The use of animal by-products as animal feed and the possibility of reducing the carbon footprint

Abstract

Magistritöö Keskkonnakorralduse ja -poliitika õppekavalToidutootmise sektor toodab ainuüksi iga aasta ligi 1/4 ülemailmsest kasvuhoonegaasidest, millest loomakasvatus ja selleks vajalik sööda tootmine moodustab pea 1/2 heidetest, mistõttu on vaja leida alternatiive, kuidas CO₂ õhku paiskamist vähendada. Loomseid kõrvalsaaduseid tekib iga aasta Euroopa Liidus ligi 20 miljonit tonni, mis on suhteliselt koormav keskkonnamõjutegur. 2021. aastal leevendati nõudeid töödeldud loomsete proteiinide söötmise osas, millega lubati taas liigiväliselt sööta loomset päritolu söötasid kanadele ja sigadele, mis tähendab, et on suur potentsiaal võtta loomsed kõrvalsaadused väärtusliku ressursina ringlusse, panustades suuresti ringmajandusse ning toetades sealhulgas ka Euroopa Liidu roheleppe eesmärkide saavutamist. Antud magistritöö eesmärgiks on välja uurida, milline on loomset päritolu proteiinsööda ehk lihakondijahu kasutamise mõju broilerikasvatuse süsinikujalajäljele. Eesmärgi saavutamiseks kasutati antud töö uurimuslikus osas kvalitatiivset juhtumianalüüsi, kvantitatiivset andmestiku analüüsi ja teoreetilist sisuanalüüsi. Moodustati kolm stsenaariumit, mida uuriti omavahel läbiva analüüsina. Arvutused viidi läbi ReM süsiniku jalajälje arvutamise tööriistas. Analüüsiks vajalikud andmed pärinevad ühelt Eesti broilerifarmilt, tööriistas puuduvad heitetegurid võeti lisaks Agri-footprint ja FeedPrint andmebaasidest. Igas stsenaariumis võrreldi omavahel kahe baasretsepti süsinikujalajälge, millest esimene põhines taimsel söödal ning teine lisaks taimsetele komponentidele sisaldas ka loomset sööta ehk lihakondijahu. Kõikide stsenaariumite puhul oli lihakondijahu heitetegur sama ehk 0,316 kgCO₂ekv/kg. Analüüsi tulemusena leiti, et kui kõikide stsenaariumite puhul lisati söödaratsiooni lihakondijahu, asendades sellega ca 4% sojašrotti, vähenes antud ratsiooni süsiniku jalajälg. Esimese stsenaariumi puhul kui sojašroti heitetegur oli 2,78 kgCO₂ekv/kg, vähenes kogu söödaratsiooni süsiniku jalajälg 8,2%. Teise stsenaariumi puhul oli kasutatava sojašroti heitetegur suurem maakasutus muutuste tõttu ehk 4,26 kgCO₂ekv/kg ja kui retsepti oli lisatud lihakondijahu vähenes antud retsepti süsinikujalajälg 8,6%. Kolmandas stsenaariumis kasutatud sojašroti heitetegur oli võrdväärne Eestis kasvatatud teravilja omale ehk 0,52 kgCO₂ekv/kg. Kui aga lisati söödaratsiooni lihakondijahu, asendades sellega ligikaudu 4% sojašrotti, vähenes süsiniku jalajälg 6,6%. Antud broilerikasvatuse tootepõhisisest süsinikujalajäljest moodustas 69,4% lindude söötmine. Tulemused näitavad, et isegi kui sojašroti heitetegur on madal on igal juhul otstarbekas lisada broilerite söödaratsiooni lihakondijahu, kuna see vähendab märkimisväärselt kogu söödaratsiooni süsinikujalajälge broileriliha kilo kohta rümbakaalus.The food production sector alone produces nearly 1/4 of the world's greenhouse gases every year, of which livestock farming and the production of the feed required for it account for almost 1/2 of the emissions and this is why it is necessary to find alternatives to reduce CO₂ emissions. Animal by-products are produced in the European Union annually, amounting to nearly 20 million tons, which is a relatively burdensome environmental impact factor. In 2021, the requirements for feeding processed animal proteins were reduced, which again allowed the feeding of animal-origin feed to chickens and pigs outside the species, which means that there is a great potential to recycle animal by-products as a valuable resource, contributing greatly to the circular economy and also supporting the achievement of the goals of the European Union's Green Deal. The aim of this master's thesis is to investigate the impact of using animal-origin protein feed, i.e. meat-and-bone meal, on the carbon footprint of broiler farming. To achieve the goal, the research part of this work used qualitative case analysis, quantitative data analysis and theoretical content analysis. Three scenarios were created, which were examined as a cross-sectional analysis. The calculations were performed in the ReM carbon footprint calculation tool. The data required for the analysis came from one Estonian broiler farm, and the emission factors missing from the tool were additionally taken from the Agri-footprint and FeedPrint databases. In each scenario, the carbon footprint of two basic recipes was compared, the first of which was based on plant-based feed and the second, in addition to plant components, also contained animal feed, i.e. meatand- bone meal. In all scenarios, the emission factor of meat-and-bone meal was the same, i.e. 0.316 kg/CO₂eq kg. The analysis found that when meat-and-bone meal was added to the feed ration in all scenarios, replacing ca. 4% of soy meal with it, the carbon footprint of the given ration decreased. In the first scenario, when the emission factor of soybean meal was 2.78 kg/CO₂eq kg, the carbon footprint of the entire feed ration decreased by 8.2%. In the second scenario, the emission factor of the soybean meal used was higher due to land use changes, i.e. 4.26 kg/CO₂eq kg, and when meat-and-bone meal was added to the recipe, the carbon footprint of this recipe decreased by 8.6%. In the third scenario, the emission factor of the soybean meal used was equivalent to that of grain grown in Estonia, i.e. 0.52 kg/CO₂eq kg and when meat-and-bone meal was added to the feed ration, replacing approximately 4% of the soybean meal, the carbon footprint decreased by 6.6%. Of the product-based carbon footprint of this broiler farming, broiler feeding accounted for 69.4%. These results show that even if the emission factor of soybean meal is low, it is still advisable to add meat and bone meal to the feed ration of broilers, as it significantly reduces the carbon footprint of the entire feed ration per kilogram of broiler meat in carcass weight