Sooniitude otstarbekohane väetus Eestis väetuskatsete alusel

Digiteeritud Rahvusarhiivi koordineeritud MKMi rahastatud SF-projekti „Vaba rahvas vabal maal (1920-1940)“ raames OÜ Andmevara Services poolthttps://www.ester.ee/record=b3605330*es

Ettelugemise mõju kuulamisoskuse arendamisel ja iseseisva lugemishuvi tekitamisel 2. klassi õpilaste näitel

https://www.ester.ee/record=b5368822*es

Surviving in the nature: comparison of skills and knowledge of the x- and y – generation

Bakalaureuse töö Loodusturismi õppekavalUurimistöö eesmärk oli teada saada, kas ja kui palju erinevad X- ja Y generatsiooni esindajate teadmised ja oskused looduses hakkama saamiseks. Teaduskirjandusega tutvudes püstitati töö hüpotees: „Y-generatsiooni teadmised hädaolukorras looduses hakkama saamise kohta on halvemad, kui X-generatsiooni esindajatel.“ Tööga sooviti näha, kas hirm on tingitud halbadest teadmistest ja oskustest. Lisaks oli soov välja selgitada kas mõlema generatsiooni esindajad oleksid nõus kasutama teenust, millega antaks edasi teoreetilisi ja praktilisi teadmisi, kuidas looduses hädaolukorras hakkama saada. Sellest kujunes töö esimene uurimisküsimus: „Kas inimesed oleksid nõus ostma teenust, et parandada oma teadmisi ja oskusi looduses hakkamasaamiseks?“ Turu uuringuks püstitati teine uurimisküsimus: „Kas Eesti turul on saadaval piisav hulk teenuseid, mille abil looduses ellujäämise teadmisi omistada?“ Metoodikana kasutati kvantitatiivset uurimismeetodit, meetodina kasutati struktureeritud anonüümset internetipõhist küsimustikku, millele vastasid Y- ja X-generatsiooni esindajad. Andmete analüüsimiseks andmed grupeeriti ja oskuste hindamiseks võeti keskmisi, et sarnaseid andmeid võrrelda. Turul saada olevate teenuste analüüsimiseks otsiti üles kõik turul olevad teenused, mida võrreldi kestvuse ja pakutavata sisu järgi. Andmete analüüsist ei tulnud välja, et inimeste negatiivsed emotsioonid oleksid seotud nende teadmistega. Kui mõlemad osapooled hindasid oma teadmisi rahuldavaks, oli Xgeneratsiooni esindajate hirm looduse ees suurem. Tulemustest tuli välja, et see oli pigem tingitud asjaolust, et neil oli looduses viibides olnud rohkem ohtlikke olukordi. Töö tulemusena selgus, et inimeste teadmised ei ole generatsioonide vahel halvenenud, suuremaks mõjutajaks on see, kus on inimesed veetnud enama osa oma elust. Need, kes on rohkem elanud maal hindasid oma oskusi ja teadmisi looduses hakkama saamiseks kõrgemalt. Kõik osapooled pidasid oluliseks teadmiste edasiandmist noorematele põlvedele ja mõlemast generatsioonist üle poole soovivad täiendada ka oma teadmisi.The aim of this research was to find out if and how much differ the knowledge and skills of X- and Y-generation representatives on the subject of surviving in the nature. Doing research on the subject led to a hypothesis: “Generation Y´s knowledge on survival in the nature is worse than Generation X.” With this paper the author wanted to find out if the fear of people was correlated to their lack of knowledge. The author also wanted to find out if the representatives of X- and Y-generation are interested in using a service where they study knowledge and skills about surviving in the nature. On a market research they wanted to find out if there are service providers on the Estonian market. For the methodology they used quantitative research and as the method they used a structured anonymous questionnaire which was answered by X- and Y-generation. For the analysis the data was grouped and averages were taken to compare similar data. For the market research analysis each service provider was found and compared on its length and contents. The results didn´t show that the negative emotions of people were correlated to their knowledge. Both generations believe their knowledge about nature to be poor, Xgeneration had a bigger fear about nature. The results showed that the larger fear of Xgeneration was due to the fact that they had had more dangerous situations. The results of this paper showed that the knowledge difference between X- and Y-generation hasn´t worsened, how good peoples skill is, depends on where they have lived for most of their lives. Those who have lived most of their lives in the countryside believe their knowledge and skill for survival to be better. Every respondent believes that it is important to pass on the knowledge about nature to younger generations and more than half want to improve their own knowledge and skill

Analysis of the complementation of Estonian Environmental Register based on Estonian Nature Observation Database (LVA)

Bakalaureusetöö Loodusturismi õppekavalHarrastusteadlaste abi loodusandmete kogumisel projektide raames on maailmas levinud – ka riiklikud organisatsioonid mõistavad sellise andmestiku potentsiaali/olulisust. Ka Eestis on hakatud kasutama harrastusteadlaste abi loodusvaatluste täiendamisel. Seda, kui palju on sellised andmed abiks Eestile riiklikul tasandil, pole varasemalt uuritud. Töös uuriti, kui suures mahus on harrastusteadlased kogunud andmeid kaitsealuste (I ja II kategooria) ja võõrliikide kohta Loodusvaatluste andmebaasi keskkonnas ja millisel määral on need andmed kasutusel Keskkonnaregistris. Lisaks uuriti tulemuste tagamaid kirjavahetuses Eesti ametnikega ja peeti kirjavahetust Eesti naaberriikidega loodusandmete menetlemise kohta. Töös kasutatud andmed pärinevad Eesti Looduse Infosüsteemist perioodil 2014-2018 ning uuritavaks elustikurühmaks valiti soontaimed. Selgus, et andmete kasutus on madal, kõigest 11,4% vaatlustest on erineval viisil Keskkonnaregistri kirjetega seotud. Seejuures võõrliikide osas ei olnud ühtegi seost. Kirjadest saadi teada, et Skandinaavia maades on harrastusteadlaste kogutud andmed suures osas olnud esmaste leiupaikade aluseks kuid puuduvad teaduslikud tööd/uuringud selle kohta. Eesti Keskkonnaameti spetsialistide sõnul peaksid enamus vaatlustest olema kasutusel ka Keskkonnaregistris, kuid nende sinna jõudmisel on mitmeid takistusi – põhiliselt ajaline aspekt ja liigne töömaht. Töös saadud tulemusi oleks võimalik edasi uurida, et saada teada, kuidas neid takistusi vähendada ja ka seda, miks on ebakõla antud töö tulemuste ja spetsialistide andmete puhul. Samuti oleks tarvis võrrelda töö tulemusi teiste Eesti harrastusteadlaste andmeid koondavate andmebaaside andmevoogude kasutusega Keskkonnaregistris (nt. PlutoF). Tööst võiks olla kasu Eesti ametkondadele ja looduskaitse arendamisele Eestis.The usage of nature data which has been gathered by citizen scientist during different projects is very commonly used all around the world for projects - national organizations are also realizing the potential of this data. By the example of other countries, Estonian national services have also started to use the help of citizen scientists in the field of nature observations. But how much has this data been used to complement the national services, hasn't been explored before in Estonia. The purpose of this thesis is to examine how much data in protected (I and II category) species and invasive (alien) species category have citizen scientists gathered to the Estonian Natures Database and in what volume is this data used in Estonian Environmental Register. The results were discussed by e-mail with some of the species specialists from Estonian Environmental Agency and with Estonian neighboring countries the process of management of nature observations was asked about in e-mail form. The data which is analysed in this thesis was taken from Estonian Nature Information System for the years 2014-2018 and the main category is vascular plants. It is revealed that only 11,4% of the information is transferred to the Environmental Registry in different relations to the already existing observation information. In the alien species category no information was transferred to the Environmental Registry. From the letters that were exchanged with Estonian neighboring countries it was found that in those countries the data that is gathered by citizen scientist is used in big volumes but scientific work/analysis hasn't been conducted in this area. The official and specialists that were questioned about the results of this thesis notified that most of the species observations should be in the Environmental Register but noted that there are some difficulties – mainly the aspect of time and the abundance of work. The results of this paper can be used for further investigation on why the results and the officials and specialist responses don't correlate and how to overcome these obstacles or minimise some of the difficulties. Furthermore it would be beneficial to compare the results of this paper to a research which looks at the data flow form another Estonian citizen scientist database to the Environmental Register. This paper could provide beneficial for Estonian national services and for the development of nature conservation in Estonia

The soft method, based on the horse's psychology

Käesolevas bakalaureusetöös saab välja tuua kaks olulisemat aspekti: hobune kui loom - inimene kui sõber ja juht. Nii kirjandus kui ka oma kogemus tõestavad, et hobust saab õpetada või ümberõpetada heaks ja kuulekaks loomaks ilma valu tekitamata ja erilist varustust kasutamata. Pehme metoodika põhimõte on: selleks, et saada head hobust, tuleb lähtuda tema psühholoogiast. Kui inimene ei oska ja ei tea hobusest mitte midagi, ei saa ta ka kasutada pehmet meetodit, sest ta ei saavuta hobuse usaldust. Viimases kogu õpetus seisnebki. Peale psühholoogia on hobuse õpetamises veel üks väga oluline aspekt – inimene. Selleks, et hobune saaks usaldada inimest, peab eelkõige ta peremees olema enesekindel, tugeva närviga ja suure kannatusega. Lähtudes Pat Parelli poolt kirjapandust, võib kindlalt öelda, et pehme metoodika toimib ning tulemus on hämmastav ja usutav. Seda tõestab ka Nevzorov oma videotega, kuidas hobune võib usaldada ja kuulata igat inimese käsku. Ka antud bakalaureusetöö kirjeldatud kogemus näitab, et kõik on võimalik kui osata hobusest aru saada. Võib öelda, et pehme metoodika võtab küll rohkem aega, aga tulemus on seda kindlam ja parem.In this bachelor's thesis, two significant aspects can be highlighted: the horse as an animal, the human as a friend – a leader. Both relevant literature and personal experiences prove that a horse can be trained or re-trained into a good and obedient animal without inflicting pain or using special equipment. Today, horses are used for two reasons: equestrianism and hobby. The main principle of the soft method is to train a good horse by basing the training on the horse's psychology. If a person doesn't know about horses or how to handle them, they cannot use this method. To gain the trust of a horse, the person needs to be confident, mentally strong and patient, for they will not be able to gain the horse’s trust, from which the whole training process consist. On the basis of Pat Parell's literature it can be said with certainty that the soft method is successful, and the results are amazing and absolutely conclusive. This is further supported by Nevrozov's videos, how a horse can trust and obey any human. The personal experience shared in this Bachelor's thesis shows that everything is possible by understanding horses as well. In conclusion: soft method is more time-intensive, but the result is clearer and better

Seakasvatuse arenemisest Eestis 20-ne viimase aasta vältel

Digiteeritud Rahvusarhiivi koordineeritud MKMi rahastatud SF-projekti „Vaba rahvas vabal maal (1920-1940)“ raames OÜ Andmevara Services poolthttps://www.ester.ee/record=b3605331*es

Karjamaa tähtsus meie piimakarja pidamises

Digiteeritud Rahvusarhiivi koordineeritud MKMi rahastatud SF-projekti „Vaba rahvas vabal maal (1920-1940)“ raames OÜ Andmevara Services poolthttps://www.ester.ee/record=b3605475*es