Ajuabstsessi puhul on tegemist bakteriaalse, fungaalse või parasitaarse potentsiaalselt eluohtliku infektsiooniga ajukoes, mis võib tekkida igas vanuses, kuid kõige sagedamini kolmandas elukümnendis. Ligikaudseks avaldumuseks on hinnatud umbes 1 juht 125 000 inimese kohta aastas. Klassikaline sümptomite triaad, mis esineb vaid 20% juhtudel, on palavik, peavalu ning abstsessi asukohast sõltuv neuroloogiline leid. Väikeaju haarava abstsessi puhul esineb risk ajutüve kompressiooni ning hüdrotsefaalia tekkeks. Diagnoosihüpotees kinnitatakse kontrastainega kompuutertomograafia uuringul, mille täpsus on aga tagumises koljukoopas väiksem. Ravi eesmärkideks on intrakraniaalse rõhu alandamine, tekitajavastane ravi ning vajaduse korral kirurgiline abstsessi ekstsisioon või dreenimine
