Eesti kaitsepoliitika dilemmad muutuvas maailmakorralduses

Järjest kasvav rahvaarv ja eluks vajalike varude vähenemine seab riigid eluliselt oluliste valikute ette. Oma rahva elustandardi säilitamise nimel tuleb järjest jõulisemalt hankida vahendeid nõrgematest riikidest. Olukorras, kus rahumeelse kaubavahetuse raames ei saa või ei ole ratsionaalne omale vajalikku tooret saada, lähevad tugevamad jõu, ehk sõjaga neid omastama. Riigid, kes aduvad ohte oma varadele, valmistuvad neid tõrjuma nii reaalselt kui heidutusega. Eesti teadvustab seonduvaid sõjalisi ohte idanaabri suunalt ja valmistub riiki kaitsma. Siiski on Eesti iseseisvaks vastupanuks suuteline sõjapidamisfilosoofia veel väljaarenemata. Liigselt suur on lootus liitlaste kiirele imelisele appitulekule ja vähene tähelepanu oma enda nutikatele võimalustele ka ise ülekaaluka vastasega toime tulla kui abi peaks viibima. Mõeldes avatumalt riigikaitse võimaluste üle, oleks täiesti reaalne luua tunduvalt võimekam vägi olemasolevate varude baasil, mis suudaks tagada nii piisava heidutuse kui ka tegeliku kaitsevõime olukorras, kus liitlased on kas takistatud või muul moel võimetud meile füüsiliselt appi tulema. Selliseks võimetõstmiseks ei ole tegelikult vaja rohkem soomukeid ega tanke, vaid rohkem avatud riigikaitselist mõtlemist ja isetut koostööd inimeste vahel, nii horisontaalselt kui vertikaalselt, ühiselt defineeritud eesmärgi suunas. Märksõnad: sõjaoht, julgeolek, kaitsevõime, strateegia, Venema

Information Guide: Eesti. February 2013

Teabebrošüür Eesti Vabariiki käsitlevate infoallikate kohta, mis esitab erinevaid hüperlinke nii European Sources Online’i veebilehtedele kui ka välistele teabeallikatele (For other language versions of this record click on the original url

Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames läbi viidud sõjaliste operatsioonide vastavus tsiviiljõu kontseptsioonile aastatel 1999-2009

http://tartu.ester.ee/record=b2657283~S1*es

Riigi neutraalsuse säilitamise võimalikkus rahvusvahelise organisatsiooni liikmena ja relvakonflikti osalisele abi andmisel

http://www.ester.ee/record=b468687

Eesti kajastus välismeedias 2007. ja 2008. aastal välisministeeriumi nädalaülevaadete põhjal

Pille Rõivas’ bachelor’s thesis “Media Coverage about Estonia in 2007 and 2008 based on weekly reviews of foreign ministry” examined how Estonia is viewed in the weekly overviews of foreign journalism on the homepage of ministry of foreign affairs. Keywords are: Media Coverage, Estonia, Estonian foreign ministry, weekly reviews. The list brought out is definitely not complete due to the limits of human abilities, yet, it gives quite a good overview of how Estonia is seen in foreign media. In the reviews, there were in total 2123 articles about Estonia. Pursuant to events taken place in 2007 and 2008, one could presume the popularity of some topics. Undoubtedly, the most popular topic on both years was Relationships with Russia and its popularity still rose due to the events in April 2007. Accordingly to the chart of socially near countries, one could presume a bigger media reverberation about Estonia by certain countries which was also confirmed by this given analysis. Estonia is reverberated more by Finland, France, Russia, England, Germany, and USA—mostly by regional newspapers. In France, the most active reverberator is a news agency where active reverberation about Estonia is made by Estonian foreign journalist Anneli Rõigas (Reigas). Considering the events taken place in Estonia (events in April 2007 and the burst of real estate bubble also known as economical crisis), Estonia was quite equally reverberated positively, negatively, and neutrally. During the two years the differences in tonality were only one or two per cent. Even so, the reverberations about Estonia can be considered as positive—despite the fact that the reverberated topics might have been negative by nature, the attitude towards Estonia was mostly positive. Estonia is displayed as progressive technological country where NATO cyber protection centre was just set up and Estonian unique nature and the old town of Tallinn are also highly praised.http://www.ester.ee/record=b4014804*es

Euroopa Liidu Somaalia merepiraatluse julgeolekustamine

Käesolevas magistritöös uuritakse Euroopa Liidu (EL) jaoks merepiraatlusega seotud valdkondade julgeolekustamist. Terooria baseerub Kopenhaageni koolkonna käsitlusel julgeolekustamisest ning Juha Vuori kõneaktide jaotusel. Andmete kogumise meetodina kasutatakse Lene Hanseni intertekstuaalset mudelit, mille puhul uuritkase EL otsustusprotsessis osalevate ametnike ja poliitikute ametlikku diskursust. Antud töös keskendutakse Somaalia merepiraatluse diskursuse uurimisele 2009–2012, millest tulenevalt analüüsitakse, kuidas on läbi oluliste välispoliitika otsustajate loodud mõistest merepiraatlus ohu, riski ja ähvarduse tähendus Euroopa Liidu jaoks. Uurimuse ajalisel piiritlemisel sai määravaks asjaolu, et antud ajavahemikus oli Euroopa Liidu võitlus seoses Somaalia merepiraatlusega kõige jõulisem. Töös leitakse vastused püstitatud uurimisküsimustele. Euroopa Liidu ametlikus diskursuses on tõstetud oluliste julgeoleku teemadena üles merepiraatluse negatiivne mõju majandusele, humanitaarabi andmisele ning mereohutusele. Ametlikus diskursuses nähakse Somaalia piraatide poolt tekitatud suurimat mõju rahvusvahelisele kaubandusele, mis mõjutab otseselt Euroopa majandust. Kaubandustõrgete esinemised on pannud liikmesriigid tegutsema ja nõudma Euroopa Liidu ühtset välispoliitilist terviklikku lähenemist, mille üks osa on meremisiooni EU NAVFOR Atalanta jätkamine. Nõutakse sõjaliste meetemete kasutamise suurendamist, laiendades operatsiooni tegevusulatust ning liikmesriikide panustamist rohkemate sõjalaevadega. Operatsioon Atalanta piraatidevastane võitlus merel on jätkunud peamiselt Euroopa majanduslike huvide kaitsmiseks. Euroopa ühtne turg ning kaubandus on kinnistanud ELi enesekujutlust kui võimsast kaubanduspiirkonnast maailmas ning on selle positsiooni hoidmise nimel valmis kasutusele võtma sõjalisi meetemid.http://www.ester.ee/record=b4412708~S

Euroopa Liidu julgeolekupoliitika integratsioon ühises julgeoleku- ja kaitsepoliitikas osalevate riikide näitel

Selleks et seista silmitsi ja ennetada julgeolekuohte ning kaitsta Euroopa huvisfääri, on oluline Euroopa Liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (CSDP) eesmärgipärane toimimine ja vajadusel kiire rakendamine. Sellest tulenevalt on käesoleva töö eesmärgiks välja selgitada Euroopa Liidu julgeolekuintegratsiooni peamised võimaldajad ja takistajad ehk tegurid, mis aitavad kaasa või pidurdavad julgeolekuintegratsiooni edasist arengut. Lisaks esitatakse rakenduslikke ettepanekuid CSDP eesmärgipäraseks toimimiseks. Esmalt antakse töös ülevaade EL-i julgeolekuintegratsiooni arengust ning seejärel käsitletakse kolme peamist Euroopa inegratsiooniteooriat - neofunktsionalismi, liberaalset valitsustevahelist teooriat ning konstruktivismi. Töö uurimiseesmärgi saavutamiseks kasutati juhmiuuringut ning viidi läbi 13 poolstruktureeritud ekspertintervjuud nii Eesti- kui ka välisekspertidega. Analüüsi tulemusel selgus, et CSDP integratsiooni peamiseks takistajaks on selle valitsustevaheline iseloom, sest erinevate huvide ja ohutunnetuste tõttu ei suudeta kiiresti reageerida ning CSDP-d rakendada. Samas annab valitsustevaheline iseloom liikmesriikidele võimaluse oma huvide ja poliitikate realiseerimiseks ning otsuste mõjutamiseks. Peamisteks võimaldavateks teguriteks on ühiselt konstrueeritud väärtused, nagu moraal, eetika, humanitaarsus. Ühise visiooni, plaanide ja strateegiate puudumine tingib CSDP toimimise juhuslikult ning sõltuvuse üksikute liikmesriikide huvidest. CSDP eesmärgipäraseks toimimiseks on vajalik edasine koostöö ja koordinatsioon NATO ja CSDP vahel ning lahingugruppide rakendamine. Sellest lähtuvalt tehakse töös järgmised ettepanekud CSDP eesmärgipäraseks toimimiseks: (1) sõjalise koostöö arendamine väiksemates poliitiliselt ja kultuuriselt sarnastest riikide liitudes; (2) teatud pädevuse delegeerimine EL-i institutsioonidele; (3) lahingugruppide rakendamine operatsioonidel ning nende kasutamise muutmine paindlikumaks; (4) EL-i alalise ümberpaigutatava operatsioonide peakorteri loomine; (5) varustuse ja väljaõppe ühtlustamine, et vähendada liikmesriikide operatsioonidel osalemise kulutusi; (6) liikmesriikide vahel kokkulepete sõlmimine ühistes visioonides, ohtudes ja meetmetes ning EL-i julgeolekustrateegia kaasajastamine.http://www.ester.ee/record=b450455

Euroopa Liidu julgeolekupoliitika integratsioon ühises julgeoleku- ja kaitsepoliitikas osalevate riikide näitel

Selleks et seista silmitsi ja ennetada julgeolekuohte ning kaitsta Euroopa huvisfääri, on oluline Euroopa Liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (CSDP) eesmärgipärane toimimine ja vajadusel kiire rakendamine. Sellest tulenevalt on käesoleva töö eesmärgiks välja selgitada Euroopa Liidu julgeolekuintegratsiooni peamised võimaldajad ja takistajad ehk tegurid, mis aitavad kaasa või pidurdavad julgeolekuintegratsiooni edasist arengut. Lisaks esitatakse rakenduslikke ettepanekuid CSDP eesmärgipäraseks toimimiseks. Esmalt antakse töös ülevaade EL-i julgeolekuintegratsiooni arengust ning seejärel käsitletakse kolme peamist Euroopa inegratsiooniteooriat - neofunktsionalismi, liberaalset valitsustevahelist teooriat ning konstruktivismi. Töö uurimiseesmärgi saavutamiseks kasutati juhmiuuringut ning viidi läbi 13 poolstruktureeritud ekspertintervjuud nii Eesti- kui ka välisekspertidega. Analüüsi tulemusel selgus, et CSDP integratsiooni peamiseks takistajaks on selle valitsustevaheline iseloom, sest erinevate huvide ja ohutunnetuste tõttu ei suudeta kiiresti reageerida ning CSDP-d rakendada. Samas annab valitsustevaheline iseloom liikmesriikidele võimaluse oma huvide ja poliitikate realiseerimiseks ning otsuste mõjutamiseks. Peamisteks võimaldavateks teguriteks on ühiselt konstrueeritud väärtused, nagu moraal, eetika, humanitaarsus. Ühise visiooni, plaanide ja strateegiate puudumine tingib CSDP toimimise juhuslikult ning sõltuvuse üksikute liikmesriikide huvidest. CSDP eesmärgipäraseks toimimiseks on vajalik edasine koostöö ja koordinatsioon NATO ja CSDP vahel ning lahingugruppide rakendamine. Sellest lähtuvalt tehakse töös järgmised ettepanekud CSDP eesmärgipäraseks toimimiseks: (1) sõjalise koostöö arendamine väiksemates poliitiliselt ja kultuuriselt sarnastest riikide liitudes; (2) teatud pädevuse delegeerimine EL-i institutsioonidele; (3) lahingugruppide rakendamine operatsioonidel ning nende kasutamise muutmine paindlikumaks; (4) EL-i alalise ümberpaigutatava operatsioonide peakorteri loomine; (5) varustuse ja väljaõppe ühtlustamine, et vähendada liikmesriikide operatsioonidel osalemise kulutusi; (6) liikmesriikide vahel kokkulepete sõlmimine ühistes visioonides, ohtudes ja meetmetes ning EL-i julgeolekustrateegia kaasajastamine.http://www.ester.ee/record=b450455