Kubitaalkanali sündroom

Kubitaalkanali sündroom (KuKS) on n. ulnaris’el (küünarluunärv, ulnaarnärv) kõige sagedamini esinev perifeerse närvi kompressioonisündroom. Karpaalkanali sündroomi järel on see teine enam levinud perifeerse närvi kompressioonisündroom üldse. KuKS põhjustab sageli patsiendile märkimisväärset valu ja ebamugavustunnet. Paljudel juhtudel võib see põhjustada käe funktsiooni olulise halvenemise. Õigel ajal diagnoosituna on võimalik seda seisundit ravida nii konservatiivselt kui ka vajaduse korral kirurgiliselt. Ülevaates on kirjeldatud nüüdisaegseid seisukohti KuKS-i etioloogia, kliinilise avalduse, diagnostika ja ravi kohta. Kirjanduse andmetel on erinevaid seisukohti KuKS-i arengu, kliinilise tõlgendamise ja raviviiside kohta. Välja pakutud erinevad ravivõimalused pole alati andnud KuKS-i ravis head tulemust, näiteks niisama efektiivset paranemist kui karpaalkanali sündroomi ravimeetodid. Kohati jääb KuKS paraku ka aladiagnoosituks. Eesti Arst 2013; 92(8):466–47

Vanglakiusamise kirjeldav analüüs ühe Eesti meestevangla näitel

Võitlus kiusamisega mistahes kontekstis (k.a vangla) saab alguse selle olemuse väljaselgitamisest. Selleks püstitati kaks eesmärki: 1) kirjeldada vanglakiusamise olemust ja ulatust, lähtudes kahest aspektist – teiste kinnipeetavate kiusamine ja kiusamise ohvriks langemine, ning 2) võrrelda kiusajate, ohvrite, kiusajate/ohvrite ja kiusamisega mitteseotud kinnipeetavate gruppide personaalseid ja käitumuslikke karakteristikuid ning reaktsioone kiusamisele ühe Eesti meestevangla näitel. Uuritavateks oli 110 täiskasvanud meessoost kinnipeetavat, kes täitsid enesekohase ankeedi DIPC-R (Ireland, 2002a), millega mõõdetakse vanglakiusamisele iseloomulikku käitumist. Tulemused näitavad, et selles kinnipidamisasutuses oli prevaleerivaks kiusamisliigiks kaudne kiusamine. Uuringust nähtub, et 77% uuritud kinnipeetavatest oli seotud kiusamisega kas kiusaja/ohvri (43%), ohvri (20%) või kiusaja (14%) staatuses, mis viitab vanglakiusamise laiaulatuslikkusele. Uurimisandmed võimaldavad võrrelda kiusamisega seotud uuritavate gruppide personaalseid ja käitumuslikke karakteristikuid ning reaktsioone kiusamisele, kõrvutades neid varasemate tulemustega samas valdkonnas.  Summar

Idiopaatiline normaalrõhu hüdrotsefaalia. Ülevaade ja haigusjuhu kirjeldus

Idiopaatiline normaalrõhu hüdrotsefaalia ( INRH) on sündroom, mille korral on täheldatav aju külgvatsakeste ning osal juhtudel ka kolmanda vatsakese suurenemine. Selline olukord kujuneb normaalse intrakraniaalse rõhu ja mehaaniliselt vabade liikvoriteede korral. Idiopaatiliseks aga nimetatakse sellist sündroomi seetõttu, et praeguseni puudub kindel patofüsioloogiline seletus selle seisundi tekke kohta. Kliiniliselt väljendub sündroom patsiendi kognitiivsetes häiretes, kõnnaku halvenemises ning uriinipidamatuses. Seda unikaalset triaadi tuntakse kas Hakimi triaadi või Adamsi triaadina. Mõnikord räägitakse konsensuslikult ka Hakimi-Adamsi sündroomist. Šunteeriv operatsioon on INRH ainuke efektiivne ravimeetod. See on ka üks väheseid juhtusid, kus dementsust on võimalik ravida kirurgiliselt. Artiklis on antud lühiülevaade INRH kliinilisest pildist ja uurimisvõimalustest ning sobivate patsientide valikust kirurgiliseks raviks.Eesti Arst 2014; 93(8):463–46

Õpetaja ja sotsiaalpedagoog kui kiusamise ohvrid

Uurimuse eesmärk on võrrelda õpetajate ja sotsiaalpedagoogide ohvrikäitumise levimust ja olemust seoses õpilaste- ja täiskasvanutepoolse (õpetajate, juhtkonna, lapsevanemate, teiste koolitöötajate) kiusamisega Eestis. Üleriigilisest läbilõikeuuringust, mille käigus vastasid enesekohasele ankeedile 564 õpetajat ja 153 sotsiaalpedagoogi, ilmneb, et õpetajate seas oli ulatuslikumalt levinud õpilastepoolne kiusamine ja sotsiaalpedagoogide seas täiskasvanutevaheline kiusamine. Kinnitust leiab püstitatud hüpotees, et õpetajate puhul on õpilaste ja lapsevanemate verbaalne kiusamine ohuna personaalsele positsioonile ulatuslikum kui sotsiaalpedagoogidel. Lisaks selgub uurimistulemustest, et õpetajad on kogenud õpetajate- ja juhtkonnapoolse kiusamise liikidest sagedamini füüsilist isolatsiooni ning sotsiaalpedagoogid lapsevanematepoolse ja teiste koolitöötajate poolse kiusamise liikidest info varjamist. Uuritavate ohvrikäitumise levimust kiusamiskategooriate ja -liikide kaupa interpreteeritakse varasemate uuringute taustal.  SummaryUurimuse eesmärk on võrrelda õpetajate ja sotsiaalpedagoogide ohvrikäitumise levimust ja olemust seoses õpilaste- ja täiskasvanutepoolse (õpetajate, juhtkonna, lapsevanemate, teiste koolitöötajate) kiusamisega Eestis. Üleriigilisest läbilõikeuuringust, mille käigus vastasid enesekohasele ankeedile 564 õpetajat ja 153 sotsiaalpedagoogi, ilmneb, et õpetajate seas oli ulatuslikumalt levinud õpilastepoolne kiusamine ja sotsiaalpedagoogide seas täiskasvanutevaheline kiusamine. Kinnitust leiab püstitatud hüpotees, et õpetajate puhul on õpilaste ja lapsevanemate verbaalne kiusamine ohuna personaalsele positsioonile ulatuslikum kui sotsiaalpedagoogidel. Lisaks selgub uurimistulemustest, et õpetajad on kogenud õpetajate- ja juhtkonnapoolse kiusamise liikidest sagedamini füüsilist isolatsiooni ning sotsiaalpedagoogid lapsevanematepoolse ja teiste koolitöötajate poolse kiusamise liikidest info varjamist. Uuritavate ohvrikäitumise levimust kiusamiskategooriate ja -liikide kaupa interpreteeritakse varasemate uuringute taustal.  Summar

Effects of teaching grammar to adult EFL learners using the flipped classroom technique

The aim of this study was to explore whether adult EFL learners prefer to receive grammar explanations in class or via short videos watched as homework as the flipped classroom model suggests. Drawing upon the existing STEM studies the learners were assessed using short tests to determine the difference in knowledge of applying grammar rules of learners who received grammar instruction in class and those who received it via videos. It has often been many years since adult EFL learners last regularly learned something before beginning to study again, at a language school. They might not be aware of more innovative approaches to learning. With the rise of the popularity of the flipped classroom, the aim of the author was to introduce it and request feedback from the students in order to better prepare grammar explanations in the future. As many adult EFL learners have limited amount of time to take part in face-to-face instruction, being occupied with work, the author wishes to learn how adult EFL learners study outside of class, make learning materials more available to learners wherever they may be and make the valuable time spent in class more beneficial in terms of student progress. The thesis consists of two chapters. In the first chapter, background information on the use of the flipped classroom model and the use of it in language lessons is provided and the benefits and hardships of the implementation of the flipped classroom model as well as studies that have been carried out so far, are discussed. There has been limited research on the flipped classroom topic in Estonia, even less so in EFL lessons. In the second chapter, the use of the flipped classroom technique in teaching grammar to EFL students is discussed and illustrated with the methodology of the study. The materials and activities created for the study and the use of them are discussed, quantitative and qualitative data analysis is provided. The aim of this paper is to comment on the use of teaching grammar to adult EFL learners using the flipped classroom model and the learners’ perception of it. The review of the results of the study is followed by a discussion and conclusion.http://www.ester.ee/record=b4678186*es

Lülivaheketta degeneratsiooni ja prolapsi tekkepõhjused

Lülivahekettad ehk intervertebraalsed diskid ühendavad lülisambas naaberlülisid omavahel ja annavad tänu oma ainupärasele ehitusele sellele nii liikuvuse kui ka amortisaatori rolli. Samas tekivad vananemisele ja degeneratsioonile viitavad muutused diskikoes varem kui mistahes muus organismi sidekoelistes tugistruktuurides. Seda peetakse kliiniliselt oluliseks, sest diski degeneratsioon on seotud seljavaluga. Praegused ravimeetodid on valdavalt konservatiivsed, harvem ka kirurgilised ning on suunatud enamasti sümptomite otsesele leevendamisele. Osal juhtudel jääb valutekke põhjus selgusetuks. Uued arengusuunad, geneetilised ja bioloogilised lähenemisviisid võivad tulevikus võimaldada paremat lülivaheketta degeneratsiooni diagnoosimist ning ka diski prolapsi tekke pärssimist ja ravi tõhususe parandamist

The implications of global, European and national policies for the conservation and use of forest genetic resources in Europe

201

Haruldane haigusjuht: odontogeensest infektsioonist lähtunud subkutaanset kude ja väikeaju haarav abstsess kaasuva osteomüeliidiga

Ajuabstsessi puhul on tegemist bakteriaalse, fungaalse või parasitaarse potentsiaalselt eluohtliku infektsiooniga ajukoes, mis võib tekkida igas vanuses, kuid kõige sagedamini kolmandas elukümnendis. Ligikaudseks avaldumuseks on hinnatud umbes 1 juht 125 000 inimese kohta aastas. Klassikaline sümptomite triaad, mis esineb vaid 20% juhtudel, on palavik, peavalu ning abstsessi asukohast sõltuv neuroloogiline leid. Väikeaju haarava abstsessi puhul esineb risk ajutüve kompressiooni ning hüdrotsefaalia tekkeks. Diagnoosihüpotees kinnitatakse kontrastainega kompuutertomograafia uuringul, mille täpsus on aga tagumises koljukoopas väiksem. Ravi eesmärkideks on intrakraniaalse rõhu alandamine, tekitajavastane ravi ning vajaduse korral kirurgiline abstsessi ekstsisioon või dreenimine

Kogelusteraapia 4-5 aastaste lastega: tegevusuuring 2 lapse näite

http://www.ester.ee/record=b4511592*es