Estonian consumers attitudes to organic food

The study of 740 Estonian occasional consumers has shown that 60 % of them are willing to buy organic products mainly because these contain fewer additives than conventional products. Therefore the consumers consider them first of all more natural and healthier. Preferred products are organic vegetables and fruits. Consumers prefer to buy them from supermarkets. Common awareness about organic farming needs improvement – only 11% of consumers felt themselves entirely informed

Treatment of acquired flexural deformity of the distal interphalangeal joint in the horse: a retrospective study of 51 cases

Flexural deformity of the distal interphalangeal joint is an important disorder in horses, which can be acquired during the first year of life, often as a result of lateralization during grazing. In this retrospective study, the medical files of 51 cases presented at the Faculty of Veterinary Medicine of Ghent University (1999-2013) were analyzed, followed by a telephone questionnaire. In 65% of the conservatively treated patients, the hoof conformation corrected completely, which was not significantly different from what was seen in the surgically treated group (complete correction in 56% of cases). Foals treated conservatively before the age of six months and foals treated surgically before twelve months of age, had a significantly better chance of a successful correction than older foals. Moreover, cases in which treatment did not restore the hoof conformation completely, presented a significantly higher chance of (persisting) lameness and were significantly less likely to have an athletic career. Finally, this study proved a significant association between the hoof conformation of the dam and her foals

Muusika müstika: kas emotsionaalne nauding või ravimeetod?

Eesti Arst 2016; 95(11):749–75

2008 – Tartu Ülikooli arstiteaduskonna täienduskeskuse 45. tegevusaasta

2008. aastal täitub 45 aastat ajast, mil alustati pidevat arstide täienduskoolitust Eestis. 1963. aastal loodi TRÜ arstide ja proviisorite täiendusfakulteet, mille baasil kujunes hästi toimiv ja kättesaadav erialane täiendusõppe süsteem arstidele. See on jäänud Eesti keskseks koolitusvõimaluseks tänaseni. Eesti Arst 2007; 86 (12): 917–92

Euroopa Liit aktsepteerib Eesti tervishoiutöötajate kvalifikatsiooni

Liitumisel Euroopa Liiduga laieneb ka Eestile üks avatud ühisturu aluspõhimõtetest: töötajate võimalus vabalt valida töö- ja elukohta üle Euroopa. Lisaks Eesti arstide palju laiematele võimalustele välismaal töötada, tähendab see muudatus võimalust ka teiste riikide arstidel töötada Eestis

Supervision and Early Career Work Experiences of Estonian Humanities Researchers under the Conditions of Project-based Funding

We analyze a series of interviews with Estonian humanities researchers to explore topics related to the beginning of academic careers and the relationships with supervisors and mentors. We show how researchers strive to have meaningful relationships and produce what they consider quality research in the conditions of a system that is very strongly oriented towards internationalization and project-based funding, where their efforts are compromised by a lack of policies helping them establish a stable position in academia. Leaving researchers to face these obstacles alone places a great burden on them and may lead to a loss of talent in academia. Identifying and addressing these issues is thus important for both the well-being of early career researchers and the future of academia

Pidevmõõtmised - uus lähenemine limnoloogias

A thesis for applying for the degree of Doctor of Philosophy in HydrobiologyUntil recently, time consuming and costly manual measurements have been predominating in lake research and monitoring. Usually, this kind of measurements do not provide sufficient temporal and spatial resolution if any. Using high-frequency measurements (HFM) enabling to study lakes at time scales not achievable by traditional methods, has boosted advancements in a number of fields in limnology. Sensor technologies developing towards higher sensitivity, reliability, and autonomy but with prices going down, makes them widely accessible. The main objective of this thesis was to elucidate the present worldwide use and future perspectives of high-frequency measurements in limnology and offer close insights into two fields of application – using HFM in modelling climate change impacts on thermal stratification of lakes and in describing type specific differences in lakes’ gas regime. The review of literature showed a fast expansion of HFM in lake research since the beginning of the 2000 with a tendency to move from single point measurements towards profiling buoys and sensor networks covering single or multiple lakes to increase spatial resolution. Water temperature modelling based on high-frequency weather data with further applying the model on long-term weather data showed that decreasing wind speeds in 1982-2015 have increased the frequency and duration of stratification events in Lake Võrtsjärv. The analysis of the gas regime in eight lakes of different type revealed trophic state as the main factor determining DO and CO2 distribution and dynamics in those lakes whereas lake morphometry, alkalinity and water colour had significant effects showing the existence of type specific differences in carbon cycling among lakes. Although automated measurements have become an important tool in limnology, they will never fully replace manual field measurements in which the experienced eye and intuition of the researcher have crucial roles.Veel seni kasutab enamus järveuuringuid traditsioonilisi, aga oma olemuselt ajamahukaid ja kulukaid mõõtmismeetodeid, mis tihti ei anna piisavat ettekujutust mõõdetud näitajate ruumilisest jaotusest ja ajalisest muutlikkusest. Suure arenguhüppe mitmes limnoloogilises uurimisvaldkonnas on kaasa toonud pidevmõõtmiste rakendamine, mis annab võimaluse uurida järvi sellistes ajaskaalades, mis traditsiooniliste meetoditega pole võimalikud. Sensortehnoloogiate töökindlus, täpsus ja autonoomsus on kiiresti tõusnud, hinnad aga langenud, mis muudab nad laialdaselt kättesaadavaks. Käesoleva töö peamiseks eesmärgiks on anda ülevaade pidevmõõtmiste praegustest kasutusvaldkondadest, eesmärkidest ja kasutuse ulatusest maailma järvedes ning hinnata võimalikke tulevikuväljavaateid. Elust võetud näidetena on töösse lisatud kaks uuringut, millest ühes kasutasime veetemperatuuri ja ilmastikunäitajate pidevmõõtmisi kliimamuutuse mõju modelleerimiseks järve termilisele kihistumisele ning teises analüüsisime järvede tüübiomaseid gaasirežiimi erinevusi. Kirjandusülevaade näitas pidevmõõtmiste ühe laiemat kasutamist järveuurimisel alates 2000. aastate algusest ja üleminekut üksiksensoritelt ja -sondidelt profileerivatele poidele ning mõõtmisvõrgustikele, mis tagavad andmete ruumilise lahutuse. Järve termilise kihistuse modelleerimine näitas, et perioodil 1982–2015 nõrgenenud tuulte tingimustes on Võrtsjärv suviti üha sagedamini hakanud kihistuma. Gaasirežiimi uuringud kaheksas Eesti eri tüüpi järves näitasid, et lahustunud hapniku ja süsihappegaasi jaotuse ja ööpäevase dünaamika määrab peamiselt järvede toitelisus, kuid olulised on ka järve mõõtmed, vee aluselisus ja värvus, mis viitab tüübiomastele funktsionaalsetele erinevustele järvede süsinikuringes. Hoolimata pidevmõõtmiste üha laialdasemast kasutamisest ei asenda need kunagi täielikult traditsioonilisi mõõtmisi, milles teadlase kogenud silmal ja kaemusel on tähtis roll, ja need kaks mõõtmisviisi jäävad teineteist täiendama.Publication of this thesis is supported by the Estonian University of Life Sciences. This research was supported by European Social Fund’s Doctoral Studies and Internationalisation Programme DoRa and by institutional research funding IUT 21-02, PUT777, ETF8729, ETF8486 of the Estonian Ministry of Education and Research

Eesti legendaarne kirurg August Pobol

August Pobol sündis Põltsamaa kihelkonnas Kurista vallas talupidaja pere 11. lapsena. Pärast Aleksandri gümnaasiumi lõpetamist astus ta Tartu Ülikooli arstiteaduskonda, mille täieliku kursuse läbikuulamise järel 1914. a mobiliseeriti ta tsaariarmeesse sõjaväearstiks. Eesti Arst 2009; 88(7−8):530−53

Arstide täienduskoolitus 2007. aastal. Mida uut?

Tartu Ülikooli arstiteaduskonna täienduskeskus jätkab täienduskursusi küll põhiliselt traditsioonilises formaadis üle Eesti, aga ka uudsete õppevormidena, sealhulgas Interneti-põhiste e-kursustena. 2007. aastast koordineerib täienduskeskus ka Salzburgi kliinilistel täiendusseminaridel osalemist. Eesti Arst 2007; 86 (1): 59-6

Taimede valguskasutuse efektiivsus ning süsiniku ja lämmastiku bilanss: kaugseire kasutamine ja füsioloogilised determinandid

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone.Globaalsed kliimamuutused mõjutavad taimede kasvu, liigilist koosseisu ja tihedust ning seega ka toidutaimede ja puidu varusid. Oluliselt mõjutab inimesi ja looduskeskkonda ka ökosüsteemi võime siduda õhust süsinikku, kuna osaliselt inimtegevuse tulemusena atmosfääris kasvav süsinikdioksiidi hulk mõjutab samuti meie kliimat. Seetõttu uuritakse taimkatte süsinikuvarusid ja –voogusid järjest enam. Taimkatte omaduste globaalsete muutuste tõhusamaks hindamiseks kasutatakse kaugseire meetodit, mõõtes Maa kohalt taimkattelt peegelduvat valguskiirgust. Rahvusvaheliste projektide raames uuritigi, millised tegurid mõjutavad taimkatte süsiniku omastamist ja selle hindamist kaugseire meetodeil. Käesolev doktoritöö keskendub taimede valguskasutuse efektiivsuse uurimisele. Uuriti, kuidas reageerivad taimed valgustingimuste erinevustele ja kuidas taimede paigutus ning ehituslikud ja füsioloogilised erinevused mõjutavad lehtede ja taimede valguskasutuse mõõtmisi. Uurides erinevaid Euroopa puhmastikke, selgus, et niiskemas ja jahedamas kliimas võivad puhmastikud süsinikku neelata; kuivemad lõunapoolsed puhmastikud aga eraldavad süsinikku rohkem, kui fotosünteesi käigus omastatakse. Taimkatte omadusi (sh valguskasutuse efektiivsust) kajastavate peegeldumisindeksite kasutatavust taimkatte omaduste hindamisel mõjutas oluliselt puhmastike erinev struktuur. Samuti mõjutasid taimevõra ja lehtede struktuur ning füsioloogilised parameetrid lehe valguskasutuse mõõtmisi taimeliigiti erinevalt. Kõige enam reageeris valgustingimuste erinevustele lämmastiku jaotus taime erinevate osade vahel. Kokkuvõtvalt näitas käesolev uurimistöö, et taimede valguskasutuse efektiivsuse optilisel hindamisel tuleb arvesse võtta nii taimelehe, taime võra kui ka kogu taimkatte struktuuri ning liikidevahelisi valguskohanemise strateegiate erinevusi.Changes in global climate influence growth, species composition and density of plants and thus have a strong effect on global food and timber supplies. Additionally the ecosystem capacity to sequestrate carbon from the atmosphere influences our environment, since the partly human-induced rise in the carbon dioxide concentration of the atmosphere has a strong impact on global climate. Thus the investigations of plant carbon assimilation become more and more relevant. In order to increase the effectiveness of detecting changes in global vegetation, remote sensing methods, measuring optical reflectance of vegetation from space, are extensively used. During international projects the factors that influence the carbon budget of vegetation and the remote estimations of carbon production were investigated, while this thesis focused on differences in the light use efficiency of plants. The thesis investigated which parameters of plant structure and physiology are most responsive to changes in light environment, and how differences in those parameters affect optical estimations of light use efficiency of vegetation and single leaves. Research on different European shrublands revealed that moist northern shrublands may function as carbon sinks, while dry southern shrublands emit more carbon than is assimilated through photosynthesis. The remote estimations of vegetation parameters, such as light use efficiency, were strongly influenced by differences in vegetation structure. Leaf-level optical estimations of light use efficiency were affected by leaf and canopy structure and physiology as well, while the effect was dependent on plant species. Most responsive to differences in light conditions, appeared to be the distribution of nitrogen between different functional compartments of plants. In conclusion, this study revealed that if light use efficiency of leaves, plants or vegetation is estimated remotely using optical methods, leaf and canopy structure and species-specific differences in light-acclimation strategies must be considered