Estonia “has not time” : Existential Politics at the End of Empire

This article is about the Estonian transition from the era of perestroika to the 1990s. It suggests that the Estonian national movement considered the existence of the nation to be threatened. Therefore, it used the window of opportunity presented by perestroika to take control of time and break free of the empire. This essay has the following theoretical premises. First, Estonia was not engaged in “normal politics” but in something that I will conceptualise, following the Copenhagen School, as “existential politics.” Second, the key feature of existential politics is time. I will draw on the distinction, made in the ancient Greek thought, between the gods Chronos and Kairos. By applying these concepts to Estonia, I suggest Kairos presented the opportunity to break the normal flow of time and the decay of Socialism (Chronos) in order to fight for the survival of the Estonian nation. The third starting point is Max Weber’s historical sociology, particularly his notion of “charisma,” developed in Stephen Hanson’s interpretation of the notions of time in Marxism-Leninism-Stalinism. Based on this, I will argue that Estonian elites thought they were living in extraordinary times that required the breaking of the normal flow of time, which was thought to be corroding the basis of the nation’s existence.Peer reviewe

Saateks

Saatek

VABADUSSÕJA PÄRAND, LAIDONERI „AKTIIVNE KAITSE“ JA EESTI SÕJAVÄE VALMISTUMINE SÕJAKS 1930. AASTATEL

Oskust teha Esimesest maailmasõjast õigeid järeldusi on peetud sõdade- vahelise perioodi sõjalise efektiivsuse võtmeteguriks.1 Eestit võib vaadelda kui riiki, mis toetus eelmises sõjas edu toonud kontseptsioonidele ja praktikale, mille muutis anakronistlikuks enne Teist maailmasõda aset leidnud kiire ühiskondlik ja sõjan- duslik areng. Paraku saavad igasugused hinnangud Eesti sõjaväe võimetele 1939. aastal ja 1940. aastatel toetuda vaid kaudsetele tõenditele ja spekulatsioonidele, sest Eesti poliitiline ja sõjaväeline juhtkond otsustas mitte võidelda. Otsust alistuda Nõu- kogude Liidu ülekaaluka jõu ees võib isegi pidada märgiks, et tunnetati realistlikult väikeriigi piiratud võimalusi. Teisest küljest annavad sõjaväejuhtide küsitavad operatsioonilised ja taktikalised ideed ning šabloonsed ja liigoptimistlikud sõjaväe- manöövrite stsenaariumid, mis torkasid silma välisriikide sõjaväeatašeedele, põhjust analüüsida kriitiliselt 1930. aastate Eesti sõjalist ettevalmistust

Introduction

Introduction to the No 9 (2019) issue of Estonian yearbook of Military History

Preparing for War in the 1930s: The myth of the Independence War and Laidoner´s "active defence"

Preparing for War in the 1930s: The myth of the Independence War and Laidoner´s "active defence

Western policies and the impact of tradition at critical junctures: the Baltic states after the First World War and the Cold War

An introduction to the special issue on Baltic independence in the twentieth century, Ajalooline Ajakiri. The Estonian Historical Journal No 3/4 (2016)