Tehnoloogia ja koostöine õpe uurimusliku õppe tõhustamiseks

Springeri kirjastuse raamat "New developments in science and technology education" ("Uued suundumused loodusteaduslikus ja tehnoloogiahariduses") ilmus 2016. aastal raamatusarja "Innovations in science education and technology" ("Innovatsioon loodusteaduslikus hariduses ja tehnoloogias") 23. väljaandena. Raamat võtab kokku 17 teadlaste kollektiivi viimaste aastate tööd ja pakub head ülevaadet käsitlustest, mille alusel saab arendada õpetajakoolitust ülikoolides, riiklikke üldhariduskoolide õppekavasid, loodusteaduste ja tehnoloogiaainete õppimisel kasutatavaid meetodeid ning võtta kasutusele uusi lahendusi, mis toetavad nüüdisaegsete õpieesmärkide saavutamist. Viimased on mõjutatud eelkõige uurimuslikule õppele omaste ideede levikust

Eessõna

Ligikaudu kümme aastat on nn Rocardi raporti "Science education now: A renewed pedagogy for the future of Europe" avaldamisest saadik olnud loodusteaduslik ja matemaatikaharidus Euroopa Liidus varasemast suurema tähelepanu all. Selle eesmärk on suurendada loodusteadustes, inseneri- ja matemaatikavaldkonnas karjääri valivate inimeste hulka, et tagada liikmesriikide areng neile erialadele tugineva innovatsiooni kaudu. Ka Euroopa Komisjoni hiljutises raportis "Science education for responsible citizenship" (2015) rõhutatakse, et tulevikusuundumused eeldavad kõigi ühiskonnaliikmete senisest paremat arusaamist loodusteadustest ja tehnoloogiast, et tagada nende aktiivne ja vastutustundlik osalemine otsustusprotsessis ja teadmistepõhises innovatsioonis. Muutus algab aga koolist, kus tuleb senisest enam pöörata tähelepanu loodusteadusliku-tehnoloogiaalase kirjaoskuse kõrgematele tasemetele. &nbsp

Towards a science inquiry test in primary education: development of items and scales

Background Inquiry-based learning is widely applied in science education; however, so far, the outcomes of learning process have been systematically assessed mainly at the secondary school level. For primary school students, there is no valid instrument for assessing the outcomes of their science inquiry. The aim of the current study was to develop a test for assessing science learning outcomes (analytical skills, planning skills, interpretation skills, and science knowledge) related to the five phases of inquiry-based learning (Orientation, Conceptualization, Investigation, Conclusion, and Discussion) at primary education level (ISCED 1). Results A set of contextualized science tasks was created to assess each of the learning outcomes at three levels. The Science Inquiry Test for Primary Education (SIT-PE test) was developed through several phases, including pilot studies with large groups of fourth-grade students (10 to 11 years of age). The 1 PL Item Response Theory model was used to analyze the quality of the test and items based on the test's reliability score, item difficulty measure, infit and outfit indices, estimation of item discrimination, item-scale correlation, and the quality of the scoring key. The final test, consisting of 24 items, was used with a sample of 1868 students. The analysis showed the SIT-PE test to be of good quality on test level and item level and to also have good predictive validity. Confirmatory factor analysis revealed that the correlated factors model and second-order factor model of the science learning outcomes both had a good fit to data collected with the SIT-PE test. Confirmatory factor analysis confirmed the multidimensionality of science learning outcomes and validated four dimensions of the model: analytical skills, planning skills, interpretation skills, and science knowledge. Conclusions In conclusion, the SIT-PE test could be further used for assessing students' inquiry competence in primary education. However, it could be even further improved in several ways and this study provides guidelines on how to do that. In addition, the SIT-PE provides test developers with information on how to design derivations of the SIT-PE test for assessing particular science inquiry outcomes or the same outcomes in older age groups as well

Eessõna

Eesti Haridusteaduste Ajakirja järjekordne erinumber keskendub üldpädevuste mõtestamisele, hindamisele ja arendamisele. Üldpädevused on juba pikemat aega kirjas Eesti põhikooli ja gümnaasiumi riiklikes õppekavades, kuid nende täpsemal määratlemisel, kirjeldamisel või taseme hindamisel ja seejärel üldpädevuste saavutamiseks sobivate tegevuste väljaarendamisel ja testimisel on veel palju uurida. Erinumbri artiklid kajastavad Eesti teadlaste uuringuid neil teemadel, aga toovad lugejateni ka essee sellest, kuidas matemaatika õppimine ja õpetamine vajaks ümbermõtestamist

Kaasava hariduse rakendamine Eesti lasteaedades kaasava hariduse teoreetilise mudeli põhjal: juhtumiuuring

Vaatamata kaasamist toetavatele poliitikatele ja uuringutele on kaasava hariduse rakendamine lasteaedades väljakutse. Selleks on oluline süsteemne ja terviklik lähenemine. Oleme loonud kirjanduse põhjal kaasava hariduse rakendamise mudeli. Siinne artikkel keskendub juhtumiuuringule, mille eesmärk on mudeli põhjal välja selgitada kaasava hariduse rakendamise tunnused lasteaias. Selgus, et kõik mudelis avatud võtmetunnused ilmnesid ka lasteaedades. Erinevused esinesid perekonna, institutsiooni ja riigiga seotud tunnustes, millele lasteaedades tähelepanu ei pööratud või mida ei teadvustatud. Lisaks ülevaatele kaasava hariduse rakendumisest seisneb uuringu praktiline väärtus ka ettepanekutes mudeli parandamiseks õpetaja ja institutsiooni tasandi täiendavate tunnustega. Kokkuvõttes ilmnes, et kaasava hariduse rakendamine lasteaedades sõltub eelkõige kaasava hariduse olemuse mõtestamisest ja rakendamise väljakutse seisneb riigi tasandi võtmetunnustes.  Summar

Haridusteaduse valdkonna doktoriõppe uuringu vahearuanne

Aruandes kirjeldatav haridusvaldkonna doktoriõppe uuring algatati Tartu Ülikooli Pedagogicumis 2009. aastal ESF programmi Eduko alategevuse 1.1.2 toel. Uuringu eesmärgiks on kirjeldada Eesti ülikoolides haridusvaldkonnas doktoriõppe toimimist ning osutada asjaoludele, mida võiks seostada doktoriõppe tulemuslikkuse varieerumisega ning mille osas on ülikoolides võimalik panustada doktoriõppe tõhustamisse.http://eduko.archimedes.ee/files/Haridusteaduste%20doktorantide%20uuringu%20aruanne.pd

Digipädevuse dimensioonid ja nende hindamine põhikoolis

Uuring keskendus digipädevuse empiiriliselt eristatavate dimensioonide kirjeldamisele ja nende hindamiseks sobivate küsimuste leidmisele, tuginedes EU Kids Online’i küsitluse ja Eesti katselise digipädevuse tasemetöö andmetele. Kahe andmestiku põhjal eristati üheksa digipädevuse dimensiooni: digivahenditega operatsioonide tegemine, digimaailmas suhtlemine, digimaterjalide loomine, digisisu programmeerimine, hinnang digikeskkondades toimetulekule, võrdlev hinnang digipädevusele, digimaailmas seaduslik toimetamine, digimaailmas enese ja teiste kaitsmine ning digihoiakud. Dimensioonide eristamiseks loodud faktormudeleid iseloomustavad head sobitusastme näitajad ja mõõdukad korrelatsioonid faktorite vahel. Iga dimensiooni kirjeldamiseks leiti vähemalt kolm küsimust, mis sobivad ka uute küsimuste koostamise aluseks. Edasistes uuringutes on vaja hinnata 1) dimensioone tasakaalustatud arvu küsimustega ning 2) iga küsimuse keerukust ja õpilaste eristamise võimet.  Summar

Matemaatikapädevuse dimensioonid ja nende hindamine põhikoolis

Siinse uuringu eesmärgid on matemaatikapädevust hindavate testide arendamine, matemaatikapädevuse empiiriliselt eristatavate dimensioonide kirjeldamine ja matemaatikapädevuse hindamise tulemuste tutvustamine DigiEfekti projekti valimi näitel Eesti 3., 6. ja 9. klassides, tuginedes Rootsis välja töötatud matemaatikapädevuse uurimise raamistikule (MCRF, Lithner et al., 2010), mida täpsustati uurijate poolt Eesti kontekstis (Johanson et al., 2021). Uuringust selgus, et loodud testid on kõrge reliaablusega ning võimaldavad nii kolmandates, kuuendates kui ka üheksandates klassides eristada viit matemaatikapädevuse dimensiooni. Dimensioonide eristamiseks loodud faktormudeleid iseloomustavad head sobitusastme näitajad, kuid faktorite vahelised korrelatsioonid on suhteliselt tugevad. Vastavalt empiirilist kinnitust leidnud mudelitele osutusid kõigis vaadeldud koolistmetes kõige keerulisemateks ülesanneteks kommunikatsioonipädevust ja arutluspädevust hindavad ülesanded ning kõige paremini lahendati protseduurilist pädevust ja esituspädevust kirjeldavaid ülesandeid. Summar

The Role of School-Home Communication in Supporting the Development of Children’s and Adolescents’ Digital Skills, and the Changes Brought by Covid-19

School-home communication is a growing research field in social sciences, particularly in education sciences and communication studies. While previous studies have paid much attention to the importance of school-home interaction in supporting primary academic socialisation and progress of elementary school pupils, the role of teacher-parent communication and collaboration in influencing the development of children’s and adolescents’ digital skills remains an under-researched area. This paper employed thematic analysis of in-depth interviews with education experts in six European countries, providing an insight into their opinions and views on the problems in communication between homes and schools. The analysis identified main problems in and obstacles to school-home collaboration on children’s digital skills development, and the changes the COVID-19 pandemic brought along in this field of education. The paper provides five policy recommendations for enhancing school-home collaboration on digital skills development