3 research outputs found

    Türeotoksilise kriisi haruldane avaldus – bulbaarparalüüs

    Get PDF
    Türeotoksiline kriis ehk nn türeoidne torm (ingl thyroid storm) on türeotoksikoosi harva esinev äärmuslik avaldus. Diagnoosimata või ravimata jätmisel lõpeb see peaaegu alati fataalselt. Enamik nn türeoidse tormi juhtumeid esineb Gravesi tõvega haigetel, kellel käivitab kriisi mõni vallandav tegur. Kriisi võivad põhjustada ka teised türeotoksikoosi seisundid ning mõned iatrogeensed põhjused. Türeotoksilise kriisi harva esinevaks avalduseks on türeotoksiline müopaatia ja polüneuropaatia. Artiklis on esitatud türeotoksilise kriisi haigusjuhtum, millega kaasnes bulbaarparalüüs, mis taandus pärast antitüreoidse ravi rakendamist

    Orellaniinimürgistusest põhjustatud neerukahjustus – haigusjuhtude kirjeldus ja kirjanduse ülevaade

    Get PDF
    2020. aasta augustis diagnoositi Eestis seitse seenemürgistusjuhtu, mille põhjuseks oli orellaniinimürgistus, mis oli tekkinud vöödikute tarvitamisest. Orellaniinimürgistus kulgeb esmalt väheste sümptomitega, kuid põhjustab ägeda neerukahjustuse ning patsiendid satuvad haiglaravile alles nädalate möödudes, kui jääkained on kuhjunud ning esinevad olulised elektrolüütide häired. Tartu Ülikooli Kliinikumi hospitaliseeriti lühikese ajavahemiku jooksul neli patsienti, Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse kolm patsienti. Kuus patsienti vajasid hemodialüüsravi ning kolmel patsiendil on krooniline neeruasendusravi vajalik ka 10 kuud pärast mürgistust. Neerukahjustuse kujunemiseks kulub tavaliselt mõni nädal, seetõttu võib mürgistuse algpõhjus jääda märkamata ning käesoleva haigusjuhtude kirjeldamise eesmärk on olla abiks edasiste mürgistusjuhtude diagnoosimisel ja käsitlusel

    Acute intestinal failure: international multicenter point-of-prevalence study

    Get PDF
    Background & aims: Intestinal failure (IF) is defined from a requirement or intravenous supplementation due to failing capacity to absorb nutrients and fluids. Acute IF is an acute, potentially reversible form of IF. We aimed to identify the prevalence, underlying causes and outcomes of acute IF. Methods: This point-of-prevalence study included all adult patients hospitalized in acute care hospitals and receiving parenteral nutrition (PN) on a study day. The reason for PN and the mechanism of IF (if present) were documented by local investigators and reviewed by an expert panel. Results: Twenty-three hospitals (19 university, 4 regional) with a total capacity of 16,356 acute care beds and 1237 intensive care unit (ICU) beds participated in this study. On the study day, 338 patients received PN (21 patients/1000 acute care beds) and 206 (13/1000) were categorized as acute IF. The categorization of reason for PN was revised in 64 cases (18.9% of total) in consensus between the expert panel and investigators. Hospital mortality of all study patients was 21.5%; the median hospital stay was 36 days. Patients with acute IF had a hospital mortality of 20.5% and median hospital stay of 38 days (P > 0.05 for both outcomes). Disordered gut motility (e.g. ileus) was the most common mechanism of acute IF, and 71.5% of patients with acute IF had undergone abdominal surgery. Duration of PN of ≥42 days was identified as being the best cut-off predicting hospital mortality within 90 days. PN ≥ 42 days, age, sepsis and ICU admission were independently associated with 90-day hospital mortality. Conclusions: Around 2% of adult patients in acute care hospitals received PN, 60% of them due to acute IF. High 90-day hospital mortality and long hospital stay were observed in patients receiving PN, whereas presence of acute IF did not additionally influence these outcomes. Duration of PN was associated with increased 90-day hospital mortality
    corecore