The use of animal by-products as animal feed and the possibility of reducing the carbon footprint

Magistritöö Keskkonnakorralduse ja -poliitika õppekavalToidutootmise sektor toodab ainuüksi iga aasta ligi 1/4 ülemailmsest kasvuhoonegaasidest, millest loomakasvatus ja selleks vajalik sööda tootmine moodustab pea 1/2 heidetest, mistõttu on vaja leida alternatiive, kuidas CO₂ õhku paiskamist vähendada. Loomseid kõrvalsaaduseid tekib iga aasta Euroopa Liidus ligi 20 miljonit tonni, mis on suhteliselt koormav keskkonnamõjutegur. 2021. aastal leevendati nõudeid töödeldud loomsete proteiinide söötmise osas, millega lubati taas liigiväliselt sööta loomset päritolu söötasid kanadele ja sigadele, mis tähendab, et on suur potentsiaal võtta loomsed kõrvalsaadused väärtusliku ressursina ringlusse, panustades suuresti ringmajandusse ning toetades sealhulgas ka Euroopa Liidu roheleppe eesmärkide saavutamist. Antud magistritöö eesmärgiks on välja uurida, milline on loomset päritolu proteiinsööda ehk lihakondijahu kasutamise mõju broilerikasvatuse süsinikujalajäljele. Eesmärgi saavutamiseks kasutati antud töö uurimuslikus osas kvalitatiivset juhtumianalüüsi, kvantitatiivset andmestiku analüüsi ja teoreetilist sisuanalüüsi. Moodustati kolm stsenaariumit, mida uuriti omavahel läbiva analüüsina. Arvutused viidi läbi ReM süsiniku jalajälje arvutamise tööriistas. Analüüsiks vajalikud andmed pärinevad ühelt Eesti broilerifarmilt, tööriistas puuduvad heitetegurid võeti lisaks Agri-footprint ja FeedPrint andmebaasidest. Igas stsenaariumis võrreldi omavahel kahe baasretsepti süsinikujalajälge, millest esimene põhines taimsel söödal ning teine lisaks taimsetele komponentidele sisaldas ka loomset sööta ehk lihakondijahu. Kõikide stsenaariumite puhul oli lihakondijahu heitetegur sama ehk 0,316 kgCO₂ekv/kg. Analüüsi tulemusena leiti, et kui kõikide stsenaariumite puhul lisati söödaratsiooni lihakondijahu, asendades sellega ca 4% sojašrotti, vähenes antud ratsiooni süsiniku jalajälg. Esimese stsenaariumi puhul kui sojašroti heitetegur oli 2,78 kgCO₂ekv/kg, vähenes kogu söödaratsiooni süsiniku jalajälg 8,2%. Teise stsenaariumi puhul oli kasutatava sojašroti heitetegur suurem maakasutus muutuste tõttu ehk 4,26 kgCO₂ekv/kg ja kui retsepti oli lisatud lihakondijahu vähenes antud retsepti süsinikujalajälg 8,6%. Kolmandas stsenaariumis kasutatud sojašroti heitetegur oli võrdväärne Eestis kasvatatud teravilja omale ehk 0,52 kgCO₂ekv/kg. Kui aga lisati söödaratsiooni lihakondijahu, asendades sellega ligikaudu 4% sojašrotti, vähenes süsiniku jalajälg 6,6%. Antud broilerikasvatuse tootepõhisisest süsinikujalajäljest moodustas 69,4% lindude söötmine. Tulemused näitavad, et isegi kui sojašroti heitetegur on madal on igal juhul otstarbekas lisada broilerite söödaratsiooni lihakondijahu, kuna see vähendab märkimisväärselt kogu söödaratsiooni süsinikujalajälge broileriliha kilo kohta rümbakaalus.The food production sector alone produces nearly 1/4 of the world's greenhouse gases every year, of which livestock farming and the production of the feed required for it account for almost 1/2 of the emissions and this is why it is necessary to find alternatives to reduce CO₂ emissions. Animal by-products are produced in the European Union annually, amounting to nearly 20 million tons, which is a relatively burdensome environmental impact factor. In 2021, the requirements for feeding processed animal proteins were reduced, which again allowed the feeding of animal-origin feed to chickens and pigs outside the species, which means that there is a great potential to recycle animal by-products as a valuable resource, contributing greatly to the circular economy and also supporting the achievement of the goals of the European Union's Green Deal. The aim of this master's thesis is to investigate the impact of using animal-origin protein feed, i.e. meat-and-bone meal, on the carbon footprint of broiler farming. To achieve the goal, the research part of this work used qualitative case analysis, quantitative data analysis and theoretical content analysis. Three scenarios were created, which were examined as a cross-sectional analysis. The calculations were performed in the ReM carbon footprint calculation tool. The data required for the analysis came from one Estonian broiler farm, and the emission factors missing from the tool were additionally taken from the Agri-footprint and FeedPrint databases. In each scenario, the carbon footprint of two basic recipes was compared, the first of which was based on plant-based feed and the second, in addition to plant components, also contained animal feed, i.e. meatand- bone meal. In all scenarios, the emission factor of meat-and-bone meal was the same, i.e. 0.316 kg/CO₂eq kg. The analysis found that when meat-and-bone meal was added to the feed ration in all scenarios, replacing ca. 4% of soy meal with it, the carbon footprint of the given ration decreased. In the first scenario, when the emission factor of soybean meal was 2.78 kg/CO₂eq kg, the carbon footprint of the entire feed ration decreased by 8.2%. In the second scenario, the emission factor of the soybean meal used was higher due to land use changes, i.e. 4.26 kg/CO₂eq kg, and when meat-and-bone meal was added to the recipe, the carbon footprint of this recipe decreased by 8.6%. In the third scenario, the emission factor of the soybean meal used was equivalent to that of grain grown in Estonia, i.e. 0.52 kg/CO₂eq kg and when meat-and-bone meal was added to the feed ration, replacing approximately 4% of the soybean meal, the carbon footprint decreased by 6.6%. Of the product-based carbon footprint of this broiler farming, broiler feeding accounted for 69.4%. These results show that even if the emission factor of soybean meal is low, it is still advisable to add meat and bone meal to the feed ration of broilers, as it significantly reduces the carbon footprint of the entire feed ration per kilogram of broiler meat in carcass weight

The impact of cropping system on winter turnip rape yield and quality

Bakalaureusetöö Põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise õppekavalViimaste aastate ebaõnnestunud talirapsi talvitumised on suunanud tootjad otsima väiksema riskitasemega kultuure, mis sobiksid külvikorras talirapsi asendama. Üheks võimalikuks alternatiiviks nähakse talirüpsi. Talirüpsi kasvatust käsitlevaid teadusuuringuid on seni tehtud vähe, mistõttu vajab selle kultuuri agronoomiline ja majanduslik potentsiaal täiendavat uurimist. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli teada saada erinevate viljelusviiside mõju talirüpsi saagikusele, seemnekvaliteedile ja tootmise majanduslikule tasuvusele Eesti tingimustes. Uurimistöö aluseks oli Eesti Maaülikooli pikaajaline põldkatse Tartu vallas, Eerikal, kus 2022/2023. aasta kasvuperioodil katsetati kolme maheviljelus- ja nelja tavaviljelusvarianti, erinevate kevadise lämmastikväetise kogustega (0–150 kg/ha). Tulemused näitasid, et suuremate lämmastikunormidega (N100 ja N150) variantide saagikused ei erinenud statistiliselt usaldusväärselt mõõduka väetustasemega (N50) variandi saagikusest, viidates lämmastikväetise efektiivsuse vähenemisele põuastes tingimustes. Seemnekvaliteedi analüüsist selgus, et suuremad lämmastikunormid tõstsid proteiinisisaldust ja vähendasid õlisisaldust. Mahevariantide seemnekvaliteedi näitajad osutusid stabiilsemateks võrreldes tavaviljelusega. Majandusanalüüs tõi esile, et ilma toetusteta olid kõik variandid kahjumlikud. Töö tulemused kinnitavad, et talirüps võib olla sobiv riskide hajutamise kultuur, ent optimaalne väetustase ja viljelusviis sõltuvad ilmastikust.The objective of this bachelor thesis was to evaluate the effect of different cropping methods on the yield, seed quality, and economic viability of winter turnip rape under Estonian conditions. The study was based on a long-term field experiment conducted at the Estonian University of Life Sciences in Eerika, where three organic and four conventional management treatments were compared during the 2022/2023 growing season. Spring nitrogen fertilizer rates ranged from 0 to 150 kg/ha in conventional treatments. Organic treatments included treatments with cattled manure and with winter cover crops and unfertilized control. The results showed that although the highest yields were obtained in treatments with higher nitrogen rates (N100 and N150), the difference compared to the moderate application rate (N50) was not statistically significant, suggesting reduced nitrogen efficiency under dry conditions. Seed quality analysis revealed that higher nitrogen rates increased protein content but reduced oil content. The quality parameters of the organic treatments were more stable than those of the conventional treatments. The economic analysis indicated that all treatments were unprofitable without subsidies. The findings suggest that winter turnip rape can be a suitable crop for risk mitigation, though optimal fertilization and cultivation methods depend on climatic conditions

Differences in the quality of grass silage in 2020 and 2023

Bakalaureusetöö Loomakasvatuse õppekavalLoomade tervis kui ka toodanguvõime sõltuvad etteantavast sööda kvaliteedist. Mäletsejalised toituvad peamiselt rohusilost, mispärast on oluline sööta neile võimalikult kvaliteetset silo. Antud bakalaureusetöö eesmärk on uurida silo kvaliteedi erinevusi 2020. ja 2023. aastal valmistatud silodest. Andmed saadi Eesti Maaülikooli söötmisteaduse õppetooli sööda ja ainevahetuse uurimise laboratooriumist ning andmete analüüsiks kasutati programmi Excel. Antud uuringust saab järeldada, et silo tootjad on aja jooksul muutunud rohkem teadlikumaks närvutamise olulisusest. Samuti oli märgata, et 2023. aastal oli liblikõieliste osakaal seemnesegudes suurem ning rohusaagi koristamisega alustati taimestiku nooremas arengufaasis. Antud uuring annab ülevaate, kuidas silo kvaliteet on ajas muutunud kuivainesisalduse, botaanilise koostise, niite, hoiustamisviisi ja silokindlustuslisandi kasutamise alusel.The health and production capacity of animals depend on the quality of the feed provided. Ruminants feed mainly on grass silage, which is why it is important to feed them the highest quality silage possible. The aim of this bachelor's thesis is to analyze the differences in silage quality between silages produced in 2020 and 2023. The data was obtained from the Feed and Metabolism Research Laboratory of the Estonian University of Life Sciences and the Excel program was used for data analysis. It can be concluded from this study that silage producers have become more aware of the importance of wilting over time. It was also noticeable that in 2023 the proportion of leguminous plants was higher in seed mixtures and that grass harvesting began in the younger developent phase of the vegetation. This thesis provides an overview of how silage quality has changed over time based on dry matter content, botanical composition, mowing, storage method and use of silage additive

Morphological and molecular identifications of medically important mosquitoes Culex pipiens and Culex torrentium from specimens collected in the Piusa caves

Bakalaureusetöö Loodusturismi õppekavalPistesääsklased (Diptera: Culicidae) on maailmas laialt levinud putukate sugukond. Paljude liikide emased isendid toituvad püsisoojaste loomade verest, levitades seeläbi erinevaid haigustekitajaid. Töös uuriti, kas talvituvate laulusääse liikide (Cule. pipiens ja Culex torrentium) puhul on tiivaeelsete soomuste esinemine määramistunnusena kasutatav ja usaldusväärne meetod kahe liigi eristamiseks. Lisaks analüüsiti, kas määraja varasem kogemus on oluline faktor liikide eristamiseks. Liikide tuvastamisel lähtusid kõik määrajad samast määramisjuhisest. Kõik määrajad leidsid rohkem Cx. pipiens’i kui Cx. torrentium’i. Morfoloogilitse tulemuste kinnituseks eraldati sääskedest DNA ning analüüsiti polümerisatsiooni ahelreaktsioonil (PCR) kasutades kummagi liigi spetsiifilisi praimereid. PCR analüüsi tulemused olid oluliselt erinevad võrreldes morfoloogiliste tulemustega. Tulemuste põhjal võib järeldada, et töös käsitletud kahe liigi valmikuna talvituvate isendite eristamiseks morfoloogiliselt ei ole tiiva-eelsete soomuste esinemine usaldusväärne määramisfaktor. Täpsemate andmete saamiseks eelmainitud liikide arvukuse ja üleüldise valmikuna talvituvate pistesääsklaste liigirikkuse osas tuleks tulevikus läbi viia suuremahulisem uurimistöö.Mosquitoes (Diptera: Culicidae) are a widely distributed family of insects across the world. Females of many species feed on the blood of warm-blooded animals, thereby transmitting various pathogens. This study investigated whether the presence of prealar scales can be used as a reliable morphological character for distinguishing between two overwintering Culex species, Culex pipiens and Culex torrentium. Additionally, the study analyzed whether the previous experience of the identifier is an important factor in species differentiation. All identifiers followed the same identification key. All identifiers recorded more Cx. pipiens individuals than Cx. torrentium. To confirm the morphological results, DNA was extracted from the mosquitoes and analyzed using polymerase chain reaction (PCR) with species-specific primers for each species. The PCR results differed significantly from the morphological identifications. Based on the results, it can be concluded that the presence of prealar scales is not a reliable morphological character for distinguishing overwintering adult individuals of the two species discussed. To obtain more accurate data on the abundance of the aforementioned species and the overall species diversity of overwintering adult mosquitoes, a more extensive study should be conducted in the future

Overwintering of oilseed rape cultivars

Bakalaureusetöö Põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise õppekavalKliimamuutuse tagajärjel on sagenenud ekstreemsete ilmastikuolude esinemine talve, mis mõjutab oluliselt taliviljade talvitumist. Talvekindlus on üks rapsi aretuseesmärkidest ning seejuures on oluline võrrelda erinevaid sorte samades tingimustes. Bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida erinevate rapsisortide talvitumist. Uurimustöö põhineb 2024-2025 hooajal Lõuna-Eestisse rajatud põldkatsel, kus võrreldi 17 erinevat sorti. Hinnati taimiku biomassi ja juurekaela läbimõõtu sügisel ning kevadel. Viimane biomassi hindamine toimus pärast aprilli öökülmasid. Sügisel oli kõige suurem biomass ning juurekaela läbimõõt sortidel Bernstein, Maverick ja Herakles, kuid kevadeks olid sortidevahelised erinevused kadunud. Kõige paremini talusid kevadist öökülma sordid sordid Dominator, Janosh, Matrix cl, Duke ja Romeo ning kõige kehvemini Texas, Manhattan, Teflon ja Beatrix cl. Uuritud hooaja talvine ilmastik oli talvitumiseks soodne, mis tähendab, et suuremate järelduste jaoks on vaja katset korrata.Climate change has increased the occurrence of extreme weather event during the winter, which has negative impact on overwintering. Winter hardiness is one important breeding aim in oilseed rape breeding programs. However, it is important to compare the varieties in the same conditions. The aim of the Bachelor thesis was to study the overwintering of different varieties. The thesis is based on field trial conducted in South-Estonia in 2024-2025 season, where 17 varieties were compared. Biomass and the diameter of root collar was measured in the fall and the biomass was measured again in the spring. The last sampling was done after the late frost in April. The highest biomass and thickest root collar was in varieties Bernstein, Maverick ja Herakles in the fall. By the early spring there were no difference among varieties. The best varieties that tolerated late frost were Dominator, Janosh, Matrix cl, Duke and Romeo and the most sensitive were Texas, Manhattan, Teflon and Beatrix cl. Since the conditions of the winter during studied period were relatively mild, then the comparison needs to be repeated to make stronger conclusions

Valguta Mustjärv

Phytoplankton biomass, diversity and abundance in samples collected from Valguta Mustjärv during the period 1969-2015

Historical charcoal production: landscape and impact today

Bakalaureusetöö Keskkonnakaitse õppekavalAjaloolise söepõletuse eesmärk oli toota puusütt, mida kasutati näiteks rauatööstuses. Söepõletamisega tegeleti aktiivselt varajasest rauaajast kuni 20. sajandi keskpaigani. Sütt põletati nii kuhjades kui ka aukudes, kuid antud bakalaureusetöös käsitletakse söepõletuskuhjasid. Uurimistöö on keskendunud 61,6-hektarilisele Kakulaane söepõletusalale, kus on kaardistatud 48 söepõletuskuhja. Eestis on küll varasemalt uuritud söepõletamist, aga mitte söepõletuskohtade maastikulisi parameetreid ja söepõletamise mõju taimestikule. Töö eesmärk on iseloomustada Kakulaane söepõletusala ning hinnata söepõletusjäänuste võimalikku mõju alustaimestikule ja puude kasvule. Töö eesmärgi saavutamiseks identifitseeriti algselt söepõletuskuhjad kasutades Maa- ja Ruumiameti X-GIS 2.0 kaardirakenduse „Reljeef“ aluskaarti. Välitöödel kontrolliti kaardilt leitud kuhjasid mullapuuriga. Söepõletuskuhjadel esineb söesegune mullakiht. Taimkatte uuringute jaoks valiti 12 kuhja, mis polnud lõhutud ega ei asunud noorendikus. Iga kuhja peal ning ümbruses tehti 4 taimeruutu ja mõõdeti puude diameetrid. QGIS-is tehti analüüs, kasutades järgmiseid Maa- ja Ruumiameti andmekihte: mullastiku kaart, nõlvakalded, halltoonides kaart ja reljeefvarjutusega põhikaart. QGIS-is leiti kuhjade diameetrid, nende kaugused soisest alast ning uurimisala suurus. Andmete töötlemiseks ja esitamiseks kasutati Microsoft Excelit. Statistilise analüüsi jaoks kasutati RStudiot, kus viidi läbi Shapiro-Wilki test, Wilcoxon rank-sum test, ANOSIM test, SIMPER test ning alustaimestiku kahe grupi kohta leiti ka Shannoni mitmekesisuse indeksid. Kakulaane söepõletuskuhjad asuvad metsamaal. Süsinikudateering näitas, et kuhjad on pärit 15.–17. sajandist. Kuhjade diameetrid on keskmiselt 6,2 meetrit. Kuhjad asuvad gruppides, soise ala läheduses, arvatavasti seoses veevajadusega, ning pigem tasasel maal, kuhu oli mugavam kuhjasid ehitada. Uurimisala reljeef on samuti üldiselt tasane. Peamiselt asuvad kuhjad uurimisalal leedemuldadel. Eelistati kuivemaid vähemviljakaid kasvukohtasid. Samblarinde katvused ning puude diameetrid kuhjadel ja nende ümbruses ei erinenud, kuid alustaimestik on kuhjade ümbruses mitmekesisem. Puurinnet on tõenäoliselt rohkem mõjutanud hilisem metsamajandamine. Töös püstitatud uurimisküsimused said vastused ning eesmärk saavutati. Töös kirjeldati Kakulaane söepõletusala ning hinnati söepõletusjäänuste mõju alustaimestikule ja puude kasvule. Et ajaloolise söepõletuse mõju alustaimestikule ja puurindele täpsemalt selgitada, tuleks uurimitööd jätkata suurema kuhjade valimiga erinevates kasvukohatüüpides.The historical purpose of charcoal burning was to produce wood charcoal, which was used, for example, in the iron industry. Charcoal production was actively practiced from the early Iron Age until the mid-20th century. Charcoal was burned in both mounds and pits, but this bachelor's thesis focuses on charcoal mounds. The research is centered on the 61.6-hectare Kakulaane charcoal burning area, where 48 charcoal mounds have been mapped. Although charcoal burning has previously been studied in Estonia, the landscape parameters of charcoal burning sites and the impact of charcoal burning on understory vegetation have not been investigated. The aim of this thesis is to characterize the Kakulaane charcoal burning area and assess the potential impact of charcoal burning remains on understory vegetation and tree growth. To achieve this, the charcoal mounds were initially identified using the Estonian Land and Spatial Development Board's X-GIS 2.0 application’s „Relief“ base map. In the field, the mounds identified on the map were verified with a soil auger. Charcoal mounds are characterized by a soil layer mixed with charcoal. For the understory vegetation studies, 12 mounds were selected that were not disturbed or located in young forest stands. On and around each mound, four understory vegetation plots were established, and tree diameters were measured. Analysis in QGIS used the following datasets from the Estonian Land and Spacial Development Board: soil map, slope, grayscale map, and shaded relief base map. In QGIS, the diameters of the mounds, their distances from the wetland area, and the size of the study area were determined. Microsoft Excel was used for data processing and presentation. For statistical analysis, RStudio was used, performing the Shapiro-Wilk test, Wilcoxon rank-sum test, ANOSIM test, SIMPER test, and Shannon diversity indexes were calculated for the two groups of understory vegetation. The Kakulaane charcoal mounds are located on forest land. Radiocarbon dating showed that the mounds date from the 15th to 17th centuries. The average diameter of the piles is 6.2 meters. The piles are located in groups near the wetland area, likely due to the need for water, and on generally flat terrain, which made mound construction easier. The study area's terrain is also mostly flat. The mounds are mainly located on podzolic soils. Drier and less fertile sites were preferred. Moss layer coverage and tree diameters on and around the piles did not differ, but the understory vegetation around the mounds was more diverse. The tree layer has likely been more affected by later forest management. The research questions posed in the thesis were answered and the objective was achieved. The Kakulaane charcoal burning area was described, and the impact of charcoal burning remains on understory vegetation and tree growth was assessed. To more precisely explain the impact of historical charcoal burning on understory vegetation and the tree layer, further research should be conducted with a larger sample of mounds in various site types

Effect of fertilization and cropping system on the expression of barley ammonium transporters HvAMT 1;1 and HvAMT 2;1

Bakalaureusetöö Põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise õppekavalEfektiivsema lämmastiku omastamisvõimega taimed võimaldavad kiiremat põllumajanduslike investeeringute tasuvust ning vähendavad väärtuslike toiteelementide kadu taime jaoks, aidates samal ajal kaasa keskkonnareostuse vähenemisele kasutamata jäänud lämmastiku arvelt. Käesolevas töös uuriti, kuidas erinevad viljelusviisid, lämmastikväetise normid ja kasvufaasid mõjutavad ammooniumtransportergeenide HvAMT 1;1 ja HvAMT 2;1 ekspressiooni odras (Hordeum vulgare L.). Töö keskendus kahele kasvufaasile: BBCH 46 (paisunud viljatupe faas) ja BBCH 55 (viljapea loomise keskpaik). Proovid koguti Eesti Maaülikooli pikaajalisest külvikorrakatsest Eerikal, kus võrreldi ammooniumtransporterite aktiivsust tavaviljeluse süsteemis erinevate lämmastiku normidega katsevariantidelt (N0, N40, N80, N120) ja maheviljelussüsteemi katsevariantidelt (Org0 - kontroll, OrgI - talvised vahekultuurid orgaanilise väetisena, OrgII - sõnnik + talvised vahekultuurid). RNA eraldati taime maapealsest biomassist ja sünteesiti komplementaarseks DNA-ks (cDNA), mille alusel määrati geeniekspressioon kvantitatiivse PCR-i (qPCR) meetodil. Tulemused näitasid, et lämmastiku lisamine suurendas mõlema geeni ekspressiooni, kuid märgatav erinevus sõltus pigem kasvufaasist. HvAMT 2;1 ekspressioon oli kõrgem varasemas kasvufaasis BBCH 46 mineraalväetisega variantides, samal ajal kui HvAMT 1;1 ekspressioon tõusis märgatavalt hilisemas kasvufaasis BBCH 55, eriti N120 ja maheviljeluse OrgI katsevariantides. Viimase puhul võib ekspressiooni suurenemine olla seotud ka võimaliku patogeensete seente mõjuga.Plants with more efficient nitrogen uptake allow a faster return on agricultural investment and reduce the loss of valuable nutrients to the plant, while contributing to a reduction in environmental pollution from unused nitrogen. The aim of the work is to investigate and measure the expression of the barley (Hordeum vulgare L.) ammonium transporter genes HvAMT 1;1 and HvAMT 2;1 in growth stages BBCH 46 and BBCH 55 using qPCR technology. This study investigated how different cultivation methods, nitrogen fertilizer rates, and growth stages affect the expression of ammonium transporter genes HvAMT1;1 and HvAMT2;1 in barley. The work focused on two growth stages: BBCH 46 (booting stage) and BBCH 55 (middle of heading). Samples were collected from the long-term crop rotation experiment field in Eerika, where ammonium transporter activity was compared with regular farming treatments (nitrogen levels N0, N40, N80, N120) and organic farming treatments (Org0, OrgI, OrgII). RNA was extracted from graind plant biomass and converted into complementary DNA (cDNA), which was then used to determine gene expression with quantitative PCR (qPCR). The results showed that nitrogen supplementation increased the expression of both genes, although noticeable differences were more dependent on the growth stage. HvAMT2;1 expression was higher in the earlier growth stage BBCH 46 under nitrogen fertilizer treatments, whereas HvAMT1;1 expression increased significantly in the later growth stage BBCH 55, especially in the N120 and organic OrgI treatments. In the latter case, the increased expression might also be related to potential effects of pathogenic fungi

Detection and analysis of forest changes in Saarde municipality, focusing on clear-cutting based on Estonian Land and Spatial Development Board data 2019–2021

Bakalaureusetöö Keskkonnakaitse õppekavalLageraiete ulatuse ja aja määramine on Eesti metsapoliitikas oluline teema, kuid seni kasutatavatel meetoditel on mitmeid piiranguid. Metsateatised sõltuvad omanike poolt esitatud andmetest ning statistiline metsainventuur on ajamahukas ja üldistav. Käesolev uurimistöö keskendus Eesti Maa- ja Ruumiameti loodud metsamuutuste andmekihi hindamisele lageraiete tuvastamisel. Käesoleva uurimistöö eesmärk oli hinnata Eesti Maa- ja Ruumiameti loodud metsamuutuste andmekihi (MaRu) võimekust lageraiete tuvastamisel ning sellega seotud erinevusi era- ja riigimaal. Selleks võrreldi MaRu andmetes tuvastatud metsamuutusi ametlike raiedokumentide, Sentinel-2 satelliidipiltide ning riigimetsade puhul ka täpsemate RMK raieandmetega. Uurimispiirkonnaks valiti Saarde vald, mis oli vaatlusperioodil üks suurema raiemahuga omavalitsusi. Analüüs põhines raiedokumentide ja RMK andmete ruumilisel ning ajalisel võrdlusel MaRu tuvastustega, raiete toimumist kontrolliti NDVI väärtuse vähenemise põhjal Sentinel-2 piltidel. Tulemused näitasid, et MaRu andmestik kattus suurel määral tegelike lageraiealadega, kuid väiksemamahulised raied jäid tihti tuvastamata. Tuvastati olulised puudused raiete täpsuses ja raiedokumentide koostamises, mis ajaliselt kattusid MaRu vaatlusperioodiga vaid osaliselt. Töö kinnitas kaugseirepõhise metsaseire kasutatavust ulatuslike raiete tuvastamiseks ja tõi esile vajaduse täiustada andmekihtide täpsust ja ajakohasust. Uuringust järeldub, et MaRu andmestik on potentsiaalselt sobiv alus riikliku metsaseire süsteemi arendamiseks, kuid vajab täiustamist ja sagedasemat uuendamist.Determining the extent and timing of clear-cutting is a key issue in Estonian forest policy, yet the methods currently in use have several limitations. Forest notifications rely on data submitted by landowners, while the national forest inventory is time-consuming and generalised. This study focused on evaluating the capability of the forest change dataset developed by the Estonian Land and Spatial Development Board (ELSD Board) to detect clear-cutting. The objective was to assess the effectiveness of this dataset (ELSD Board) in identifying clear-cut areas and to examine differences in detection between private and state-owned forests. To achieve this, forest changes identified in the ELSD Board dataset were compared with official felling records, Sentinel-2 satellite imagery, and, in the case of state forests, more detailed logging data from the State Forest Management Centre. The study area was Saarde municipality, which had one of the highest logging volumes during the observation period. The analysis was based on spatial and temporal comparisons between ELSD Board detections and the official data, with clear-cut events verified using NDVI decline detected in Sentinel-2 imagery. The results showed that the ELSD Board dataset largely corresponded to actual clear-cut areas, although smaller-scale clear-cuts were often missed. Critical shortcomings were identified in the inaccurate logging activities and logging documents, which overlapped with the ELSD Board observation period only partially. The study confirmed the usefulness of remote sensing for detecting large-scale logging and highlighted the need to improve the accuracy and timelines of forest change datasets. It concludes that ELSD Board dataset has potential as a foundation for a national forest monitoring system, but further calibration and more frequent updates are necessary

Effect of the microclimate on boars sperm motility characteristics at Estonian Pig Breeding Assotiation´s Insemination Station

Bakalaureusetöö Loomakasvatuse õppekavalKäesolevas bakalaureusetöös uuriti mikrokliima mõju kultide sperma liikuvusnäitajatele Eesti Tõusigade Aretusühistu seemendusjaamas. Andmeid mõõdeti, koguti ja analüüsiti kahest erinevast sektsioonist – uuest ja vanast 2024. aasta suvel ning 2024/2025. aasta talvel. Töö eesmärk oli selgitada sektsioonide mikrokliima erinevusi ning hinnata nende võimalikku mõju kultide sperma liikuvusnäitajatele. Analüüs keskendus temperatuurile, suhtelisele õhuniiskusele, CO₂ kontsentratsioonile ja temperatuuri/õhuniiskuse indeksile (THI). Sperma kvaliteedi hindamisel võeti arvesse koguliikuvust, otseliikuvust ja spermatosoidide liikumiskiirust. Tulemused näitasid, et temperatuur avaldas statistiliselt olulist mõju sperma liikuvusnäitajatele, eriti vanas sektsioonis. THI ja CO₂ kontsentratsiooni mõju ei olnud statistiliselt olulised. Uues sektsioonis säilis stabiilsem mikrokliima, mis soodustas paremat spermakvaliteeti. Töö tulemused võivad aidata parandada seemendusjaama keskkonnajuhtimist ja kultide viljakust.This bachelor’s thesis investigates the impact of microclimate on boar sperm motility indicators at the Estonian Breeding Pig Association’s Insemination station. Data were measured, collected, and analyzed from two different boar housing facilities – a new and an old barn during the summer of 2024 and the winter of 2024/2025. The aim of the study was to identify microclimatic differences between the barns and assess their potential effects on boar sperm motility. The analysis focused on temperature, relative humidity, CO₂ concentration, and the temperature-humidity index (THI). Semen quality was evaluated based on total motility, progressive motility, and sperm motility rate. The results showed that temperature had a statistically significant effect on sperm motility, particularly in the old barn. THI and CO₂ concentrations did not have a statistically significant impact. A more stable microclimate was maintained in the new barn, supporting better semen quality. The findings may contribute to improved environmental management and fertility in insemination stations