Towards more rigorous personality trait-outcome research

Much of personality research attempts to identify causal links between personality traits and various types of outcomes. I argue that causal interpretations require traits to be seen as existentially and holistically real and the associations to be independent of specific ways of operationalizing the traits. Among other things, this means that, to the extents that causality is to be ascribed to such holistic traits, items and facets of those traits should be similarly associated with specific outcomes, except for variability in the degrees to which they reflect the traits (i.e. factor loadings). I argue that, before drawing causal inferences about personality trait–outcome associations, the presence of this condition should be routinely tested by, for example, systematically comparing the outcome associations of individual items or facets, or sampling different indicators for measuring the same purported traits. Existing evidence suggests that observed associations between personality traits and outcomes at least sometimes depend on which particular items or facets have been included in trait operationalizations, calling trait–level causal interpretations into question. However, this has rarely been considered in the literature. I argue that when outcome associations are specific to facets, they should not be generalized to traits. Furthermore, when the associations are specific to particular items, they should not even be generalized to facets. Copyright © 2016 European Association of Personality Psychology </jats:p

Tervisepsühholoogia

Eesti Arst 2012; 91(2):10

Trait models going forward

Broad personality domain models such as the Big Five and HEXACO have been a good value and will remain useful for many purposes. Understanding their overlaps and differences will benefit from a usefully comprehensive pool of narrower traits, for the domains are nothing more but these narrower traits assembled in different ways. Besides helping the broad domains, such a pool will allow us to study personality development and links with life outcomes with greater accuracy

The physics of spectral invariants

VertaisarvioitupeerReviewe

Tarkus toob tervise ja pika elu: inimestevaheliste psühholoogiliste erinevuste tähendusest meditsiinis.

Inimestevahelised psühholoogilised erinevused jagatakse laias laastus kahte kategooriasse: kognitiivsed võimed ning isiksuseomadused. Artiklis keskendutakse kognitiivsete võimete erinevustele ning nende tähendusele inimeste terviseseisundi kujunemisel. Ülevaade tutvustab kognitiivsete erinevuste mõõtmise põhitõdesid ning nende rakendamist kognitiivse võimekuse ja meditsiini kontekstis asjakohaste muutujate vaheliste seoste selgitamisel. Kognitiivse võimekuse mõõtmine on läbipaistev ja objektiivne protseduur, mille väärtuslikkust on võimalik hinnata väga lihtsal ja selgel moel. Kui võimetetestide tulemused võimaldavad teha ennustusi inimeste elukäigu oluliste aspektide – näiteks sotsiaal-majanduslik edukus, eluiga, tervis või tervisekäitumine – kohta sellisel viisil või määral, mida teised teadaolevad tegurid ei suuda, siis on mõistlik neid tõsiselt võtta. Mitmete autorite töödest selgub, et vaimse võimekuse tase ennustab muu hulgas inimeste eluiga, erinevate haiguste ja terviseriskide esinemist ning suutlikkust oma tervise eest hoolt kanda. Samuti arutletakse võimaluse üle, et inimeste võimete erinevused võivad olla seletuseks inimeste sotsiaal-majandusliku olukorra ja tervise üldkehtivale ning paradoksaalsele seosele. Artiklis pakutakse välja mõned praktilised soovitused selleks, et tervist puudutav informatsioon ja terviseteenused mitte üksnes ei oleks kõigile inimestele võrdsel määral kättesaadavad, vaid et erinevat tüüpi inimesed neist ka võrdsel määral kasu saaksid. Eesti Arst 2010; 89(5):330−33