Sisekommunikatsiooniga rahulolu ettevõttes AS ISS Eesti

http://tartu.ester.ee/record=b2694201~S1*es

Breeding of Stone Fruits in Estonia

Uurimistöö „Luuviljaliste aretus Eestis“ kirjutamine oli huvitav ja tõsine ülesanne. Tean nüüd, kui pistan suhu kodumaise ploomi või kirsi, et see maitsev vili on saadud aastatepikkuse töö tulemusel. Aretus on pikaajaline protsess, täis õnne ja sageli ka ebaõnne. Eestimaa kliima võib talveti olla väga karm ja seetõttu on siinsete luuviljaliste kultuuride aretajate põhieesmärk juba aretustöö algusest peale olnud luua karmidele talvedele hästi vastupidavaid sorte, mis oleksid ka saagikad, haigustele vastupidavad ja hea vilja kvaliteediga. EMÜ PKI Polli Aiandusuurimise keskuse (endisaegadel mitmete erinevate nimede all tuntud teadusasutus) luuviljaliste rühma teadurid on aegade vältel selle tööga päris hästi toime tulnud. Nii paistab 1945. a. Pollis tööle asunud Julius Esloni aretatud ploomisortide seast siiamaani hea talvekindluse, suure ja maitsva vilja poolest silma sort ’Polli munaploom’. Aretajad Arthur ja Eevi Jaama pöörasid oma ploomipuu-alases aretustöös talvekindluse kõrval olulist tähelepanu ka suurte ja maitsvate viljade saamisele. See ülesanne neil ka õnnestus, nad on aretanud suured ja maitsvad ’Ave’ ja ’Liisu’. Üks maitsvamaid sorte on ka ’Kadri’. Nii ’Liisu’ kui ’Kadri’ on aretatud ristamiskombinatsioonist ’Liivi kollane munaploom’ x ’Suhkruploom’. Lisaks hariliku ploomipuu sortidevahelisele ristamisele teostasid A. ja E. Jaama ka mitmeid õnnestunud liikidevahelisi ristamisi, kust on saadud varavalmiv sort ’Kressu’ ning saagikad ’Sargen’ ja ’Vikana’. Hinnatavat tööd on ploomiaretuses teinud harrastusaretaja Aleksander Kurvits, kelle sortide seast ’Tartu punane’ on jätkuvalt populaarne. Arvestatavalt häid tulemusi on Polli aretajad saanud maguskirsi aretusega. A. ja E. Jaama silmapaistvamad sordid on ’Arthur’, ’Polli murel’, ’Tõmmu’ ja ’Anne’. Kalju Kase aretustöö on andnud esinduslikud sordid ’Karmel’, ’Kaspar’, ’Meelika’, ’Mupi’, ’Norri’, ’Piret’ ja ’Tontu’. Mitmedki eelnimetatud sortidest võivad uutes sordiaretusprogrammides osutuda sobivateks aretustöö lähtevanemateks. Tuntud ja hinnatud on harrastusaretaja Emil Madissooni sort ’Madissoni roosa’. Uurides ploomitoodangut maailmas, nähtub, et suurem osa maailma ploomitoodangust tuleb peamiselt Hiinast. Kirsitoodang seevastu pärineb suuresti aga Türgist ja USA-st. Hapukirsi toodangu osas on esirinnas lisaks Türgile ka Venemaa. Euroopas toimub kaasaegne aretustöö peamiselt hariliku ploomipuu (Prunus domestica L.) baasil ning mitmetes riikides on loodud ulatuslikud aretusprogrammid (Saksamaa, Rumeenia, Serbia jt.). Neis riikides on aretuse eesmärk eelkõige vilja suurus, maitse, saagikus, aga sageli ka viljakesta sinine värvus. Maguskirsi aretuses on kogu maailmas aretuse eesmärgid suuresti seotud vilja kvaliteediga (suurus, konsistents, maitse). Tähtsaks peetakse ka sortide saagikust, isefertiilsust, haiguskindlust ning viljade lõhenemisele vastupidavate sortide loomist. Ploomi- ja kirsisortide aretustöö nii maailmas kui ka Eestis on kindlasti jätkusuutlik. Järjest enam järgitakse turgude nõudlust ja keskendutakse lõpptarbijate soovidele. Seega võib täheldada, et aretustöödes eelistatakse hea kaubandusliku väljanägemisega, suurte ning magusate viljadega sorte, hapude ja vähemväärtuslike viljadega sordid on leidnud aga endale kindla koha töötlevas tööstuses.Writing of the research paper "Breeding of stone fruit trees in Estonia" was interesting and challenging. Now, whenever I taste a domestic plum or cherry, I'll know that this delicious fruit is a result of years of work. Breeding is a long process, full of happiness and often even misfortune. Estonia's climate can be very harsh in wintertime and therefore the main objective of the local stone fruit breeders from the beginning has been to create winter-hardy cultivars that are also high-yield, disease-resistant, and with good fruit quality. In the Polli Horticultural Research Centre (research institute that has been formerly known under different names), a group of researchers has managed with the work pretty well. Until this day the plum cultivar 'Polli munaploom', bred by Julius Eslon, who started to work in Polli in 1945, is distinguishable by it's good winter hardiness, large and tasty fruit. Breeders Arthur and Eevi Jaama focused in their plum tree breeding besides winter hardiness also to the large and tasty fruits. They succeeded in this task - they have bred large and tasty 'Ave' and 'Liisu'. 'Kadri' is also one of the most delicious cultivars. Both 'Liisu' and 'Kadri' have been obtained from crossing combination of 'Liivi kollane munaploom' x 'Suhkruploom'. In addition to the standard hybridization of plums, A. and E. Jaama also carried out a number of successful interbreedings between the species, from which are derived early ripening 'Kressu' and high-yield 'Sargen' and 'Vikana'. Hobby breeder Aleksander Kurvits has done highly appreciated work in the field of plum breeding. 'Tartu punane', which is one of his cultivar's, is still popular. Considerably good results have breeders in Polli obtained in breeding of sweet cherries. The most distinguishable cultivars from A. and E. Jaama are ’Arthur’, ’Polli murel’, ’Tõmmu’ and ’Anne’. The work of Kalju Kask has given the prominent cultivars 'Karmel', 'Kaspar', 'Meelika', 'Mupi', 'Norri', 'Piret' and 'Tontu'. Several of the aforementioned varieties may be suitable as parents for breeding in new breeding programs. Also well known and appreciated is the cultivar 'Madissoni roosa' from hobby breeder Emil Madissoon. Looking at the plum crop production in the world, it appears that the majority of the world's plum production comes mainly from China. Cherry production on the other hand, largely comes from Turkey and the USA. In sour cherry production there is Russia at the forefront in addition to Turkey. The modern plum breeding in Europe is founded mainly on the European plum (Prunus domestica L.) and in a number of countries there have been created extensive breeding programs (Germany, Romania, Serbia, et al.). In these countries, the purpose of breeding is in particular fruit size, taste, yield, but also often the blue colour of the skin of fruit. The objectives of sweet cherry breeding in the world are largely related to the fruit quality (size, firmness, taste). Considered as a priority is also creating cultivars which are highly productive, self-fertile, disease resistant and resistant to fruit cracking. Breeding of plum and cherry cultivars in the world, as well as in Estonia is definitely sustainable. Increasingly, there is trend to follow the market's demands and to focus on the consumer preferences. Thus it can be seen that the preferred fruits in breeding programs have good commercial appearance, are large and sweet, but those fruits with sour taste and from less valuable cultivars, however, have found their place in the industry

Põhja-Viljandimaa nelja kihelkonna - Põltsamaa, Pilistvere, Kolga-Jaani, Suure-Jaani põlled ja tanud

Lõputöö Põhja-Viljandimaa nelja kihelkonna - Põltsamaa, Pilistvere, Kolga-Jaani, Suure-Jaani põlled ja tanud eesmärgiks on anda ülevaade Põhja-Viljandimaa tanudest, tuues välja nende sarnasusi ja erinevusi, millistest materjalidest ja kuidas nad on valmistatud. Põhja-Viljandimaa nelja kihelkonna põlledest on tehtud põhjalik uurimus juba varasemalt seminaritöö käigus. Antud töö uurimuslik osa annab ülevaate Eesti tanudest, tavalistest lihtsalõikelistest tanudest. Selgitatud on tanu osad ja mõisted. Väike kokkuvõte on tanu tähtsusest meie rahvakommetes. Eraldi peatükk kajastab Põhja-Viljandimaa tanude iseloomulikke tunnuseid Põltsamaa, Pilistvere, Kolga-Jaani ja Suure-Jaani kihelkondades. Töö teine pool koosneb nelja kihelkonna tanude ja põllede valmistamise kirjeldusest. Lõputöö praktilise osa eesmärgiks oli igast neljast kihelkonnast teostada üks põll ja üks tanu, mis kuuluvad ajaliselt ühte perioodi ja seetõttu on ühe tervikliku komplekti osad. Minu sooviks oli nende esemete valmistamise protsess praktiliselt ise läbi teha, et saada reaalne kogemus. Praktilise tööna valminud komplekte valmistades püüdsin saavutada museaalidele võimalikult sarnase tulemuse.http://www.ester.ee/record=b4577768*es

Sõimelapse lasteaeda paneku põhjused ja kohanemist soodustavad tegurid lastevanemate hinnangul

https://www.ester.ee/record=b5368479*es

Sotsiaalse konflikti olemus, allikad ja lahendamise teed

http://tartu.ester.ee/record=b2658478~S1*es

Optimaalse juhtimise rakendusi majanduses

Antud bakalaureusetöö keskendub majandusmudelitele, täpsemalt optimaalse tööjõu ning firma maksimaalse kasumi mudelitele. Nii optimaalse tööjõu kui ka firma maksimaalse kasumi mudelite puhul on vaadeldud ülesandeid fikseeritud ja fikseerimata lõppseisundi korral. Mõlema kohta on lahendatud ülesandeid. Optimaalse juhtimise teooria abil saavad juhid langetada parimaid võimalikke otsuseid firma kasumi maksimeerimisel

Alternatiivsed treeningvahendid suusaspordis

https://www.ester.ee/record=b4057659*es

Kunst im estnischen Deutschunterricht: Ein Unterrichtsentwurf zu ausgewählten deutschbaltischen Künstler*innen

Das zentrale Thema der vorliegenden Magisterarbeit ist das Lernen der deutschen Sprache als Fremdsprache im estnischen Deutschunterricht durch das Miteinbeziehen von Werken aus der bildenden Kunst. Im Rahmen dieser Arbeit wurde Kunst als ein Mittel untersucht, dank dessen es möglich ist, den Lernenden aus einer kreativen Perspektive Sprachkenntnisse zu vermitteln. Dazu wurde das Phänomen des fächerübergreifenden Deutsch als Fremdsprache-Unterrichts (weiter: FüDaF genannt) recherchiert, welches solch eine Vorgehensweise begründet und unterstützt.https://www.ester.ee/record=b5458875*es