Local outbreaks of Operophtera brumata and Operophtera fagata cannot be explained by low vulnerability to pupal predation

One of the unresolved questions in studies on population dynamics of forest Lepidoptera is why some populations at times reach outbreak densities, whereas others never do. Resolving this question is especially challenging if populations of the same species in different areas or of closely-related species in the same area are considered. The present study focused on three closely-related geometrid moth species, autumnal Epirrita autumnata, winter Operophtera brumata and northern winter moths Operophtera fagata, in southern Finland. There, winter and northern winter moth populations can reach outbreak densities, whereas autumnal moth densities stay relatively low. We tested the hypothesis that a lower vulnerability to pupal predation may explain the observed differences in population dynamics. The results obtained do not support this hypothesis because pupal predation probabilities were not significantly different between the two genera within or without the Operophtera outbreak area or in years with or without a current Operophtera outbreak. Overall, pupal predation was even higher in winter and northern winter moths than in autumnal moths. Differences in larval predation and parasitism, as well as in the reproductive capacities of the species, might be other candidates

Põhikoolis õppivate tüdrukute arusaam matemaatikast ja matemaatika õppimisest Photovoice’i meetodi abil

http://www.ester.ee/record=b5150165*es

Growing Estonian tomato varieties ´Malle´F1 and ´Evelle´ on rockwool substrate

Magistritöö Aianduse õppekavalEesti on põhjapoolseim riik Euroopas, kus toimub sordiaretus. Eesti Taimekasvatuse Instituudis Jõgeval ( Jõgeva Sordiaretuse Instituut) on alates 1945. aastast tänaseni aretatud kokku 14 tomatisorti. Käesolevaks ajaks on kantud 11 sorti Euroopa köögiviljade sordilehele. Eesti sordid on aretatud kasvatamiseks kohalikes kliimatingimustes. Eesti suurimad tomatitootjad katmikalal, kasutavad eranditult välismaist päritolu sordivalikut. Hetkel puudub info Eesti tomatisortide kasvatamise võimalikkusest kivivillal. Kaasaegsetes tootmistes kasvatatakse kasvuhoonetomatit peamiselt inertsetel mullata substraatidel nagu kivivill või vesikultuurina. Kivivillasubstraat on tootjate poolt heaks kiidetud, kuna on steriilne, kergesti paigaldatav ja peale kasvatusperioodi lõppu hõlpsasti eemaldatav. Uurimistöö raames katsetati kahe, Eestis aretatud tomatisordi ´Evelle´ ja ´Malle´F1 kasvatamist kivivillal, aastaringi köetavas kasvuhoones. Antud katse tulemused võimaldavad luua pildi Eesti indeterminatsete sortide ´Evelle´ ja ´Malle´F1 sobivusest kasvatamiseks kivivilla substraadil, võrdluses tootmissordiga ´Makalu`F1. Katses selgitatakse välja sortide ´Evelle´ ja ´Malle´F1 saagikus ja keemiline koostis. Katse viidi läbi 2016 aastal Räpina Aianduskooli õppekasvuhoones. Uurimustulemustest selgus, et Eesti sortide kaubanduslik ja kogusaagikus ´Malle´F1-l ja ´Evelle´- l, jäid madalamaks kui tootmissordil ´Makalu´F1. Viljade keemilise koostise analüüsimisel selgus, et kuivaine sisalduse poolest olid ´Malle´F1 ja ´Evelle´ sarnased tootmissordiga ´Makalu´F1. Uurimustöö tulemusena võib kinnitada, et Eestis aretatud indeterminantsed sordid ´Malle´F1 ja ´Evelle´ on sobilikud kasvatamiseks kivivillasubstraadil, kuid vajavad täiendavalt kasvatustehnoloogia väljatöötamist saagikuse tõstmiseks.Estonia is the northern most country in europe where breeding happens. Starting at 1945 the Estonian Crop Research Institute at Jõgeva have created a total of 14 varieties of tomatoes. By today 11 of these have been included in the european common catalogue of varieties of vegetable species. Estonian tomatoes are bred to grow in the local climate. The largest tomato producers in Estonia, who grow in greenhouses, almost exclusively use tomato varieties with foreign origins. Currently there is no information about growing Estonian tomato varieties on rockwool substrate. In modern production greenhouse tomatoes are primarily grown on inert soilless substrates like rockwool or as hydroponic culture. Rockwool substrate has been approved by producers because it is sterile, easily installed and after the growing period easily removable. In the scope of this paper we will look at the possibility of growing two varieties of tomato bred in Estonia ´Evelle´ ja ´Malle´F1 on rockwool substrate in a year-round heated greenhouse. The results of this experiment will help create a clear image on the feasibility of growing Estonian tomato varieties on rockwool substrate in comparision to the production varietie ´Makalu`F1. The experiment will find out the yield and chemical composition of ´Evelle´ ja ´Malle´F1. The experiment was carried out in 2016 at a Räpina School of Horticulture greenhouse. The results were that the estonian varieties Malle´F1 and ´Evelle´ had a smaller yield than the production varietie ´Makalu´F1. Analyzing the chemical composition of the fruit showed that the amount of dry matter was similar to ´Makalu´F1. As the final result of the research we can confirm that the tomato species ´Malle´F1 and ´Evelle´ are suitable for growing on rockwool substrate, but they need additional help in the form of new farming technology to increase the yield

Employees’ and employers’awareness on the differences of employment contract, contract for services and authorisation agreement

Magistritöö Ökonoomika ja ettevõtluse õppekavalTöösuhted muutuvad järjest paindlikumaks, kehtivad mõistlikkuse ja olulisuse printsiip. Oluline on töövõtjate ja tööandjate teadlikkus tööseadusandlusest. Antud teemavaldkonda on uurinud ka Poliitikauuringute Keskus Praxis, käsitledes töötajate teadlikkust töölepinguseadusest ja teise uuringuna petturlike töövormide kasutamise tulemust ja mõju töötajale ja ettevõttele. Töö eesmärk oli välja selgitada tööandjate ja töövõtjate teadlikkus töölepingu, käsundus- ja töövõtulepingu erisustest ning kuidas teadmatus võib mõjutada töösuhete osapooli. Eesmärgi täitmiseks püstitas töö autor kolm uurimisküsimust, millele vastuste leidmiseks kasutati kvantitatiivset meetodit töövõtjate teadlikkuse uurimisel ja kvalitatiivset meetodit tööandjate intervjueerimisel nende teadlikkuse ja erinevate lepinguvormide kasutamise väljaselgitamisel. Uuriti ka osapoolte hinnangut teadmatuse mõju väljaselgitamiseks. Töö tulemustest ilmneb, et nii töövõtjate kui tööandjate teadlikkus töölepingu, käsundus- ja töövõtulepingu erisustest on keskpärased, seda eriti käsundus- ja töövõtulepingute osas. Erinevate lepinguvormide kasutamine tööandjate poolt on tingitud kohati ettevõtte vajadustest, aga ka teadmatusest või petturlikest eesmärkidest. Töövõtjad ja tööandjad leiavad, et teadmatus seadusandlusest võib avaldada mõju töösuhetele ja selle osapooltele. Tegeleda tuleks teadlikkuse tõstmisega, mis vähendaks töösuhete sõlmimist valedel alustel.Work relations are continuously becoming more flexible, the principles of sensibility and importance are dominant. It is important for employers and employees to be aware of the legislation related to employment. This subject has also been researched by the socioeconomic research centre Praxis. They focused on how aware employees are of the laws which regulate employment and on how productive fraudulent work forms are and how it affects employees and employers. The aim of this paper was to research how aware employers and employees are of the differences between an employment contract, an entrustment agreement and a contract of service and how the lack of knowledge might affect them. In order to meet the aims of this paper the author set up three research questions. Quantitative research methods were used in researching the awareness of employees and qualitative methods were applied in order to look into how knowledgeable and aware employees are of the different contract types and how often they are used. The results of this analysis indicates that both employees and employers have a mediocre knowledge about the differences between the three contract types. The way they are used depend somewhat on the needs of employers but also on ignorance and fraudulent aims. Raising the awareness about the difference between these types of contracts and their aims could be helpful in reducing making contracts which are unsuitable for their purposes

Kogukonnaidentiteedist Tõstamaa valla näitel

http://www.ester.ee/record=b4498687*es

Lamppöidsus, selle mõju teistele kehastruktuuridele ja konservatiivne ravi

http://www.ester.ee/record=b457628

Emakeelepäeva roll väärtuskasvatuses ja üldpädevuste kujundamisel

https://www.ester.ee/record=b5363553*es

Eesti eelkooliealiste laste hõlmatus immuniseerimiskava vaktsiinidega 2010. aasta sünnikohordi põhjal Eesti Haigekassa raviarvete alusel

Taust, eesmärk. Eestis puudub seni ülevaade, kui paljude lastega viiakse läbi kõik immuniseerimiskavas ette nähtud plaanilised vaktsineerimised. Uurimuse eesmärk oli anda ülevaade, kui suurel osal eelkooliealistest lastest on Eesti Haigekassa raviarvete alusel kõik immuniseerimiskavas ette nähtud vaktsineerimised tehtud. Metoodika. Analüüsiti Eesti Haigekassale perearstide ja eriarstide esitatud raviarveid (n = 1 091 275) kõigi 2010. aastal sündinud laste kohta (n = 16 464), kes Eestis perioodil 2010–2018 tervishoiuteenuseid tarbisid. Hinnati immuniseerimiskavas toodud vaktsineerimistega hõlmatust 3- ja 8aastaste laste seas. Tulemused, järeldused. 3aastaseks saanud lastest läbis raviarvete alusel kõik sellele vanusele immuniseerimiskavas ette nähtud vaktsineerimised 68,9%, osaliselt vaktsineeriti 24,4% ning vaktsineerimata oli 6,7%. 8aastastest olid kõik vaktsiinid manustatud 49,5%-le lastest, osaliselt 43,9%-le ja vaktsineerimata oli 6,5%. Seega on vaktsineerimisega hõlmatus kogu immuniseerimiskava järgi Eestis väiksem, kui üksikute vaktsiinikomponentidega hõlmatuse põhjal võiks arvata. Kõige sagedamini puudusid raviarved DTPa-IPV (DTPa – difteeria, teetanuse ja atsellulaarse läkaköha vaktsiin, IPV – inaktiveeritud poliomüeliidi vaktsiin) teise revaktsineerimise kohta (vaktsineerimine 6–7 aasta vanuses)

Can we teach children geology using one of the world’s most popular video games?

With an increasing global demand for raw materials, along with an ageing work force in Europe and public distrust for the sector at large, there is a rapidly growing need to work with public awareness and education within the subject of geology. By using inno- vative tools and models such as gamification, we can develop and nurture interest in raw materials and geology for the future workers and policy makers within the EU. BetterGeoEdu is a project that targets primary schools by providing teacher resources on raw materials, circular economy and sustainability using BetterGeo – a modifica- tion of the immensely popular video game Minecraft. The gamification model is used to engage and motivate students by inspiring creativity and learning while having fun

State of forest research in 2010s – a bibliographic study with special reference to Finland, Sweden and Austria

Using bibliometric methods, this report analysed the volumes of global forest research and research collaboration between researchers, institutes and countries during the period 2010–2019. The keywords used in the bibliometric search resulted in a good match with the publication lists of three major Finnish forest research organisations. The final corpus of “forest” publications consisted of 355,000 articles, proceeding papers, reviews, books, book chapters and letters listed in the Web of Science database. During 2010–2019, the volume of Finnish publications in forest sciences have increased and the share of internationally collaborative papers has also grown. However, the international position of Finnish and Nordic forest research is slowly declining, owing to the modest growth in publishing, compared to fast-growing countries like China and Russia. When comparing Finnish and Swedish research organisations, those from Sweden were more internationally oriented. In both countries, the five top institutes produced more than three quarters of their country’s respective publications. Analyses based on bibliometric data used in this study reveal the status regarding publication output and trends. These analyses can provide objective evidence that is needed when developing research strategies and policies as well as allocating funding resources