AGRICULTURAL INSURANCE IN ESTONIA – CURRENT SITUATION AND FARMERS’ WILLINGNESS TO USE CROP INSURANCE

Farmers are strongly exposed to agricultural risks and have to adapt their strategies to the new uncertainties resulting from the changes in the EU agricultural policy. So far, risk sharing strategies in the context of production risk management have received little attention in Estonia. The aim of the paper is to examine the current availability of agricultural insurance in Estonia and the farmers’ attitudes towards insurance as a risk management tool. The analysis is based on a farm survey conducted in 2015. At first, an overview on available insurance products is given. Secondly, farmers’ interest towards insurance and the connection between farm characteristics and the interest, is studied. The results show that availability of agricultural risk management instruments is limited in Estonia. Agricultural insurance includes protection against livestock production risks provided by two insurance companies, and there are no instruments for crop insurance available. The results of farm survey show that farmers’ interest towards crop-yield and crop income insurance is relatively limited. The main reasons cited by the farmers are too high insurance premiums and the lack of trust in the insurance provider honouring the insurance claim. Younger farmers were more interested in insurance. JEL Codes: Q12, Q14. DOI: https://doi.org/10.15544/ssaf.2016.1

Bioenergy in agricultural companies: financial performance assessment

ArticleThe target of increasing the use of renewable energy in rural areas has initiated the investments in bioenergy. The purpose of this paper is to assess the financial performance of Estonian agricultural companies that have invested in bioenergy solutions. An investment in bioenergy is attractive to the company if the results obtained by it enable benefits to the investors. In the context of the study of financial performance of agricultural companies that have undertaken bioenergy investments, the key performance indicators based on DuPont identity are analysed from the perspective of formulating and implementing a company’s financial decisions. The data of financial statements of the analysed companies are from Estonian Agricultural Registers and Information Board (ARIB) and Commercial Register. The study reports the financial performance results of Estonian agricultural companies using renewable resources and producing bioenergy: whether they achieved higher efficiency and profitability or change in financial structure. The Estonian agricultural companies that have invested in bioenergy solutions may need to control their financial performance by improving profitability and controlling financial leverage

Entrepreneurship education, entrepreneurship competencies and entrepreneurial activities of alumni: A comparison between the engineering and other graduates of Estonian University of Life Sciences

ArticleEntrepreneurial mind-set, knowledge and skills to recognise opportunities and implement ideas are vital competences for achieving success in the midst of rapid global changes. The main purpose of the entrepreneurship education is to foster those competencies. The present paper focuses on the role of the university education in developing various entrepreneurship competences, and the share of entrepreneurs among the alumni. The aim is more specifically to examine the relationship between entrepreneurship education and entrepreneurship competence development in university and the later entrepreneurial activities of the engineering alumni. The analysis is based on a questionnaire survey of alumni entrepreneurship conducted in 2016 as a part of a programme ‘Edu ja Tegu- Development of entrepreneurial education throughout all educational levels’. Chi-square tests, t-tests are used to compare the engineering alumni of Estonian University of Life Sciences with graduates from other fields. The overall share of entrepreneurs among the engineering alumni was 35.6%. The entrepreneurial activities were impacted by the time of graduation. It had also impact of whether the graduates had received entrepreneurship courses during their studies. In comparison with other alumni, the engineering graduates assessed that their university education helped them develop significantly better problem-solving skills, critical thinking, self- evaluation skills, ability to develop new ideas and solutions and leadership skills and obtained significantly less entrepreneurial and financial knowledge during their studies. However, in case of engineering alumni, entrepreneurship education did not have significant impact on their entrepreneurial activities and assessments of competences, thus indicating that other factors are in play

„Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2021‒2027“ ja „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021‒2027 rakenduskava“ rahastamisvahendi eelhindamine

Uuringu tulemuste kasutamisel palume viidata järgnevalt: Viira, A.-H., Lehtsaar, J. Nurmet, M., Lemsalu, K., Aro, K., Kreegimäe, K. 2020. „Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2021‒2027“ ja „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021‒2027 rakenduskava“ rahastamisvahendi eelhindamine. Lõpparuanne. Eesti Maaülikool, Aprill 2020.Eesti maaelu arengukava 2014‒2020 (MAK 2014‒2020) raames pakutakse põllumajandussektorile ja maamajandust mitmekesistavatele ettevõtjatele suunatud rahastamisvahendist mikro- ja väikeettevõtete kasvulaenu ja pikaajalist investeerimislaenu. Kalandussektoris on rahastamisvahendit rakendatud kahel programmperioodil – Euroopa Kalandusfondi (EKF) 2007‒2013 ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) 2014‒2020 raames. Perioodil 2014‒2020 on kalandussektori ettevõtjatel võimalik taotleda kalatöötlemisega alustavate või tegelevate mikro- ja väikeettevõtete kasvulaenu, kalatöötlemisega alustavate või tegelevate ettevõtete pikaajalist investeerimislaenu ja vesiviljelustoodete tootmisega alustavate või tegelevate ettevõtete investeerimislaenu. Teisi rahastamisvahendi finantstooteid (tagatis ja omakapitaliinvesteering) Eestis kasutatud ei ole. Eelhindamise eesmärk on perioodi 2021–2027 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) rahastamisvahendi rakendamise eelhindamine, et anda hinnang programmperioodi 2014‒2020 rahastamisvahendi eelhindamises6 kindlaks tehtud turutõrgete ja rahastamisprobleemide asjakohasusele perioodil 2021–2027. Eelhindamise tulemusena antakse hinnang turutõrgete, rahastamisvahendile kavandatava summa, finantstoodete ja lõppkasusaajate kohta, samuti rahastamisvahendi võimalikule osale Euroopa Liidu (EL) ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava ja EL ühise kalanduspoliitika (ÜKP) eesmärkide saavutamisel. Eelhindamisel arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõuga, millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide kohta7. Rahastamisvahendi finantstoodete ehk laenude sihtrühmadena käsitletakse põllumajandustootjaid ja ühistuid, toiduainete ja joogitootjaid, kalapüüdjaid, kalanduse tootjaorganisatsioone, vesiviljelusega, kala, vähilaadsete ja limuste töötlemise ja säilitamisega tegelevaid ettevõtteid8, sadamaid ning maalises asustuspiirkonnas tegutsevaid muid ettevõtjad. Uuring viidi läbi perioodil november‒detsember 2019 ning analüüsi täiendati perioodil jaanuar‒märts 2020. Uuringu käigus selgitati välja ja analüüsiti sihtrühmade majanduslikku olukorda, tulevast investeerimisvajadust, tuvastati turutõrked ja rahastamisprobleemid, kaardistati krediidiandjate hinnangud sihtrühmade olukorrale finantsturul, analüüsiti rahastamisvahendi rakendamise senist kogemust, prognoositi rahastamisvahendi potentsiaalset nõudlust, ning hinnati rahastamisvahendi panust ÜPP strateegiakava ja EMKVF perioodi 2021‒2027 eesmärkide saavutamisel. Sihtrühmade majandusliku olukorra analüüsimisel lähtuti Statistikaameti ja Eesti Panga andmetest, samuti kasutati Põllumajandusuuringute Keskuse (PMK) poolt 2019. aastal läbiviidud uuringu tulemusi9. Turutõrgete ja rahastamisprobleemide tuvastamiseks viidi läbi intervjuud sihtrühmade, krediidiasutuste ning rahastamisvahendi korraldus-, rakendus- ja makseasutuse esindajatega. Tulevase investeerimisvajaduse prognoosimiseks kasutati nii Statistikaameti andmeid kui ka uuringu raames läbi viidud intervjuude tulemusi. Rahastamisvahendi potentsiaalse nõudluse prognoosimisel lähtuti senise trendi määramisel Statistikaameti andmetest ettevõtete majandusnäitajate kohta ning Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) andmetest rahastamisvahendi finantstoodete kasutamise kohta perioodil 2014‒2020. Lisaks lähtuti rahastamisvahendi potentsiaalse nõudluse prognoosimisel hulgast eeldustest10. Nii investeeringuvajaduse kui rahastamisvahendi nõudluse prognoosimisel kasutati nelja (kalandussektori puhul viit) erinevat stsenaariumi. Krediidituru olukorra kaardistamisel lähtuti peamiselt krediidiasutuste esindajatega läbiviidud intervjuude tulemustest. Rahastamisvahendi rakendamise senise kogemuse analüüsimisel kasutati MESi andmeid nii EAFRD kui EMKF rahastamisvahendi finantstoodete kasutamise kohta perioodil 2014‒2019. Rahastamisvahendi panuse hindamisel ÜPP strateegiakava eesmärkide saavutamisse ja EMKVF prioriteetidesse lähtuti Maaeluministeeriumi (MeM) kodulehel mõlema poliitika kohta avaldatud informatsioonist ning eelhindamise käigus läbi viidud analüüsi tulemustest. Rahastamisvahendi eelhindamise tulemused on sisendiks perioodi 2021‒2027 rahastamisvahendi rakendamise ettepanekute väljatöötamisel ning EAFRD ja EMKVF rahastamiskavade kavandamisel.„Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2021‒2027“ ja „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021‒2027 rakenduskava“ rahastamisvahendi eelhindamine viidi läbi Maaeluministeeriumi tellimusel ja seda rahastatakse Eesti maaelu arengukava 2014‒2020 ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014‒2020 vahenditest. Eelhindamise viis läbi Eesti Maaülikool

Eesti piima- ja sealihatootjate konkurentsivõime lähiriikide võrdluses

Käesoleva uurimuse eesmärk on anda otsustajatele ülevaade Eesti piima- ja sealihatootjate konkurentsikeskkonnast, rõhuasetusega toetuste võrdlemisele valitud lähiriikidega (Läti, Leedu, Poola). Konkurentsikeskkond on väga lai mõiste ja sellega iseloomustatakse laiemalt ettevõtluse keskkonda ning see hõlmab mitmeid olulisi tegureid. Antud töö mahtu arvestades keskendutakse eelkõige toetustele, kui ettevõtjate sissetulekute kassavoogu enam mõjutavale komponendile. Kui ettevõtja põhisissetulek tekib turul toodete müügist, siis põllumajanduses on kujunenud toetused väga oluliseks osaks sissetulekutes ja aitavad oluliselt leevendada madalast turukonjunktuurist tekkida võivaid tulupuudujääke. Antud uurimuses ei hinnata toetuste mõju ettevõtjate konkurentsivõimele kuid analüüsitakse ettevõtete suurusgruppide keskmistena sissetulekute struktuuri ja toetuste osa selles ning olulisemate sisendite kasutust. Teema aktuaalsus seisneb argumenteeritud võrdluse tekkimises vaadeldavate riikide toetustasemetest ja Euroopa Liidu (EL) ühise põllumajanduspoliitika toetusmeetmete rakendamisest. Võrdlemise lihtsustamiseks on analüüsis näitajad viidud võrreldavale ühikule (hektar, loomühik, piimalehm, toodetud piima kilogramm). Kui EL-s on kokkulepitud ühise põllumajanduspoliitika alused ning võimalused toetada oma riigi põllumajandustootjaid, siis sellega saame luua konkurentsikeskkonna. Seega muutub oluliseks milliseid toetusi vaadeldaval perioodil (aastatel 2010–2015) võrreldavates riikides on nii piima kui ka sealihatootjatele võimaldatud ja makstud. Kuivõrd EL Ühine Põllumajanduspoliitika (ÜPP) on ka viimase viie aasta jooksul läbi teinud mitmeid muudatusi siis vajalik on ka terminoloogiline täpsus toetuste käsitlemisel. Ebaselgus terminites võib raskendada tulemustest arusaamist

Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 mõjude eelhindamine : lõpparuanne

Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (PõKa 2030) eelhindamise viis Riigikantselei strateegiabüroo tellimusel läbi Eesti Maaülikool (EMÜ). Projekti algatas Maaeluministeerium (MeM) koostöös Keskkonnaministeeriumiga (KeM). Eelhindamise eesmärk on uurida süsteemselt püstitatud eesmärkide ja sekkumisloogika vastavust ning analüüsida tegevussuundade sotsiaalseid, demograafilisi, majanduslikke (sh põllumajandus, kalandus, vesiviljelus, toidutööstus), keskkonna-, regionaal- ning maaelu-, julgeoleku-, administratiiv- ja eelarvemõjusid. PõKa 2030 rakendamisega kaasnevate mõjude analüüsi koostamisel lähtuti Justiitsministeeriumi ja Riigikantselei koostatud mõjude hindamise metoodikast. Mõjude analüüsi kaasati lisaks eelhindamise projektimeeskonnale valdkondade eksperte. Eelhindamine viidi läbi perioodil 13. august 2018 kuni 30. september 2019. Eelhindamine teostati PõKa 2030 eelnõu versioonile seisuga 25. aprill 2019 ning viidi läbi PõKa 2030 eelnõuga samal üldistuse astmel. Eelhindamine ei hõlma kompleksselt arengukava keskkonnamõjude hindamist. Keskkonnamõjude strateegiline hindamine viidi läbi paralleelselt teise hindaja poolt.Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (PõKa 2030) eelnõu mõjude eelhin-damine viidi läbi Riigikantselei strateegiabüroo tellimusel ja seda rahastati ühtekuuluvuspoliitika fon-dide 2014‒2020 rakenduskava prioriteetse suuna 12 „Haldusvõimekus“ meetmest 12.2 „Poliitikakujun-damise kvaliteedi arendamine“. Projekti algataja oli Maaeluministeerium koostöös Keskkonnaministee-riumiga. PõKa 2030 eelhindamise viis läbi Eesti Maaülikool koostöös valdkondlike ekspertidega

Agricultural insurance in estonia – current situation and farmers’ willingness to use crop insurance

Farmers are strongly exposed to agricultural risks and have to adapt their strategies to the new uncertainties resulting from the changes in the EU agricultural policy. So far, risk sharing strategies in the context of production risk management have received little attention in Estonia. The aim of the paper is to examine the current availability of agricultural insurance in Estonia and the farmers’ attitudes towards insurance as a risk management tool. The analysis is based on a farm survey conducted in 2015. At first, an overview on available insurance products is given. Secondly, farmers’ interest towards insurance and the connection between farm characteristics and the interest, is studied. The results show that availability of agricultural risk management instruments is limited in Estonia. Agricultural insurance includes protection against livestock production risks provided by two insurance companies, and there are no instruments for crop insurance available. The results of farm survey show that farmers’ interest towards crop-yield and crop income insurance is relatively limited. The main reasons cited by the farmers are too high insurance premiums and the lack of trust in the insurance provider honouring the insurance claim. Younger farmers were more interested in insurance