What are the important landscape components for habitat selection of the ortolan bunting Emberiza hortulana in northern limit of range?

Ortolan buntings Emberiza hotulana have undergone one of the most severe population declines of any European farmland bird over the last thirty years. The aim of this study was to find out which habitat features, including crop characteristics, ortolan bunting prefers in Estonia in breeding areas. This study compared currently occupied and unoccupied ortolan bunting territories. Occupied areas contained significantly more tall broadleaf trees, crop types, structural elements (trees, bushes, roads, overhead power lines and buildings) and spring wheat, but also had lower crop drilling densities. Ortolan bunting territories were best described by a logistic regression model containing six variables: amount of structural point elements, length of power lines, amount of tall broadleaf trees and number of different crops had a positive effect, whereas crop density and area of autumn-sown crops had a negative effect. Based on the findings of this study, the following conservation measures can be recommended: lower crop densities; spring rather than autumn-sown crops; small-field systems containing a variety of crops; scattered scrub preserved or planted; habitat patches of permanent grasslands, hedges and tall broadleaf trees retained within the agricultural landscape

Ülekoormusest põhjustatud häbemeliidusepõletik – osteitis pubis

Eesti Arst 2012; 91(8):44

Ebastabiilne põis

Ebastabiilne põis (EP) on sage kliiniline sündroom, mis esineb erinevas vanuses naistel ja meestel ning mis hõlmab mitmeid uriini kogumisfaasi kaebuseid, millel on olulised meditsiinilised, sotsiaalsed ja hügieenilised tagajärjed, ning mis mõjutab oluliselt patsiendi elukvaliteeti. Keskne kaebus EP korral on äkki tekkiv pakiline urineerimisvajadus, mis ei allu inimese tahtele. EP mõiste hõlmab erineva põhjuse ja tekkemehhanismiga seisundeid, eristada võib neurogeenset, sekundaarset (põletik, kivi, obstruktsioon jt) ja idiopaatilist vormi. Esmatasandi arstil on enamikul juhtudest võimalik seisundit edukalt diagnoosida, kasutades lihtsaid ja kättesaadavaid vahendeid nagu anamnees, objektiivne leid ja urineerimispäevik. EP ravi on kompleksne, alates elustiili muutustest kuni medikamentoosse ravini. Saadaval on mitmed tõestatud efektiivsusega kolinoblokaatorid, mille seast saab valida sobiva hinna, tõhususe ja kõrvaltoimete suhtega preparaadi. Uroloogi konsultatsioon on näidustatud esmase ravi ebaefektiivsuse või komplitseerunud anamneesi korral. Eesti Arst 2009; 88(7−8):469−47

Ärevushäirete psühhofarmakoloogia Schmiedebergist homseni

Keemilisi ühendeid on inimesed ärevuse leevendamiseks tarvitanud juba eelajaloolistel aegadel. XIX sajandil hakati vaigistava toimega farmakone laialdaselt kasutama psühhiaatrilises praktikas. Sada aastat tagasi loodud barbituraadid tõid sellesse uue kvaliteedi ning järgmise põhimõttelise sammu võimaldas teha 1,4-bensodiasepiinide juhuslik avastamine 1950. aastatel. Bensodiasepiiniretseptorite kaudu toimivad rahustid mitte ainult ei leevenda kiiresti ärevust, vaid avaldavad ka krambivastast, lihaseid lõõgastavat ja uinutavat toimet. Kuigi bensodiasepiinid on ravimina suhteliselt ohutud, vähendavad nende kasutamisvõimalusi ravimiinteraktsioonid, eriti etüülalkoholiga, samuti üldine pärssiv toime ja sõltuvuse väljakujunemine. Bensodiasepiinide tarbimine on vähenenud tänu valikuvõimalusele, mida pakuvad antidepressandid (valikuliselt serotoniini tagasihaaret pärssivad ning serotoniini ja noradrenaliini tagasihaaret pärssivad ravimid), mis ongi kujunenud esmavalikuks ärevushäirete puhul. 2013. aasta Oswald Schmiedebergi loengus kirjeldati viimasel paaril aastakümnel tehtud katseid luua põhimõtteliselt uusi anksiolüütikume, keskendudes eriti neuropeptiidisüsteemidele. Paljulubavad uurimissuunad on selles vallas GABA-, glutamaadi- ja endokannabinoidsüsteemide valikulise toimega modulaatorid, aga ka neuropeptiidiretseptorite antagonistid ja mitme molekulaarse sihtmärgiga ravimid, mis loodetavasti juhatavad sisse senisest rohkem personaliseeritud ravimravi ajastu.Eesti Arst 2013; 92(10):565–57

The “Black Sounds” of Ene Mihkelson’s Katkuhaud (‘Plague Grave’) and W. G. Sebald’s Austerlitz. Part I. Foundations

“Foundations” is the first part of a two-part article to be published in Interlitteraria. It gives a brief account of the post-humanistic, foundationless, and traumatic world encountered in Ene Mihkelson’s Katkuhaud (‘Plague Grave’) and W. G. Sebald’s Austerlitz, and continues with more detailed elaborations of the loss of specific foundational ideals, such as their contemporary experience of the failure and limits of language, of sense-making, and memory; the haphazardness of history; the invalidity of compensatory justice, and above all the deletion of their childhood fields of joy and love or of what Panksepp calls their “affective mind.” It prepares for a fuller comparison of Mihkelson and Sebald’s tonality, and their art of valediction and memory in Part two

Kienböcki tõbi

Eesti Arst 2016; 95(10):658–65

Sõltuvuse neurobioloogia

Farmakonid, mis tekitavad füüsilise, psüühilise või käitumusliku sõltuvuse, on erinevate esmaste molekulaarsete toimemehhanismidega. Neil kõigil on võime suurendada dopaminergilist neurotransmissiooni keskaju-eesaju teljel ning korduval uimastite tarvitamisel kujunevadventraalses tegmentum’is ja naalduvas tuumas, aga ka paljudes teistes ajupiirkondades välja püsivad komplekssed muutused geeniekspressioonis ja närvirakkude morfoloogias. Eesti Arst 2006; 85 (10): 697–70

Autoimmuunne pankreatiit

Eesti Arst 2019; 98(8):472–47

UHF-sagedusala sidesüsteem kuupsatelliidile

Communication is one of the most important parts of any satellite. Estonian future satellite ESTCube-2 needs a new and advanced communication system to upload commands and firmware and download telemetry and images. The goal of this masters thesis was to determine system architecture and develop first electrical prototype of this communication system. Strengths and weaknesses of previous systems was researched and new system design was determined. Necessary single components were determined. Single components were built to prototypes, tested and characterised. RF parameters of filters were measured and found to be suitable for the system. Components were integrated to a first electrical model of the communication system. All of the work meets the requirements set to the system. Since power is very limited on small satellites focus was making the communication system energy efficient. This work could not be done without support from people in ESTCube team. Most of the necessary knowledge was taught by supervisors. Much of supporting work was done by other members of communication subsystem team – Ahti Laurisson, Taavi Adamson and Laur Joost. Work on the system continues in to develop full software and test all the component integration. This work contains technical drawings and description of developed system. It also provides information for developing other similar systems