Työuupumukseen altistavat ja siltä suojaavat tekijät induktiovaiheen luokanopettajien kokemuksissa: Kirjallisuuskatsaus suomalaisiin pro gradu -tutkielmiin

Tämän tutkimuksen tarkoituksena on selvittää keskeisiä luokanopettajan työn vaatimuksia ja voimavaroja induktiovaiheessa eli työuran alussa. Tutkimuksessa ollaan siis kiinnostuneita siitä, mitkä työn ominaisuudet altistavat noviisiluokanopettajia työuupumuksen kehittymiselle ja mitkä tekijät taas mahdollisesti suojaavat siltä. Tarkastelun kohteena ovat myös yksilön ominaisuudet, jotka vaikuttavat noviisiopettajien jaksamiseen työssä joko kielteisesti tai myönteisesti. Tutkimus toteutettiin systemaattisena kirjallisuuskatsauksena, jonka aineisto koostui Andor- ja Finna-tietokannoista kerätyistä kymmenestä pro gradu -tutkielmasta. Aineiston analyysiin hyödynnettiin teorialähtöistä sisällönanalyysiä, jonka lähtökohtana toimi Demeroutin ja kollegoiden (2001) JD-R malli eli työn vaatimusten ja voimavarojen malli. JD-R mallin mukaan työelämän ominaisuudet ovat luokiteltavissa psyykkisiksi, psykologisiksi, sosiaalisiksi ja organisatorisiksi työn vaatimuksiksi tai voimavaroiksi (Schaufeli & Bakker, 2004; Bakker & Demerouti, 2007). Tutkimustulosten mukaan noviisiluokanopettajat kokevat työssänsä vallitsevan suuret työn vaatimukset, mutta myös voimavaroja tunnistetaan työstä runsaasti. Sosiaaliset työn voimavarat tunnistetaan keskeisimmiksi kaikista työn voimavaroista induktiovaiheessa. Myös työn vaatimuksista merkittävimpiä näyttävät olevan organisatoristen vaatimusten ohella sosiaaliset työn vaatimukset. Työn psyykkisiä ominaisuuksia, jotka vaikuttavat työhyvinvointiin joko kielteisesti tai myönteisesti, tunnistetaan taas vähän induktiovaiheessa. Merkittäviä luokanopettajan työn vaatimuksia induktiovaiheessa ovat tutkimustulosten mukaan muun muassa ajan puute, haastavat oppilaat, oppilaiden oppimisen haasteet, kodin kanssa tehtävä yhteistyö, työyhteisön ilmapiiri, joka ei kannusta yhteistyön tekemiseen tai avun pyytämiseen työyhteisössä, laaja työnkuva, perehdytyksen ja tuen puute sekä työllistymisen haasteet. Merkittäviä työn voimavaroja ovat taas muun muassa työn motivoivuus, oppilaiden huoltajat, yhteisöllinen ja yhteistyön mahdollistava työyhteisö, kollegoiden ja esimiehen tuki, perehdytys sekä mahdollisuus vaikuttaa työhön. Koska työuupumuksen kehittymiseen vaikuttaa yhtä lailla yksilö työn ominaisuuksien rinnalla (Uusitalo- Arola ym., 2022), selvitettiin tutkimuksessa myös yksilön kuormitustekijöitä ja voimavaroja. Merkittäviksi yksilön kuormitustekijöiksi tunnistetaan tutkimustulosten mukaan tunnollisuus sekä tietojen ja taitojen puute, kun taas merkittäviksi yksilön voimavaroiksi tunnistetaan omat tiedot ja taidot, armollisuus itseä kohtaan sekä positiivisuus. Työlle sekä luokanopettajakoulutukselle esitetään myös erilaisia kehitysehdotuksia, jotka kytkeytyvät tunnistettuihin kuormittaviin tai työhyvinvointia tukeviin työn tai yksilön ominaisuuksiin

Treenerite juhtimisstiili mõju treenitava saavutusmotivatsioonile Audentes Spordigümnaasiumi Otepää filiaali näitel

http://www.ester.ee/record=b4696404*es

Ajakirjanike üleminek kommunikatsioonivaldkonda, peamised põhjused

Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida, miks ajakirjandusest lahkutakse kommunikatsioonivaldkonda ning tuua välja peamised põhjused. Samuti vaatles autor ajakirjanduse ja kommunikatsioonivaldkonna eripärasid ning ajakirjanike ja suhtekorraldajate omavahelisi suhteid. Teisalt uuris autor ka tugisüsteemide olemasolu ja vajalikkust. Antud uurimuse tulemustest selgus, et ajakirjandusest lahkutakse stressi, materiaalsete ja personaalsete indikaatorite tõttu. Stressi indikaatorid nagu näiteks töömahust ja tähtaegadest tulenev stress ning rutiin mõjutavad ajakirjanike vaimset tervist ning heaolu, mis võivad viia läbipõlemiseni. See tähendab seda, et ajakirjanik võib vajada psühholoogilist või isegi meditsiinilist abi. Personaalseid indikaatorid tulenevad erinevate indiviidide persoonidest, huvidest ja eneseteostuse vajadustest ning ei mõjuta vaimset tervist nii palju kui seda teevad stressi indikaatorid. Kunagised ajakirjanikud ei toonud põhilise ajakirjandusest lahkumise põhjusena välja materiaalset indikaatorit ehk raha, kuid ütlesid siiski, et ajakirjanduses on rahaline seis halb ning ajakirjanikud on alatasustatud. Endised ajakirjanikud lisasid ka, et kommunikatsioonivaldkonnas on neil mingil määral suurem palk. Samuti tõid endised ajakirjanikud lahkumise põhjustena välja personaalsed indikaatorid – kolleegide eetilised üleastumised ja sobimatuse ajakirjandusse. Eetiliste ülesastumiste all mõtlesid kunagised ajakirjanikud seda, et kriitiliste lugude kirjutamisel ei mõtle osad ajakirjanikud enam inimeste tunnetele ning tekitavad neile sellega põhjendamatuid kannatusi. Osa valimis olnud endiseid ajakirjanikke ei suutnud enam seda kõrvalt vaadata ja otsustasid erialavahetuse kasuks. Erialavahetuse põhjustena tõid kunagised ajakirjanikud välja ka sobimatuse ajakirjandus tööks. Nad nägid, et neil puudub ajakirjanikele omane sisemine „põlemine“ lugude tegemisel. Häiriva faktorina tõid nad välja tundmuse, et neist ei saa väga head ajakirjanikku vaid ainult keskpärane – see ei läinud nende enesetõestamise vajadusega kokku ning nad otsustasid minna ajakirjandusest kommunikatsioonivaldkonda. Kunagine ajakirjanik märkis, et ta on nõus ajakirjandusse tagasi tulema, kui rahaline seis ajakirjanduses paraneks. Teised endised ajakirjanikud rääkisid, et kommunikatsioonivaldkonnas töötamine aitaks neil paremini ajakirjandusliku tööga hakkama saada. Nad arvasid, et nüüd näevad protsesse paremini kui ajakirjanduses töötades. Ajakirjanike ja suhtekorraldajate omavahelised suhted on läbi aegade olnud üsna negatiivsed. Kunagised ajakirjanikud tõid välja, et enne kommunikatsioonivaldkonnas töötamist oli neil suhtekorraldajatest üsna halb arvamus. Neile tundus, et kommunikatsioonivaldkonna spetsialistid saavad kõrget palka, käivad tööreisidel ning pigem tegelevad vahendamistööga kui siseloomega – see süvendas omakorda negatiivset suhtumist suhtekorraldusse. Antud uurimus keskendub ka mingil määral toetussüsteemidele toimetustes. Kunagised ajakirjanikud tõid välja, et toetust on vaja ja just algajale ajakirjanikule, sest see motiveerib neid tegema head tööd ja nad tunnevad ennast toimetusele vajalikuna. Samuti märkisid endised ajakirjanikud, et toetust peaksid pakkuma eelkõige juhtkond ja kolleegid.http://www.ester.ee/record=b4486370*es

Õpetaja hoiakud, teadmised ja kogemused seoses kaasava hariduse rakendamisega koolieelses lasteasutuses

http://www.ester.ee/record=b4581646*es

Nädalalehe ajakirjanike töörutiinid ning stress Eesti Ekspressi ja Maalehe näitel

Lisa 3 ja 4 on ainult paberkandjal.http://www.ester.ee/record=b4685482*es

Fat globule size distribution in homogenized milk

Piimarasv esineb valdavas enamuses rasvakuulikestena, mille mõõtmed on väga varieeruvad. Homogeniseerimise tulemusel väheneb rasvakuulikeste läbimõõt ja nende suurusjaotus muutub ühtlasemaks. Magistritöö eesmärk oli uurida kas ja kuidas mõjutab piima rasvakuulikeste suurusjaotust homogeniseerimisel kasutatavad parameetrid – rõhk ja temperatuur, ning leida kõige sobilikum režiim, saavutamaks ühtlast rasvakuulikeste suurusjaotust piimas ja väiksemat rasvakuulikese läbimõõtu kui toorpiimas. Lisaks sellele uuriti piima rasvasisalduse ja rasvakuulikeste läbimõõdu vahelist seost. Katsed viidi läbi Eesti Maaülikooli Toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia osakonna mikromeiereis. Üks katseseeria viidi läbi kahel järjestikusel päeval – esimesel määrati piima rasvasisaldus ja teostati homogeniseerimine, teisel rasvakuulikeste mõõtmine. Piima rasvakuulikeste suurusjaotust uuriti 9 erineval homogeniseerimiserežiimil. Tulemustest selgus, et kõige ühtlasema rasvakuulikeste suurusjaotusega piim saadi homogeniseerimisrežiimil 70 ± 2 °C ja 120 baari. Rasvakuulikeste kõige väiksem keskmine läbimõõt saavutati homogeniseerimise temperatuuril 70 ± 2 °C ja rõhul 140 baari. Katsete käigus uuritud seost piima rasvasisalduse ja rasvakuulikeste läbimõõdu vahel aga ei tuvastatud (r = –0,08, p > 0,05).The vast majority of milk fat is represented in the form of milk fat globules whose dimensions are very variable. As a result of homogenization process the diameter of milk fat globules decreases in their size and the size distribution becomes more consistent. The purpose of the Master's thesis was to investigate whether and how the parameters – pressure and temperature – used for the homogenization process affect the size distribution of the milk fat globules, and to find the most suitable mode to achieve a more consistent size distribution for milk fat globules and a smaller diameter than in raw milk. Moreover, the effect of fat content in milk, and the relationship between the diameters from milk fat globules was investigated. The Experiments were conducted in micro-dairies of the Food Science and Food Technology Department of the Estonian University of Life Sciences. A series of tests were performed on two consecutive days – on the first day the milk fat content was assigned and the homogenization was performed, on the second day the measurement of milk fat globules took place. The size distribution of milk fat globules was studied on nine different homogenization modes. The results showed that the milk with the most consistent size distribution of milk fat globules was obtained on homogenization mode 70 ± 2 ° C and under 120 bar. The smallest average diameter of milk fat globules was achieved in the homogenization process at a temperature of 70 ± 2 ° C and a pressure of 140 bar. During the experiments the relationship between milk fat content and the diameter of milk fat globules was investigated, however no connection was detected (r = -0,08, p > 0,05)

Gravitatsiooniline kolme keha ülesanne ja mõned selle erilahendid

Selles töös tutvume Newtoni teise ja kolmanda seadusega ning gravitatsiooniseadusega. Tuletame nendest jäävuse seaduseid. Püstitame Kepleri ülesande ning kahe, kolme ja N keha ülesanded. Lõpuks uurime nende lahendeid: Kepleri ja kahe keha ülesande üldlahendit ning kolme keha ülesande jaoks Euleri ja Lagrange’i lahendeid ning kaheksakujulist lahendit