The Estonian high school matriculation examination essay as a text genre: textual, rhetorical and discursive features

Väitekirja eesmärgiks on selgitada, milline tekst on kirjand. Selleks analüüsiti 400 riigieksamikirjandi tekstuaalseid, retoorilisi ja diskursiivseid omadusi, toetudes tekstianalüüsi metoodikale. Uurimuses on keskendutud kirjandikirjutaja keeleliste valikute analüüsile, et selgitada kirjandi kirjutamise taustaks olevaid keelekasutustavasid. Doktoritöös kasutatud kvalitatiivse analüüsi tulemusena võib tõdeda, et kirjand on kujunenud traditsiooniliste tunnustega tekstiliigiks. Sellele viitab esmalt kirjandi väljakujunenud struktuur, teisalt aga kirjandi tekstuaalsed omadused ja piiratud hulga retooriliste võtete kasutamine. Kirjandite tekstuaalsete omaduste selgitamiseks analüüsiti tekstide kohesiooni ja koherentsust ning infoedastust. Retooriliste võtete analüüsis vaadeldi riigieksamikirjandite algusi ja lõpetusi ning argumentatsiooni sisulisi omadusi: mõjutamisvõtteid, argumenditüüpe ja diskursiivsete seoste loomist. Kirjandite diskursiivseid rolle analüüsides lähtuti keele polüfunktsionaalsuse ideest. Keelekasutus pole üksnes sisu vahendamine, vaid väljendite valik räägib kirjutaja suhtumistest ja hoiakutest kõnealusesse teemasse. Kirjandile on omane viitamine teistele tekstidele refereerimise või tsiteerimise abil, kuid analüüsist võib järeldada, et õpilased suudavad vaid osaliselt toetuda oma varasemale tekstikogemusele. Tekstikogemus on väga tihedalt seotud koolis õpituga ja harva jõuavad kirjanditeksti viited õppekavavälistele tekstidele. Riigikirjandite diskursiivsete omaduste analüüsi najal saab järeldada, et kirjandite suhtluseesmärk on raskesti määratletav. Riigikirjandit võib pidada kirjalikuks monoloogiks ja selle interpersonaalset tasandit vaadelda kui kirjutaja ja tema poolt konstrueeritud lugeja suhtlust tekstis. Analüüsi tulemusena võib järeldada, et kirjand on tekstiliik, millele on omane kindel struktuur ja retoorilise ülesehituse tavad, aga mille diskursiivne eesmärk ja funktsionaalsed aspektid ehk toimimine suhtluses on suhteliselt ebamäärane. Siinne uurimus pakub analüüsi kõrval mõningaid rakenduslikke võimalusi, kuidas õpilaste funktsionaalset keeleoskust kirjutamisõpetuse käigus eesmärgipärasemalt suunata ja kujundada.The thesis examines Estonian high school matriculation examination essays as texts. A sample of 400 essays was analyzed using qualitative text analysis. The research focuses on the textual and rhetorical analysis of the essays in order to explain the underlying language practices. Based on the qualitative analysis, it can be concluded that the high school matriculation examination essay has developed into a text genre with typical features. It has an established structure, certain textual characteristics, and a limited number of rhetorical devices that are used. In order to identify the textual characteristics of the essays, the analysis concentrated on text cohesion and information presentation. When analyzing the rhetorical features of the essays, the focus was in particular on the rhetorical methods of beginning and ending the essay as well as argumentation: methods of influencing, argument types and creating discursive connections. The analysis of the discursive characteristics is based on the idea that text is a tool of communication in a certain context and in social reality. In the matriculation examination essays, it is common that such intertextual relationships are expressed explicitly either by summarizing or quoting. However, students are able to find support from their previous text experience only to a certain degree, and texts outside school curricula seldom appear in the essays. Based on the analysis of the discursive features, it can be concluded that the communicative aim of the essays is relatively unclear. The examination essay can be seen as a written monologue and its interpersonal level viewed as communication between the writer and its construed reader. The thesis also offers some practical options for directing and shaping the functional language skills of students

Argumenteerimisvõtted riigieksamikirjandites

Artiklis käsitletakse riigieksamikirjandite retoorikat. Teoreetiliseks aluseks on arusaam tekstist kui keelekasutuse valikutest, millel on oma eesmärk ja funktsioon. Keelelised valikud sõltuvad suhtlussituatsioonist ja kultuuris kinnistunud keelekasutustavadest. Riigieksamikirjand on kindla retoorilise struktuuriga tekst, millel on oma kindlaks kujunenud väidete esitamise ja tõestamise viisid. Artiklis jagatakse riigikirjandites kasutatud retoorilised võtted kaheks suuremaks rühmaks: fakti- ja tundepõhisteks argumentideks. Kirjutajad kasutavad mõlemat tüüpi argumente, kuid tundepõhiste hulk ületab tunduvalt faktipõhiste oma. Kirjandites on valdav enesekeskne vaatepunkt. Autoriteedina esitatakse iseend ja oma subjektiivset arvamust, mis vormistatakse üldkehtiva tõena.DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa8.08</p

Kõrgkoolide üliõpilaste eesti keele oskuse tase

Uuring on seotud vajadusega selgitada, milline on kõrgkoolide esmakursuslaste eesti keele oskuse tase. Gümnaasiumi lõpetamisega lõpevad enamiku noorte jaoks ka emakeeleõpingud, st gümnaasiumist saadud pagas on see, millele rajanevad kõrgkooliõpingud ja edasine toimetulek tekstidega igapäevaelus. Uuringu eesmärk on analüüsida Eesti kõrgkoolide esimestel kursustel õppivate üliõpilaste eesti keele oskust ja anda sellele hinnang lähtuvalt gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatud pädevustest. Õppekava seab eesti keele osas eesmärgiks nii kirjakeele valdamise kui ka keele funktsionaalse kasutamise oskuse, st suhtluseesmärgile ja olukorrale vastavat keelekasutust. Seetõttu on uuringus kaht tüüpi ülesandeid: need, mis testivad otseselt kirjakeeleoskuse taset, ja need, mis võimaldavad teha järeldusi funktsionaalse keelekasutuse oskuse osas. Lisaks annab uuring ülevaate kõrgkoolide esmakursuslaste eesti keele oskuse tasemest võrdluses erialati ja ülikooliti. Uuringu rakenduslik eesmärk on anda soovitusi eesti keele õpetamise tõhustamiseks üldhariduskoolis. Uuring on kordusuuring – 2010. aastal tehtud uuring on praegusele võrdlusmaterjaliks

Kõrgkoolide üliõpilaste eesti keele oskuse tase [Võrguteavik]. Kordusuuring : uuringu kokkuvõte

Kopeerimine ja printimine lubatu

Kõrgkoolide üliõpilaste eesti keele oskuse tase

Käesoleva uuringu eesmärk on analüüsida Eesti kõrgkoolide esimestel kursustel õppivate üliõpilaste eesti keele oskust ja anda sihtgrupi teadmiste ja oskuste tasemele hinnang põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatud pädevustest lähtuvalt. Et riiklik õppekava seab eesti keele valdkonnas eesmärgiks niihästi kirjakeele valdamise kui ka võime kasutada keelt suhtluseesmärgile ja -olukorrale vastavalt, siis peab uuring selgitama välja eesti keele oskuse taseme niihästi kirjakeele valdamise kui ka eesmärgipärase kasutuse osas. Lisaks peab uuring andma ülevaate kõrgkoolide esmakursuslaste eesti keele oskuse tasemest võrdluses ülikooliti ja erialati; soo, emakeele ja eelneva hariduse lõikes, samuti võrdluses täiskasvanud keelekasutajatega

“I never thought I would become a teacher”. Estonian and Finnish students’ motivation to become mother tongue and literature teachers

The aim of the study is to examine the motivation of Estonian and Finnish students to become mother tongue and liter ature teachers. The empirical data were collected through an e-questionnaire distributed to all graduating student teachers in this field at the University of Tartu, Estonia, and the University of Helsinki, Finland, in the spring term of 2014 (26 + 35 students). The respondents expressed their opinions on 27 statements on a scale ranging from one to four, with the option of commenting on each one. The analysis of the data showed that the majority of students in both countries were strongly or moderately motivated to teach and thought that their subject was very important on the societal level. The most significant difference between the groups was in how the social status of the teaching profession was perceived: according to the respondents, teachers are poorly or rather poorly valued in Estonia, and highly or rather highly valued in Finland.The aim of the study is to examine the motivation of Estonian and Finnish students to become mother tongue and literature teachers. The empirical data were collected through an e-questionnaire distributed to all graduating student teachers in this field at the University of Tartu, Estonia, and the University of Helsinki, Finland, in the spring term of 2014 (26 + 35 students). The respondents expressed their opinions on 27 statements on a scale ranging from one to four, with the option of commenting on each one. The analysis of the data showed that the majority of students in both countries were strongly or moderately motivated to teach and thought that their subject was very important on the societal level. The most significant difference between the groups was in how the social status of the teaching profession was perceived: according to the respondents, teachers are poorly or rather poorly valued in Estonia, and highly or rather highly valued in Finland.Peer reviewe

Eesti keele kui emakeele õppija tekstikorpus EMMA [The Estonian native-speaking students’text corpus EMMA]

EMMA1, the Estonian language learners’ text corpus being developed at the Institute of Estonian and General Linguistics of Tartu University, is an environment that gathers texts connected with study processes of students learning Estonian as a native language. The article gives an overview ofthe basis of compiling the EMMA corpus, its character, annotation, analysis and research opportunities.The corpus texts fall into four categories: examination and level test papers, student research papers, essays sent to writing contests, and other texts. The student text corpus will include texts from two school levels: highschool (grades 11 and 12) and middle school (grades 8 and 9).During the first phase of corpus creation in 2013–2016, the focus of the Estonian native-speaking students’ text corpus EMMA is on examination papers and level tests. Graduation essays of high school students have been collected in Estonia since 1997, when the compulsory Estonian language exam given at the end of high school started to be graded nationally. During the period 1997–2014, all high school graduates (approx. 7,000–10,00012th graders per year) wrote 400–600 word argumentative essays as anational examination. In order to build the corpus, samples from 1999, 2002,2005, 2008, 2011 and 2014 were selected, and texts were scanned, typed in,entered into the EMMA environment, and the fi rst annotation was added,i.e. mistakes marked by the nationally selected graders. By 2016, it is planned to enter at least 6,000 texts, including 3,000national examination essays (approx. 600 words per essay) and 3,000 level tests (approx. 200 words), as well as making the corpus accessible to researchers through the EMMA environment.1 htt ps://korpused.keeleressursid.ee/emma/227So far, there are no electronic text corpora for analysing the languageuse of Estonian native-speaking students that enable quick searches anduse of contemporary research methods. Therefore, creating a corpus ofEstonian native-language learners’ texts is an important step in providingresearchers of students’ papers and other researchers with trustworthy primary material and in creating more analysis opportunities. Hopefully,the language learners’ text corpus EMMA will fulfil its goals, contribute to researching texts written by Estonian native-language students and, through research outcomes, contribute to the quality of native language teaching and teaching materials.Keywordslanguage coprora, students’ language use, language learning;L1 teaching, testing and assessment, test developmen