Kliimamuutuste mõju uuring Eesti väikejärvedele

Ilmastikumuutused on väga laiahaardelised ja mõjutavad kõiki Maa ökosüsteeme. Ühe põhilise kasvuhoonegaasi, süsihappegaasi (CO2), kontsentratsioon võib 2050. aastateks kahekordistuda, ületades 700 ppm (George 2010) ning IPCC (Intergovernmental Panel of Climate Change 2018) andmetel võib selle sajandi lõpuks õhutemperatuur tõusta kuni 7 kraadi (Nõges, Nõges 2011), mis tähendab olulist survet nii maismaa kui ka vee ökosüsteemidele. Riigid seisavad silmitsi üha enam süvenevate probleemidega, kus kliimasurve ühelt poolt muudab kvaliteedinäitajate dünaamikaid ja teisalt raskendab veekogude hea ökoloogilise seisundi saavutamist. Mitmete stressorite koosmõju mõjutab tugevalt magevee ökosüsteeme, see kandub edasi toiduahela kaudu, mõjutades otseselt ökosüsteemi funktsioneerimist, dünaamikat ja struktuuri (Li et al. 2019). Eesti järvi on uuritud üle saja aasta, mis sobiks kliimast tingitud muutuste jälgimiseks ja selgitamiseks. Paraku tuleb aru saada, et järjepidevat aegrida uuringuandmetest saaks koostada ehk meie suurjärvede kohta. Pikem aegrida on ka Ülemiste kohta. Selle järve haldamine on erafirma käes ja andmete kasutamine teatavate piirangutega. Hiljuti valmis meie asutuse poolt tehtud Ülemiste järve käsitlev uurimus („Ülemiste järve limnoloogiline eksperthinnang“), mis sobib hästi antud projekti konteksti ja soovitame sellekohaseid tulemusi küsida aktsiaseltsilt Tallinna Vesi. Enamuse väikejärvede kohta on andmeid küll üsna varajasest ajast, st inventuurides möödunud sajandi 1920ndaist ja 1930ndaist, kuid enamasti on andmeid vaid ühekordsetest vaatlustest kasvuperioodil. Põhjalikke kompleksseid uuringuid tehti alates 1951. aastast, kuid taas uuriti erinevatel aastatel erinevaid järvi ja enamasti korra suvel. Väikejärvede püsivaatlusi alustati alles 1992. aastal hüdrobioloogilise seire käigus. Tollest ajast on siiani pidevas uurimises ainult kuus järve. Sellises olukorras saame teha ülevaateid suhteliselt lühikese aja jooksul ja väheste järvede kohta. See tähendab, et pigem saame käsitleda ilma mõju veekogudele ja saame esitada ekspertarvamusi kliima mõju kohta. Hindasime kliima ja ilma mõju kuue erineva väikejärve keemilise ja bioloogilise seisundi kujunemisele kasutades väikejärvede hüdrobioloogilise ja hüdrokeemilise varasemate uuringute raames kogutud andmeid ja uurimistulemusi. Järvede füüsikalis-keemiliste parameetrite ja elustiku dünaamika muutuste selgitamiseks kasutati väikejärvede hüdrobioloogilise ja hüdrokeemilise seire käigus kogutud andmeid ja eksperthinnanguid. Ilmastiku mõju hindamiseks kasutati Riigi Ilmateenistuse ajaloolisi andmeid õhutemperatuuri ja sademete kohta. Peamised küsimused, millele püüdsime vastust leida: - Millised on kliima ja ilma muutumise (keskmine õhutemperatuur, sademed ja neist tulenevad näitajad) otsesed ja kaudsed mõjud väikejärve ökosüsteemi funktsioneerimisele? - Muutuste ja põhjuste selgitamine ning tulevikustsenaariumite kirjeldamine. - Ettepanekute tegemine väikejärvede seisundi säilitamiseks. Võimalusel tehakse prognoose järvede kliimamuutustega kohanemiseks

Immune response to a conserved enteroviral epitope of the major capsid VP1 protein is associated with lower risk of cardiovascular disease

Background Major cardiac events including myocardial infarction (MI) are associated with viral infections. However, how specific infections contribute to the cardiovascular insults has remained largely unclear. Methods We employed next generation phage display mimotope-variation analysis (MVA) to explore the link between antibody-based immune response and severe cardiovascular conditions. Here, we used a case-control design, including the first-stage discovery cohort (n = 100), along with cohorts for second-stage discovery (n = 329) and validation (n = 466). Findings We observed strong antibody response to the peptide antigens with Gly-Ile-X-Asp (G-I-X-D) core structure in healthy individuals but not in patients with MI. Analysis of the origin of this epitope linked it with the N-terminus of the VP1 protein of poliovirus 3 (PV3), but also other species of picornaviruses. Consistently, we found low levels of antibody response to the G-I-X-D epitope in individuals with severe cardiac disease complications. Interpretation Our findings imply that antibody response to the G-I-X-D epitope is associated with polio vaccinations and that high antibody levels to this epitope could discriminate healthy individuals from prospective MI patients as a blood-derived biomarker. Together, these findings highlight the importance of epitope-specific antibody response and suggest that protective immunity against the polio- and non-polio enteroviral infections support improved cardiovascular health. Copyright (c) 2022 The Author(s). Published by Elsevier B.V. This is an open access article under the CC BY-NC-ND license (http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/)Peer reviewe

Roiu paisjärve tervendamise eeltööd – limnoloogiline hinnang

Uuring lähtub veekogude tervendamisel üldisest EL Veepoliitika Raamdirektiivi eesmärgist, mille järgi peavad siseveekogud saavutama hea ökoloogilise seisundi. Siseveekogude seisund on hea või väga hea, kui vee-ökosüsteemi esmasproduktsioon ja lagundamine on tasakaalus. Sellest lähtudes on oluline hinnata ideaalvariandis kogu elustikku, setete koostist, levikut, toitesoolade sisebilanssi, välisbilanssi ja veebilanssi. Roiu paisjärv on tehisveekogu, pindalalt (5,5 ha) ja mahult väike. Seepärast koguti setteproove kolmest punktist, planktoni ja vee omaduste proovid ühest punktist. Seevastu taimi uuriti üle kogu järve. EMÜ PKI Limnoloogiakeskus pole Roiu paisjärve varem uurinud. Seepärast on suurt rõhku pööratud inventuurile. Töös kirjeldatakse veekogu, esitatakse eripärad, funktsioneerimise peamised mõjurid, liikide seisund, veekogu ökoloogiline seisund. Hinnatakse koormustaluvust. Uuringu raames uuritakse kõiki paisjärve sissevoole, mis võivad olla oluliseks surveteguriks paisjärve seisundile. Lisaks tuleb tuvastada sissevooludest paisjärve suunatav reostuskoormus ning anda soovitused nende mõju vähendamiseks. Antakse järve seisundi tervendamiseks soovitused. Töödest võtsid osa järgmised EMÜ PKI Limnoloogiakeskuse töötajad: prof. I. Ott; PhD. H. Timm; PhD. H. Tammert; MSc. K. Saar; BSc. R. Laarmaa; MSc. M. Lehtpuu; MSc. T. Krause; MSc. A. Palm; MSc. M. Sepp, K. Ott; PhD. E.-J. Haberman

Water Framework Directive Intercalibration: Central-Baltic Lake Fish fauna ecological assessment methods

The European Water Framework Directive (WFD) requires the national classifications of good ecological status to be harmonised through an intercalibration exercise. In this exercise, significant differences in status classification among Member States are harmonized by comparing and, if necessary, adjusting the good status boundaries of the national assessment methods. Intercalibration is performed for rivers, lakes, coastal and transitional waters, focusing on selected types of water bodies (intercalibration types), anthropogenic pressures and Biological Quality Elements. Intercalibration exercises are carried out in Geographical Intercalibration Groups - larger geographical units including Member States with similar water body types - and followed the procedure described in the WFD Common Implementation Strategy Guidance document on the intercalibration process (European Commission, 2011). The Technical report on the Water Framework Directive intercalibration describes in detail how the intercalibration exercise has been carried out for the water categories and biological quality elements. The Technical report is organized in volumes according to the water category (rivers, lakes, coastal and transitional waters), Biological Quality Element and Geographical Intercalibration group. This volume addresses the intercalibration of the Lake Central-Baltic Fish ecological assessment methods. Part A: This document comprises an overview and detailed descriptions of fish-based lake ecological assessment methods. Part B describes the construction of multiple pressure index in the Central-Baltic region. Part C describes the procedure and results of the boundary harmonisation of national fish-based lake assessment systemsJRC.D.2-Water and Marine Resource

Kurepalu paisjärve tervendamise eeltööd – limnoloogiline hinnang

Uuring lähtub veekogude tervendamisel üldisest EL Veepoliitika Raamdirektiivi eesmärgist, mille järgi peavad siseveekogud saavutama hea ökoloogilise seisundi. Siseveekogude seisund on hea või väga hea, kui vee-ökosüsteemi esmasproduktsioon ja lagundamine on tasakaalus. Sellest lähtudes on oluline hinnata ideaalvariandis kogu elustikku, setete koostist, levikut, toitesoolade sisebilanssi, välisbilanssi ja veebilanssi. Kurepalu paisjärv on tehisveekogu, pindalalt (13,7 ha) ja mahult väike, veevahetus intensiivne, seepärast koguti setteproove kolmest punktist, planktoni ja vee omaduste proovid ühest punktist. Seevastu taimi uuriti üle kogu järve. EMÜ PKI Limnoloogiakeskus pole Kurepalu paisjärve varem uurinud. Seepärast on suurt rõhku pööratud inventuurile. Töös kirjeldatakse veekogu, esitatakse eripärad, funktsioneerimise peamised mõjurid, liikide seisund, veekogu ökoloogiline seisund. Hinnatakse koormustaluvust. Uuringu raames uuritakse paisjärve sissevoole, mis võivad olla oluliseks surveteguriks paisjärve seisundile. Lisaks tuleb tuvastada sissevooludest paisjärve suunatav reostuskoormus ning anda soovitused nende mõju vähendamiseks. Antakse järve seisundi tervendamiseks soovitused. Töödest võtsid osa järgmised EMÜ PKI Limnoloogiakeskuse töötajad: prof. I. Ott; PhD. H. Timm; PhD. H. Tammert; MSc. K. Saar; BSc. R. Laarmaa; MSc. M. Lehtpuu; MSc. T. Krause; MSc. A. Palm; MSc. M. Sepp, K. Ott; PhD. E.-J. Haberman

Differential patterns of cross-reactive antibody response against SARS-CoV-2 spike protein detected for chronically ill and healthy COVID-19 naive individuals

Peer reviewe

Tanssi-innostaminen nuorisotyössä : Innostajan ja innostettavan kokemuksia osallisuudesta

Tanssi-innostaminen on taiteellis-pedagoginen menetelmä, jossa yhdistyvät sekä tanssitaiteellinen toi-minta, että kasvatukselliset ulottuvuudet. Ensimmäiset tanssi-innostajat ovat valmistuneet 2014 ja osa heistä käyttää tälläkin hetkellä menetelmää nuorisotyössä. Opinnäytetyöni on laadullinen tutkimus, jossa käytin aineistonkeruumenetelmänä teemahaastatteluita. Tutkin opinnäytetyössäni miten tanssi-innostajat ja innostettavat kuvaavat nuorten osallisuuden koke-musta tanssi-innostamisessa? Haastatteluista selvisi muun muassa, että tanssi-innostajilla, että innostet-tavilla on vahva tarve itseilmaisuun. Haastateltavat tanssi-innostajat ovat kaikki aloilla joissa, ilmaisutaito on jollain tavalla osa työtä ja samalla myös osa heitä. Nuoret taas ehkä vielä hakevat sitä, miten ilmaista itseään. Haastatteluista nousi esiin teemoja, joita ovat: yhteisöllisyys, dialogisuus ja itseilmaisu. Näitä teemoja tarkastelen osallisuuden käsitteen kautta tutkimustuloksissani. Osallisuus määritellään karkeasti mahdol-lisuudeksi vaikuttaa. Nuorten osallisuus on ollut yhteiskunnassamme paljon esillä etenkin syrjäytymistä ehkäisevä tekijänä. Osallisuudella on kaksi ulottuvuutta, poliittinen ja sosiaalinen, jotka kietoutuvat toi-siinsa. Sain tutkimuksessani selville, että tanssi-innostamisella ja nuorisotyöllä on paljon yhteisiä tavoitteita. Tanssi-innostaminen, kuten nuorisotyökin, pyrkii muun muassa nuorten osallisuuden lisäämiseen.Dance animateuring is an art-pedagogical method, which combines artistic dance and pedagogical as-pects. The first dance animateurs graduated in 2014 and are now applying the method in different fields of youth work. The thesis was made using methods of qualitative research, for which information has been gathered by conducting semi-structured interviews. The interviews found that both the dance animateurs and the students have a strong desire to express themselves. All the interviewed dance animateurs worked in a field where self-expression is a part of their job and at the same time, a part of their identity. The youth studied are still attempting to find ways of expressing themselves. There were three larger themes found during the interviews: sense of community, dialogue, and self-expression. For this thesis, these themes were examined from the viewpoint of social engagement. A rough definition of social engagement is to have the possibility of exerting influence. When discussed in our society, the concept of social engagement and what its’ goal is, is often unclear. The social engage-ment of young people has been brought up in our society especially as a way to prevent alienation. There are two aspects of social engagement, political and social. The object of this thesis was to gather information on the experiences of those practicing the dance anima-teuring method. Through the research conducted, it was discovered that dance animateuring and youth work have many goals in common. Both dance animateuring and youth work strive to increase the social engagement of young people. Later on in this thesis other themes related to social engagement will be examined, namely: a sense of community, dialogue, and self-expression

Järvede seisundi parandamiseks vajalike uuringute teostamine ja meetmekavade väljatöötamine : projekti lõpparuanne : Pullijärve meetme- ja tegevuskava

Euroopa Liidu Veepoliitika Raamdirektiiv (VRD) reguleerib vee kasutamise ja selle hea seisundi säilitamisega seotud seaduseid ning regulatsioone liikmesriikides. Vesi on hindamatu ressurss, mistõttu nõuab dokument liikmesriikidelt pingutusi ja tegevusi, et saavutada pinnavete hea keemiline ja ökoloogiline seisund. Pullijärv1 on pehme ja heleda veega eutrofeerunud oligotroofne järv ning siin elavad mitmed haruldased looduskaitsealused liigid. Lisaks on järv olulise rekreatsioonilise väärtusega kohalike seas. Viimaste uuringute käigus on järve ökoloogiline seisund olnud kesine ja mitmed kvaliteedinäitajad on oluliselt halvenenud. Seetõttu on vajalik uurida “mittehea” seisundi põhjuseid ja töötada välja tõhusad meetmed järve seisundi parandamiseks. Eesti Maaülikool esitas Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) poolt läbiviidud taotlusvooru projekti nr 14705 “Järvede seisundi parandamiseks vajalike uuringute teostamine ja meetmekavade väljatöötamine” taotluse, mis rahastati pooles mahus. Läbirääkimiste tulemusel kooskõlastati uus lähteülesanne Keskkonnaameti poolt 28.09.2018. a (nr 7-18/18/3808-6). Uus lähteülesanne keskendub Pullijärve (VEE2155200) mittehea seisundi põhjuste väljaselgitamisele. Uuringute käigus selgitati olemasolevate andmete alusel Pullijärve seisundi dünaamikat alates 1950. aastatest tänapäevani, uuriti sise- ja väliskoormust ning pakuti välja meetmed järve seisundi parandamiseks. Uurimismeetodid, mida kasutati hüdrokeemilistel analüüsidel ja elustiku uuringutel, on standardiseeritud või interkalibreeritud ja vastavad seadustes äratoodud nõuetele ning nendega on võimalik tutvuda põhjalikumalt töö metoodika peatükkides. Parameetrite seisundi klassipiirid pärinevad keskkonnaministri määrusest nr 44 (Pinnaveekogumite…, 2009). Töö eesmärk on välja töötada meetme- ja tegevuskava Pullijärve hea ökoloogilise seisundi saavutamiseks järgmise veemajanduskava perioodi jooksul (2020-2027). Uuringu lõpparuanne koosneb kahest osast: Esimeses osas (järve seisundi dünaamika) antakse ülevaade Pullijärve funktsioneerimisest ja kvaliteedielementide dünaamikast. Esitatakse välis- ja sisekoormuse uuringute tulemused. Teises osas (meetme- ja tegevuskava) kirjeldatakse kliima mõju pehme- ja heledaveelisele järvele, antakse ülevaade ökosüsteemiteenustest ning pakutakse välja meetme- ja tegevuskava koos ajakavaga. Uuringut viisid läbi ja aruande koostasid Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Hüdrobioloogia ja kalanduse õppetooli teadlased: prof. Ingmar Ott, Ph.D. (vastutav täitja), M.Sc. Ronald Laarmaa, M.Sc. Kairi Maileht, Ph.D. Sirje Vilbaste, Ph.D. Margot Sepp, M.Sc. Katrin Saar, Ph.D Henn Timm, M.Sc. Anu Palm ja Katrin Ott