The impact of digitalization on local government accounting

Magistritöö Majandusarvestuse- ja finantsjuhtimise õppekavalValitsuste digitaalne ühtsus turul on olnud Euroopa Parlamendi jaoks oluline teema, rõhutades digitaliseerimise vajalikkust avaliku sektori meetmete tagamiseks ja haldustoimingute teostamiseks. Eesti Vabariik kohustas raamatupidamise seaduse muutmisega alates 01.07.2019 avaliku sektori üksused vastu võtma vaid e-arveid. See on omakorda soosinud raamatupidamise valdkonna digitaliseerimist. Magistritöö eesmärgiks on välja selgitada, kuidas digitaliseerimine on mõjutanud avalikku sektorisse kuuluvate Eesti KOV raamatupidamist. Eesmärgi saavutamiseks viib autor läbi kvalitatiivse juhtumiuuringu, milles kogutakse andmeid poolstruktureeritud intervjuudega. Uurimuses osalejateks on Lõuna-Eesti piirkonnas asuva vallavalitsuse finantsosakonna teenistujad, kellest üks on finantsjuht ja teine raamatupidaja. Magistritööst selgub, et KOV kasutatakse peamiselt pilvepõhiseid programme, mis võimaldavad reaalajas raamatupidamisandmete kättesaadavust ja ka varundamist. Esile kerkib KOV finantsosakonna sisene vastupanu digitaliseerimise protsessil, samuti probleemid programmide omavaheliste andmevahetustega, mis põhjustab palju käsitsi toiminguid. Uurimusest selgub, kui oluline on koolitada raamatupidajaid tarkvarasid kasutama, et tagada maksimaalse programmi rakendamine. Suurimaks ohuks ei peeta KOV raamatupidamises küberturvalisust, vaid hoopis programmide puudlikku toimimist ja elektrikatkestusi, mis on peamised takistused töötamiseks. Raamatupidaja ameti kadumist digitaliseerimine ei mõjuta, kuid vajab digitehnoloogiate tõttu muudatusi. Autor näeb uurimuse praktilist väärtust kõikidele raamatupidajatele, kuna see annab asjakohase ülevaate teemast.The digital unity of governments in the market has been an important topic for the European Parliament, emphasizing the necessity of digitization for implementing public sector measures and administrative procedures. With the amendment of the Accounting Act, the Republic of Estonia has obligated public sector entities to only accept e-invoices starting from 01.07.2019. This, in turn, has facilitated the digitalization of the accounting field. The aim of the master's thesis is to determine how digitalization has affected the accounting of Estonian local governments. To achieve this goal, the author conducts a qualitative case study, collecting data through semi-structured interviews. The study participants are employees of the financial department of a local government in southern Estonia, one of whom is a financial manager and the other an accountant. The master's thesis reveals that local governments mainly use cloud-based programs, which allow for real-time availability and backup of accounting data. Resistance to the digitalization process within the financial department of local governments is also highlighted, as well as problems with data exchange between programs, which causes many manual operations. The study shows how important it is to train accountants to use software, which ensures maximum implementation of the program. The biggest threat in local government accounting is not considered to be cybersecurity, but rather inadequate program functioning and power outages, which are the main obstacles to work. The disappearance of the accountant profession due to digitalization is not affected, but changes are necessary due to digital technologies. The author sees practical value in the study for all accountants, as it provides a relevant overview of the topic.

Pilveteenuse osutamisel tekkiva õigussuhte kvalifitseerimine Eesti õiguses

http://www.ester.ee/record=b4412787~S1*es

Traditsiooniliste õiguskaitsevahendite rakendatavus isikuandmete kaitse õiguse tagamisel infoühiskonnas ja nende võimalkest arengutest

http://www.ester.ee/record=b449745

Privaatsust puudutavad praktilised väljakutsed infotöötaja töös

Lõputöö on kirjutatud teemal „Privaatsust puudutavad praktilised väljakutsed infotöötaja töös“. Uuritav valdkond on oluline ja huvitav, kuna privaatsuse tajumine on tehnoloogia arenguga muutunud ning aina keerulisemaks saab ühe privaatõiguse alustala, isikliku informatsiooni kaitsmine. Teema valiku ajendiks oli seminaritöö raames läbiviidud uuring, mis tuvastas mitmeid probleemkohti avaliku sektori infotöötaja töös privaatsuse tagamisel. Lähtuvalt varasematest uuringutest ja teooria peatükis käsitletust sõnastasin lõputöö eesmärgi ning püstitasin uurimisküsimused. Töö eesmärgiks oli uurida ning välja tuua privaatsust puudutavad praktilised väljakutsed avaliku ja erasektori infotöötaja ametitegevuses. Selle täitmiseks viisin läbi nelja avaliku ja nelja erasektori infotöötajaga semistruktureeritud intervjuud, millede tulemused näitasid, et dokumendihalduse eest vastutavate töötajate ametiülesanded on otseselt seotud privaatsuse tagamise ning isikuandmete kaitsega. Kui avalikus sektoris on probleemide raskuspunkt seotud teabe avalikustamise ja sellele juurdepääsu piiramisega, siis erasektori infotöötaja jaoks on väljakutseks eelkõige kliendiandmete tervikluse tagamine. Lisaks asutustes isikuandmete kaitseks rakendatavatele füüsilistele, infotehnoloogilistele ja organisatsioonilistele meetmetele, tagamaks andmete terviklus, käideldavus ja konfidentsiaalsus, peavad infotöötajad väga oluliseks koostööd teiste valdkondade esindajatega, samuti teiste andmetöötlejatega ning juhtkonna poolset toetust, sealhulgas praktikate juurutamisel ja muutuste rakendamisel. Andmetöötlusriskide maandamise seisukohalt peetakse prioriteediks asutuse personali järjepidevat koolitamist. Dokumendihalduse eest vastutavate teenistujate teadlikkus ja kaasatus andmekaitsereformi rakendamisse oli pigem madal. Andmekaitsereformi mõju infotöötaja igapäevastele tööülesannetele oli vähene või puudus üldse. Üldmääruses (2016) sätestatud „õiguse olla unustatud“ ja andmete ülekantavuse realiseerimise osas käsitleti probleemina pigem andmete ülekantavuse tagamist, samas avaliku sektori infotöötajad siiski eeldasid infosüsteemidelt vastavate funktsionaalsuste olemasolu. Arvestades dokumendihalduri rolli ja tööülesandeid, oleks asutustel otstarbekas suuremal määral rakendada infotöötajate teadmisbaasi andmekaitse valdkonnas ning tuua neid läbiviidavate tegevuste nagu infovarade ja protsesside kaardistamine, dokumentide uuendamine, juurde. Uuringu tulemustele toetudes saab väita, et infotöötajatel on privaatsuse kaitsel asutustest täita oluline roll ning seda ka reformi järgselt. Märksõnadena tõstatusid vajadus koolituste järele ning koostöö ja otsustusprotsesside juurde kaasamise olulisuse. Käesolev lõputöö kaardistas privaatsust puudutavad praktilised väljakutsed infotöötaja töös nii avalikus kui erasektoris ning tõi välja soovitused asutustele edasisteks tegevusteks. Läbiviidud uuringu tulemused annavad ülevaate andmekaitseõigusega seonduvatest praktikatest, probleemidest ning EL isikuandmete kaitse üldmääruse kohaldamiseks ettevalmistumisest infotöötaja vaates.https://www.ester.ee/record=b5153923*es

Digitaalse infosisu üleandmisele suunatud tarbijalepingute regulatsioon Euroopa ühtse müügiõigus määruse ettepanekus: digitaalse infosisu lepingutingimustele vastavuse hindamine ja tarbija õiguskaitsevahendid digitaalse infosisu puuduse korral

http://www.ester.ee/record=b4416112~S

Use of IT Solutions to Make HD Forest AS Support Services More Effective

Käesolevas töös on kirjeldatud HD Forest ASi poolt kasutatavaid olulisi tarkvarasüsteeme ja nende vahelisi seoseid ning andmevooge. Seejärel on välja toodud töömahukamad abiprotsessid ja hinnatud aja- ja rahakulu nende protsesside teostamiseks ning uuritud tarkvarasüsteemide vahelise andmevahetuse arendamise võimalusi. Lõpetuseks on arutletud andmevahetuse arendamise otstarbekuse üle ja tehtud ettepanekuid tarkvarasüsteemide vahel andmete liikumise automatiseerimiseks.This paper describes the important software systems used by HD Forest AS and their data flows. Subsequently, more labor intensive support processes and estimated time and money costs for implementing these processes and the possibilities for developing data exchange between software systems studied have been outlined. Finally, there has been discussion of the feasibility of developing data exchange and proposals for automating the flow of data between software systems

Analysis of Energy Supply of Tourism Farm

Bakalaureusetöö Energiakasutuse erialalEuroopa Liit koos Eestiga liiguvad jõudsalt energiatõhususe tõstmise ja kasvuhoonegaaside vähendamise suuna, et tagada hea ja säästlik keskkond meile kõigile. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on analüüsida võimalusi taastuvate energiaallikate kasutamise kohta. Turismitalu asub Jõgevamaal, Palamuse vallas, Änkkülas, Udu talus, Kuremaa järve ääres. Turismitalu suuruseks on 30,3 hektarit, sellest 10.5 hektarit on põllumaad, heinamaad umbes 7 hektarit, 4 hektarit on turismi pinda, 7 hektarit on metsa ja ülejäänud on veealune rohumaa. Ülemkogu on seadnud eesmärgi, et 2030. aastal peaks taastuvenergia moodustama Euroopa-Liidus tarbitavast energiast vähemalt 27%. Turismitalu aastane elektritarve on 27349 kW·h. Võimsusega 11 kW aastane päikesepaneeli kogu toodang turismitalule on 10700 kW·h, lahenduses on kokku 42 paneeli ja pindalalt 70 m². Töö käigus võrreldakse on-grid ja off-grid elektrivõrku. On-grid lahenduse plussiks sai, et suurema tarbimise korral võetakse võrgust energiat juurde, samas ülejäänud energiat on võimalik võrku tagasi suunata. Töös järeldub väiketuulikute madal perspektiivitus maismaa suhtes. Antud teemat edasi arendades tuleks rõhku pöörata reaalsetele mõõtmistulemustele, mis oleks vaja esmalt läbi viia ja seejärel täpsete hinnangute andmine ettevõttele taastuvenergia allikate soetamisel. Autor leiab et tuleks teostada tasuvusanalüüs ja kas rahaliselt on võimalik antuid energiaallikaid soetada.The European Union together with Estonia is moving steadily towards increasing energy efficiency and reducing greenhouse gases in order to ensure a good and economical environment for all of us. The purpose of this bachelor thesis is to analyze the possibilities of using renewable energy sources. The tourist farm is located in Jõgevamaa, in the Palamuse municipality, Änkküla, on the Udu farm, near Kuremaa lake. The tourist farm is 30.3 hectares, of which 10.5 hectares are arable land, a meadow of about 7 hectares, 4 hectares of tourism, 7 hectares of forest, and the rest is underwater grassland. It has set a target of at least 27% renewable energy in the European Union in 2030. The annual electricity consumption of the Tourist Farm is 27349 kW·h. The total output of a 11 kW solar panel for the tourist farm is 10700 kW·h, with a total of 42 panels and an area of 70 m². In the course of the work, the on-grid and off-grid electricity networks are compared. The advantage of the on-grid solution was that, when consumed more, the network will receive energy while the rest of the energy can be redirected to the network. The work suggests a low prospect for small-breeders on land. In further developing this topic, emphasis should be put on the actual measurement results that would need to be carried out first and then accurate estimates of the company when acquiring renewable energy sources. The author believes that a cost-benefit analysis should be carried out and whether it is financially possible to obtain energy sources

A Framework for Energy-efficient Mobile Cloud Offloading

Esilekerkivad nutitelefonide tehnoloogiad on kogenud geomeetrilist kasvu ja on praegu veel tõusuteel. Inimesed kasutavad nutitelefone oma igapäevastes tegevustes nagu e-maili saatmine, fotode ja videode jagamine läbi erinevate peer-to-peersotsiaalvõrgustiku jaoturite ja nii edasi. Viimastel aastatel on nutitelefonid kogenud suuri tehnoloogilisi edusamme ja innovatsiooni seoses töötlusvõimekusega ja saab nüüd kasutada keerukate ja ressursimahukate ülesannete täitmiseks rakendustes, näiteks videode monteerimine ja töötlemine ning objekti äratundmine. Kuigi enamus nutitelefone on oluliselt täiustatud, et hakkama saada suurendatud rakendustega, millel on keerukad arvutusvajadused, piiravad neid ikkagi nende energiavarud, näiteks aku kestvus. Akutehnoloogia ei ole arenenud nii kiirelt kui teised nutitelefoni valdkonnad ja seega arvutusintensiivsete ülesannete läbiviimine põhjustaks selle kiire kahanemise; tõestuseks vajadus pidevalt laadida seadme akut. Mitmeid meetodeid on pakutud välja energiasäästu maksimeerimiseks mobiilsetel seadmetel. Mõned neist aeglustavad keskprotsessor või lülitavad ekraani välja, kui on tegevusetud. Nende hulgast kõige märkimisväärsem tehnika nutitelefoni energia säästmiseks on arvutusvõimsuse koormuse jaotamine. See hõlmab teatud ülesannete töötluse üleviimist piiratud ressurssidega nutitelefonist kaugesse ressursirikkasse seadmesse hõlbustades seega nutitelefoni energia tarbimist. See on küllaltki lai uurimisvaldkond ja on hulganisti panustatud selle ala arendamiseks. Sellele vaatamata on veel palju tööd vaja teha seoses energia säästmisega läbi arvutusvõimsuse koormuse jaotamise korduva ressursimahuka töötlemise ajal. Selles teadusuuringus on me eesmärk vähendada energia tarbimist korduva energiamahuka töötlemise ajal. Me arvestame konteksti teadlikkust pakkudes välja plaanuri mudelit, mis saaks vähendada mobiilse seadme energia kiiret vähenemist seega saavutades meie eesmärgi. Pakume teenusele orienteeritud raamistikku eesmärgiga võimaldada energiatõhusa ülesande täitmist mobiilsel seadmel plaanuri käitumisalgoritmi abil. Me arendame kontseptsiooni tõestuse prototüüpi Android seadmel, et demonstreerida ja hinnata raamistiku energiasäästu võimekust.Emerging smartphone technologies has experienced a geometric increase and is currently still on the rise. People use the smartphone for their day-to-day activities such as sending emails, sharing photos and videos through various peer-to-peer social network hubs and so on. In the last few years, the smartphone has experienced massive technological advancements and innovation with respect to its processing capabilities and can now be used to perform complex, resource-intensive tasks in advanced applications like video editing and processing, and object recognition. Although most smartphones have been greatly augmented to handle advanced applications with complex computational needs, they are still limited in terms of their energy resources i.e. battery life. Battery technology has not evolved as rapidly as other areas of the smartphone and so the execution of computational-intensive tasks would cause its rapid depletion; evidenced by the need to constantly charge the device battery. Many techniques have been proffered to maximize energy conservation on mobile devices. Some of which are slowing down the CPU, or shutting off the screen when idle. Among these, the most notable technique for conserving smartphone energy is computation offloading. This basically involves the transfer of the processing of certain tasks from a resource-constrained smartphone to a remote, resource-rich device thereby facilitating energy conservation on the smartphone. This is a fairly large research area and numerous contributions have been made towards advancement in this field. However, much work is yet to be done with regards to energy conservation through offloading during recurrent resource-intensive processing. In this research study we aim to reduce energy consumption during continuous, energy-intensive processing. We consider context-awareness in proposing a scheduling model that could potentially minimize the speedy depletion of mobile device energy thus achieving our aim. We propose a service-oriented framework towards enabling energy-optimal task execution through a task scheduling offload algorithm. We develop a proof-of-concept prototype on an Android device to demonstrate and evaluate the framework’s energy conserving capabilities