Free-Motion Beam Propagation Factor Measurement by Means of a Liquid Crystal Spatial Light Modulator

In contrast to the mechanical scanning procedure described in the standard ISO/DIS 11146, the use of electronically tunable focal length lenses has proved its capability for the measurement of the laser beam propagation factor ( ) without moving components. Here, we demonstrate a novel experimental implementation where we use a low-cost programmable liquid crystal spatial light modulator (SLM) for sequentially codifying a set of lenses with different focal lengths. The use of this kind of modulators introduces some benefits such as the possibility for high numerical aperture or local beam control of the phase of the lenses which allows for minimizing systematic errors originated by lens aberrations. The beamwidth, according to the second-order moment of the irradiance, is determined for each focal length by using a digital sensor at a fixed position with respect to the spatial light modulator. After fitting the measured data to the theoretical focusing behavior of a real laser beam, the beam propagation factor is obtained. We successfully validated the results in the laboratory where a full digital control of the measurement procedure without mechanical scanning was demonstrated

Dispersion management in two-photon microscopy by using diffractive optical elements

We demonstrate efficient generation of wide-field fluorescence signals in two-photon microscopy exploiting diffractive optical elements and short pulses by using a dispersion-compensated beam delivery optics module. Computer-generated holograms are codified onto a phase-only spatial light modulator, which allows for arbitrary single-shot patterning of the sample. Spatiotemporal shaping of the pulse is mandatory to overcome spatial chirp and pulse-front tilt effects that spread both in space and time the irradiance patterns, thus limiting not only the spatial resolution but also the signal-to-noise ratio in two-photon microscopy. By using a multipass amplifier delivering 30 fs, 0.8 mJ pulses at 1 kHz repetition rate, we experimentally demonstrated arbitrary single-shot fluorescence irradiance patterns in Rhodamine B

Multibeam second-harmonic generation by spatiotemporal shaping of femtosecond pulses

We present a technique for efficient generation of the second-harmonic signal at several points of a nonlinear crystal simultaneously. Multispot operation is performed by using a diffractive optical element that splits the near-infrared light of a mode-locked Ti:sapphire laser into an arbitrary array of beams that are transformed into an array of foci at the nonlinear crystal. We show that, for pulse temporal durations under 100 fs, spatiotemporal shaping of the pulse is mandatory to overcome chromatic dispersion effects that spread both in space and time the foci showing a reduced peak intensity that prevents nonlinear phenomena. We experimentally demonstrate arbitrary irradiance patterns for the second-harmonic signal consisting of more than 100 spots with a multipass amplifier delivering 28 fs, 0.8 mJ pulses at 1 kHz repetition rate.This work was supported by the Spanish Ministerio de Ciencia e Innovación (MICINN) and FEDER through the projects FIS2010-15746, FIS2009-09522, and SAUUL (CSD2007-00013) and the Fundació Caixa Castelló (P1- 1B2010-26)

Competitiveness of the Estonian dairy sector, 1994–2014

Historically, the dairy sector has been one of the most important and competitive branches of the Estonian agriculture and food industry. Since the beginning of the transitional period 25 years ago, Estonian society and its economy have gone through significant institutional, political and societal changes, which have also affected the dairy sector. This paper provides a review of the competitiveness of the Estonian dairy sector. The competitiveness of dairy farms, the dairy processing industry and dairy exports are discussed from several perspectives applied in the studies of competitiveness. Also, the context of the transition to a market economy and institutional, policy and market changes are considered. In the past 20 years, the Estonian dairy sector has maintained its competitiveness in export markets. However, there are several aspects that need to be addressed in order to maintain competitiveness in the long term. Estonian dairy farms need to increase their total factor productivity. The negative trends in the declining lifespan of dairy cows and declining content of milk components should be stopped. The Estonian dairy processing industry needs to increase labour productivity and value per kg of processed milk. To avoid the negative effects of specialisation on certain products and markets, the portfolio of export markets and products should be expanded. The EU dairy market is going through deregulation, and farm payments in Estonia fell in 2014. This is not the first time in 20 years that agricultural policy has not been overly protective of the dairy sector. Therefore, the future competitiveness of the Estonian dairy sector depends mainly on its adaptive capacity in the light of changing markets, policies and institutions

High-visibility interference fringes with femtosecond laser radiation

We propose and experimentally demonstrate an interferometer for femtosecond pulses with spectral bandwidth about 100 nm. The scheme is based on a Michelson interferometer with a dispersion compensating module. A diffractive lens serves the purpose of equalizing the optical-path-length difference for a wide range of frequencies. In this way, it is possible to register high-contrast interference fringes with micrometric resolution over the whole area of a commercial CCD sensor for broadband femtosecond pulse

RENTOWNOŚĆ EKONOMICZNA WEDŁUG WIELKOŚCI GOSPODARSTWA W ESTOŃSKICH GOSPODARSTWACH RODZINNYCH

Small farms are subject to a wide range of influences on their viability including economic, policy and regulatory drivers as well as internal farm household drivers of change. Small farms have experienced a decline in numbers compared to large farms. The main task of the paper is to determine the share of viable farms of different size groups in Estonia, exploring the factors that are associated with economically viable farms. For determination of the share of viable farms of different size groups the opportunity-cost-based approach is used. Farm viability is estimated by using the data from the Estonian Farm Accounting Data Network. The results indicate that the economic viability of Estonian farms has slightly increased, but the share of viable farms has decreased. Smaller farms’ economic viability is declining, many of them are economically vulnerable. Smaller farms’ capability to survive and develop by using the available resources is lower compared to larger farms.Na rentowność małych gospodarstw ma wpływ wiele czynników, włączając w to czynniki gospodarcze, polityczne i regulacyjne, a także czynniki wewnętrzne powodujące zmiany w gospodarstwie rolnym. Małe gospodarstwa odnotowały spadek liczby w porównaniu z dużymi gospodarstwami. Głównym zadaniem niniejszego opracowania jest określenie udziału rentownych gospodarstw różnej wielkości w Estonii, badając czynniki związane z rentownymi ekonomicznie gospodarstwami. Do określenia udziału rentownych gospodarstw różnej wielkości stosuje się podejście oparte na kosztach alternatywnych. Rentowność gospodarstw szacowana jest na podstawie danych z estońskiego Systemu Zbierania i Wykorzystywania Danych Rachunkowych z Gospodarstw Rolnych. Wyniki wskazują, że rentowność ekonomiczna estońskich gospodarstw nieznacznie wzrosła, ale zmalał udział rentownych gospodarstw rolnych. Rentowność ekonomiczna mniejszych gospodarstw maleje, wiele z nich jest zagrożonych gospodarczo. Zdolność mniejszych gospodarstw do przetrwania i rozwoju dzięki wykorzystaniu dostępnych zasobów jest niższa w porównaniu z większymi gospodarstwami

Economic Viability by Farm Size of Estonian Family Farms

Small farms are subject to a wide range of influences on their viability including economic, policy and regulatory drivers as well as internal farm household drivers of change. Small farms have experienced a decline in numbers compared to large farms. The main task of the paper is to determine the share of viable farms of different size groups in Estonia, exploring the factors that are associated with economically viable farms. For determination of the share of viable farms of different size groups the opportunity-cost-based approach is used. Farm viability is estimated by using the data from the Estonian Farm Accounting Data Network. The results indicate that the economic viability of Estonian farms has slightly increased, but the share of viable farms has decreased. Smaller farms’ economic viability is declining, many of them are economically vulnerable. Smaller farms’ capability to survive and develop by using the available resources is lower compared to larger farms

Efficiency and productivity change of Estonian dairy farms from 2001 - 2009

The purpose of this paper is to analyse productivity change of Estonian dairy farms during the period 2001-2009. Data envelopment analysis (DEA) was used to estimate the technical efficiency of producers and Malmquist productivity index for analysis of productivity change. Estonian FADN data was used in analysis. Performed analysis indicated that Estonian EU accession in 2004 increased considerably total factor productivity. Farm gate milk prices have considerable effect on total factor productivity change. Number of cows and milk yield has positive and dependence on subsidies, stocking density and capital to working hours ratio have negative effects on total factor productivity change

Efficiency and productivity change of Estonian dairy farms from 2001 - 2009

The purpose of this paper is to analyse productivity change of Estonian dairy farms during the period 2001-2009. Data envelopment analysis (DEA) was used to estimate the technical efficiency of producers and Malmquist productivity index for analysis of productivity change. Estonian FADN data was used in analysis. Performed analysis indicated that Estonian EU accession in 2004 increased considerably total factor productivity. Farm gate milk prices have considerable effect on total factor productivity change. Number of cows and milk yield has positive and dependence on subsidies, stocking density and capital to working hours ratio have negative effects on total factor productivity change.Malmquist productivity index, technical efficiency, technical change, data envelopment analysis, dairy production, Livestock Production/Industries, Productivity Analysis,

Maaelu arengu aruanne

AastaraamatudMe keegi ei soovi vaid nelja linna koondunud Eestit. Aastapäevad tagasi, kohtumisel Polli aiandusuuringute keskuses, tutvustasid Eesti Maaülikooli teadlased mulle mõtet koostada maaelu arengu aruanne, mis hindaks arenguid Eesti maaelus iseseisvuse taastamise järel ning vaataks ka tulevikku. Pidasin seda oluliseks, sest peame uurima, milliseid võimalusi tuleks kasutada maaelu arendamiseks. Eesti ees on küsimus, kuidas me saame kujundada maapiirkondades – hoolimata vähesest rahvaarvust ja madalast elanikkonna tihedusest – elukeskkonna, kus inimesed tahavad ja saavad elada ning kuhu nad tahavad tagasi tulla. Kindlasti tähendab see arenenud taristut, turvatunnet, arstiabi kättesaadavust, võimalust saada head haridust. Maaelust ja regionaalpoliitikast laiemalt kõneledes ei saa me mõelda ainult traditsioonilistele maapiirkondadele, küladele või valdadele. Tähelepanu tuleb pöörata ka neile linnadele, mis suudavad olla oma piirkonna arengu vedajateks. Ma ei mõtle Tallinnale, Pärnule, Tartule ja Jõhvile, kuhu riigiasutused koondavad oma keskused. Ma mõtlen siin traditsioonilisi maakonnakeskusi. Selleks on oluline avaliku sektori, üldisemalt öeldes Eesti riigi tegevus ja nähtav kohalolek ning panus maakondades. See on iga piirkonna sotsiaalmajandusliku arengu üks vedajaid ja seotud vahetult inimest puudutavate teenuste kättesaadavusega. Erinevad uuringud ja ka ajaloolised kogemused näitavad – korraliku taristu ümber koondub elu. Tugev taristu tähendab aga kvaliteetsete teenuste kättesaadavust kõikjal Eestis, sellest peab lähtuma riik avaliku halduse kujundamisel. Elamine Läänemaal või Võrumaal ei tohi inimest Eesti riigist eraldada ega muuta Eesti riiki talle kaugemaks. Me peame samuti mõtlema riigiasutuste olemasolule väljaspool Eesti mõistes suuremaid linnu. Alati pole ―optimeerimine‖ meie rahvale optimaalseim lahendus. Kõike ei saa mõõta vaid kokkuhoitud eurodes. Muidu saaks peagi loogiliselt ka küsida: kas riigita poleks veelgi odavam ja optimaalsem. Pigem otsigu ka riik võimalusi pakkuda väiksemateski kohtades tööd haritud inimestele, mis aitab otseselt kaasa investeeringute ja ettevõtluse tulekule piirkonda. Loodetavasti ei soovi me keegi Eestit, mis on koondunud vaid nelja linna. See tähendab aga teineteist austavat koostööd riigi ja omavalitsuste vahel, kuid ka kõrgkoolide panust, inimeste kaasarääkimist ja nende ärakuulamist, et leida üheskoos viisid ja võimalused, kuidas toetada maaelu mitmekesistumist ja seeläbi kestmist. Just maaelu mitmekesistamine on üheks võtmeks, mis aitab kohapeal elu edendada. Soodsa ettevõtluskliima loomine erinevate mikro- ja väikeettevõtetele peamiselt tööstuse vallas ning regionaalsetele vajadustele vastavate töökohtade hulk näitab 21. sajandil maaelu arengutaset ja piirkonna heaolu. Selleks on kindlasti oluline läbi mõelda ja läbi arutada ka omavalitsuste otsuste mõju valla või linna arengule, koostada parimat mõju omavate otsuste ülevaade – hea eeskuju – kolleegidele kasutamiseks ja hindamiseks. Muidugi lisandub siia igas piirkonnas oma kohalike tootjate kaasamine, kasvõi seeläbi, et just nemad varustaksid maakonna koolisööklaid toiduga. Lõpuks on meil valida kahe suuna vahel: kas edendame ja hoiame aktiivselt kohalikku elu, kasutades ka Euroopa lõimumisega pakutud võimalusi või siis laseme passiivselt minna elul lihtsalt oma teed. Tänan kõiki maaelu arengu aruande koostajaid ja soovin head kaasamõtlemist lugejatele. Toomas Hendrik Ilves Vabariigi President Kadriorus, 7. detsembril 2011Lugupeetud maaelu arengu aruande lugeja. Igaüks meist omab teatud suhet Eesti maaellu. Kas siis ise maal elades, töötades või omades sugulasi ja sõpru erinevates piirkondades. Taasiseseisvunud Eesti Vabariigis on toimunud väga suured muutused, kuid ilmselt ühed suuremad muutused on aset leidnud maalistes piirkondades. Mäletame ju hästi, kui palju oli põllumajandustöötajaid ja kui palju elanikke maapiirkondades. Praeguseks on põllu- ja metsamajanduslikel aladel nagu ka töötlevas tööstuses toimunud tohutud muutused just tööviljakuse osas, mis omakorda on viinud inimeste lahkumiseni maalt, eelkõige kaugematest valdadest. Muutused inimeste paiknemises, nende tegevusvaldkondades jne on mõjutanud mitte ainult üksikute omavalitsuste tegevust, vaid terveid piirkondi, muutes osa neist inimestele veelgi atraktiivsemaks, nagu näiteks linnade lähipiirkonnad, aga mis on kurvem – jätnud väiksema konkurentsivõimega piirkonnad üsna tühjaks, nii et nende konkurentsi- ja inimeste tagasitoomise võime järjest langes. Oleme jõudnud teatud uude tasakaalustaadiumi, mida on otstarbekas analüüsida, et selle alusel oleks võimalik teha pika mõjuga otsuseid. Me võime ja peaksime aga vaatlema tekkinud probleeme mitte murena, vaid hoopis uute võimalustena, mis võimaldavad targa tegutsemise juures maaelu tulevikus hoopis kiirendada. Selleks ongi Teie käes olev materjal vajalik, et vaadata korraks tagasi ja seada siis sammud edasi, vältides kunagi tehtud vigu. Loodame, et antud materjalist on kasu meie tulevikuanalüüside tegemisel ja otsuste õigsuse kontrollimisel. Samas oleks vajalik, et selline olukorra jälgimine erinevates maaelu valdkondades muutuks iga-aastaseks. See muudaks ka otsustuskogudel protsesside jälgimise lihtsamaks ja otsustuste tegemise kergemaks. Soovin kõigile avastamist käesolevast aruandest ja edu siit saadud ideede rakendamisel. Lugupidamisega Mait Klaassen, Eesti Maaülikooli rektorSaateks. Inimese elukeskkond, tema võimalused ja valikud – need teemad on pälvinud paljude uurijate tähelepanu ja ajendanud looma uusi teadussuundi. Kas Eestimaal elava inimese elukeskkond võimaldab asukohast olenemata tunda end ühiskonna täisväärtusliku liikmena ja kogeda sellest rahulolu? Teadlased on kindlaks teinud, et inimese elukeskkond ja selle korraldus mõjutab otseselt tema valikuid. Mis on siis maaelu ja mis eristab seda linnaelust? Mida mõistame maaelu arengu all ning kuidas seda arengut mõõta ja mõjutada? Need on teemad, mis vajavad lahtirääkimist. Maaelus toimunud reformide tulemusena on aset leidnud mitmed struktuursed muutused nii elanikkonna tööga kindlustamisel kui ka ettevõtlussektorites. Viimase 20 aasta jooksul on Eesti maaelus muutunud oluliselt ka teenuste kättesaadavus ja kvaliteet. Eeltoodu ühe peamise põhjusena võib esile tuua väheneva rahvaarvu ning suhteliselt hõreda asustustiheduse maapiirkondades. Siinkohal tekivad mitmed küsimused: kas suudame maapiirkondades tagada elukvaliteedi kõigile seal elavatele inimestele; kas elukeskkond erinevates Eesti piirkondades on sarnane; kas saame mõjutada protsesse, mis saavad alguse väikesest rahvaarvust? Need on küsimused, mille pärast valutame südant ja millele tahame saada vastuseid. Maa on meid sajandeid toitnud, tänapäeval on maa muutunud rohkem ka konkureerivaks ressursiks erinevate valdkondade vahel. Maaelu ilma maata ei ole võimalik ette kujutada. Kuid kas meil on maal säilinud piisaval määral toidutootmine ja metsandus kui traditsioonilised tegevusvaldkonnad? Kas meie maapiirkonna elanikud leiavad rakendust ja tööd oma kodukandis või on sunnitud liikuma erinevate piirkondade vahel, sest läheduses ei ole tagatud töökohad pereliikmetele, koolid asuvad elukohast kaugel jms? Nendele küsimustele tahame senisest enam pöörata avalikkuse tähelepanu ja neile küsimustele otsitakse vastuseid ka käesolevas I maaelu arengu aruandes. Maaelu on igati oluline valdkond, väärimaks enamat avalikkuse tähelepanu ja diskussiooni – see on aruande koostajate kindel seisukoht. Rando Värnik, Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktorMaaelu arengu aruande koostamist finantseeris Eesti haridus- ja teadusministeerium.Trükise väljaandmist toetas Eesti põllumajandusministeeriu