Eessõna

Eesti Haridusteaduste Ajakirja 2016. aasta esimesse numbrisse valitud artiklitel on vähe ühist nii teema kui ka metoodika mõttes, kuid artiklid paistavad silma meetodite rohkuse ning sellest tuleneva metodoloogilise pluralismi ja käsitluste heterogeensuse poolest. Metodoloogilist pluralismi, mis kajastub Eesti Haridusteaduste Ajakirja seekordsetes artiklites, tuleks vaadelda kui Eesti haridusuuringute tugevust ja potentsiaali, sest valdkond saab tõeliselt areneda vaid metodoloogiliste piiride uurimise ning uute vaatenurkade avastamise kaudu. Metodoloogiline pluralism toob kaasa erinevate vaadete ja kontseptsioonide konkurentsi ning võimaluse ületada olemasolevaid piire. Kõnealused artiklid ongi tõestuseks selle kohta, et Eesti haridusuuringud on mitmekesised nii kontseptsioonide, kontekstide kui ka metodoloogiliste käsitlusviiside poolest, heites valgust küll piiratud, kuid sellegipoolest olulisele küsimusele reaalsuse kohta, mida haridusteadlased püüavad mõista

Teadmistepõhise kõrghariduspoliitika võimalused Eestis

Projekti „Rakenduslikud interdistsiplinaarsed kõrgharidusuuringud ja andmebaasid teadmistepõhise hariduspoliitika ning majanduse teenistuses” tulemuste analüütiline ülevaadeAnalüüsi üldeesmärk on toetada riigi kõrgharidusvaldkonna arengukavade ja õigusaktide koostamise ning rakendamisega seotud organisatsioonide teadmistepõhise planeerimise võimekust. Nimetatud eesmärgi saavutamiseks on projektis kolm alategevust. Esiteks, Eesti kõrgharidusuuringute ning analüüside (2000-2009) kaardistamine ja alamandmebaaside loomine Eesti Sotsiaalteadusliku Andmearhiivi (ESTA) juurde. Teiseks, kõrgharidust käsitlevate riigi strateegiadokumentide eesmärkide, meetmete, indikaatorite ja andmeallikate kaardistamine. Kolmandaks, Eesti kõrgharidusuuringute ja kõrgharidust käsitlevate riigi strateegiadokumentide seoste analüüs, sh teadusuuringute juhtimises rakendamise senise ulatuse ning potentsiaali analüüs ja kõrghariduse kvaliteedi hindamise indikaatorite kaardistus.http://www.sotsioloogia.ee/esta/Teadmistepohise_korghariduspoliitika_voimalused_Eestis.pd

Kõrgharidusega seotud arengukavade seos ministeeriumite tellitud sotsiaalteaduslike uuringutega

PRIMUS projekt „Rakenduslikud interdistsiplinaarsed haridusuuringud ja andmebaasid teadmistepõhise hariduspoliitika ning majanduse teenistuses“ (RIHU09)Käesolev analüüs on valminud Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud SA Archimedes kõrghariduse kvaliteedi programmi PRIMUS projekti „Rakenduslikud interdistsiplinaarsed haridusuuringud ja andmebaasid teadmistepõhise hariduspoliitika ning majanduse teenistuses“ (RIHU09) raames. Tööl on kaks peamist eesmärki: esiteks, analüüsida Eesti kõrghariduspoliitika teadmistepõhisust tagava süsteemi toimimist ja potentsiaali, ning teiseks, tuua välja võimalikud prioriteetsed uurimisvaldkonnad kõrghariduse alal, mis nõuavad täiendavaid uuringuid, tagamaks kõrghariduse arengukavade mõjude paremat hindamist. Projekti RIHU09 raamistikus aitab analüüs kaasa riigi haridusvaldkonna arengukavade ja õigusaktide väljatöötamise ja rakendamisega seotud organisatsioonide (sh ministeeriumid, ülikoolid jt partnerid) analüüsisuutlikkuse ja strateegilise planeerimise alase võimekuse tõstmisele.http://www.sotsioloogia.ee/esta/Lopparuanne_RIHU09.pd

Õpetajate väärtustüüpide kattuvus õpilases kujundada soovitavatega Viljandimaa kooli näitel : lõputöö

http://www.ester.ee/record=b4579335*es

The differences in teachers´ autonomy support between strong and weak schools according to PISA test results in schools that have Estonian as their main language

Käesoleva töö eesmärk oli uurida, millised erinevused õpetajapoolses õpilaste autonoomia toetamises ja õpetajapoolses õpilaste autonoomiat toetavate probleemilahendusstiilide kasutamises esinevad PISA 2012 tulemuste põhjal tugevateks ja nõrkadeks jagatud koolides. Uuringu valimisse kuulus 496 õpetajat 63-st eestikeelsest koolist, mis olid osalenud PISA 2012 testis. Õpetajatel paluti täita internetikeskkonnas Google Forms küsimustikud endapoolse õpilaste autonoomia toetamise kohta ja hinnata õpilaste autonoomiat toetavaid või kontrollivaid probleemilahendusstiile. Saadud tulemusi võrreldi tugevate ja nõrkade koolide vahel. Kogutud andmete analüüs näitas, et ei autonoomia toetamise ulatus ega autonoomiat toetavate probleemilahendusstiilide kasutamine ei erinenud PISA 2012 andmete põhjal tugevates või nõrkades koolides

Eesti üldhariduskooli riikliku õppekava arendusprotsessi kajastamine Õpetajate Lehes

The bachelor theses “The Coverage of the development of the National Curriculum for general comprehensive schools in Õpetajate Leht” is conducted on quantitative and qualitative media analysis based on articles published in Õpetajate Leht in the time period of January 1, 2005 to December 31, 2005. The development of the National Curriculum for general comprehensive schools was chosen as the subject of the thesis because of its current relevance and conflicting nature. The work process of the current theses consisted of conducting quantitative media content analysis and qualitative content analysis of chosen text units. By analyzing the genre of the articles, authors of the articles and attitudes towards the development of the national curriculum, I aimed to find answers to the following questions: what genre do the articles represent, who take part in the debate, what are the general attitudes towards development of the national curriculum and how do different groups see the process of the development of national curriculum. All in all, 68 text units were analyzed using quantitative and qualitative analysis. Most of the articles were opinion articles, so it can be said, that different interest groups find this topic really important. Most of the authors were Estonian educationalists, especially teachers. I find this fact really important, because teachers are one of the most important target groups of the national curriculum. A very significant fact is, that several specialists in the field of curriculum development also took part in the debate. Also several politicians were asked about their opinion on the process of the development of the national curriculum. This trend shows that the process is politicized to a great degree. Based on this, it can be said that the hypothesis suggested in the first part of the paper, which stated that the conflicting nature of the development of a curriculum will cause the representatives of different parties and interest groups, such as curricula experts, educationists and politicians to take equal part in the process, was confirmed. Attitudes towards the process of development were generally neutral or balanced. Therefore, the second hypothesis suggested, stating that curriculum development being conflicting in nature will lead to its general evaluation being negative or rather negative was not confirmed during content analysis. In the process of qualitative analysis it became evident that interest groups see curriculum development as a purposeful and consistent process and they also made suggestions about how to achieve these qualities in the process.http://tartu.ester.ee/record=b2117910~S1*es

Õpetajate elu ja töö uurimine

Töö suhteline osakaal õpetajate elus on viimase 40 aasta jooksul astmeliselt kasvanud. Ettepanekuid kooli ja hariduse ümberkorraldamiseks on esitatud üha rohkem, niisamuti on suurenenud muutuste mõju käsitlevate uuringute arv. Siinne uurimus võimaldab meil keskenduda mõningatele keerulistele probleemidele, mis peituvad uue koolireformi algatustes. Lääne ühiskonna kuldaja lõpus, 1975. aastal võttis Lortie Ameerika õpetajate ja haridusteaduslike uurimuste seose kokku järgmiste, tänini kehitavate sõnadega: "Kooliharidus on ettekirjutuste järgi mahukas, ent kirjelduse järgi väikesemahuline. Kuskil mujal ei ilmne see nii selgelt kui nende kahe miljoni inimese puhul, kes õpetavad riigikoolis." See küsimus, millele Lortie tähelepanu pöörab, on õpetajatega seotud teaduslikes aruteludes endiselt aktuaalne: palju ettekirjutusi ja kaudset portreteerimist, aga väga vähe tõsiselt võetavaid uurimusi portreteeritavatest ja ka ebapiisavalt koostööd nendega. Full tex

Kas kui hästi tahta, võib iga teema tundlikuks muuta? Eesti õpetajate kogemused tundlike teemadega ajalootunnis

Üks raskusi, millega tuleb õpetajatöös silmitsi seista, on ühiskondlikult tundlik õppesisu. Ajaloos ja muudes ühiskonnaainetes seostub see tihtipeale poliitiliste vastuolude ja valusate ajalookogemustega. Artiklis anname ülevaate tundlike ajalooteemade õpetamise teoreetilistest käsitlustest ning empiirilistest uurimustest nii ajaloodidaktika kui ka sotsiaalpsühholoogia vallas. Andmestik pärineb Eesti õpetajate küsitlusest, mis oli osa rahvusvahelisest koostööprojektist "Ajaloo repre sentatsioonide sotsiaalpsühholoogiline dünaamika laienenud Euroopa Liidus" kümne riigi osalusel. Veebiankeedi täitis 37 õpetajat, neist 13 vene keeles. Kogutud andmete temaatilisest kontentanalüüsist ja mõnel juhul ka statistilisest analüüsist ilmneb, milliseid ajalooteemasid tajuvad Eesti vastajad tundlikuna, mis strateegiaid nad kasutavad nende käsitlemisel, mis eesmärke endale seavad ning millist tuge vajavad.  Summar

Reaalelulise matemaatikaõpetuse probleemid ja lahendusvõimalused

Bakalaureusetöö esimeses osas antakse ülevaade probleemidest, mis hetkel reaalelul põhinevate matemaatiliste ülesannete õpetamisel esinevad, tuuakse välja teiste autorite poolt pakutud lahendusi neile, kirjeldatakse realistliku matemaatikahariduse printsiipe ning PISA testide koostamise põhimõtteid. Töö teises osas tuuakse välja põhimõtted, millest lähtuda matemaatika loengu ülesehitamisel ja reaaleluliste ülesannete koostamisel, kirjeldatakse empiirilise uurimuse läbiviimist, milles uuriti Eesti kõrgkoolide matemaatika õppejõudude seisukohti reaaleluliste ülesannete kasutamisel õppetöös, esitatakse uuringu tulemuste süntees ning tehakse järeldused

Teismeliste väärtuste kujundamine: õpetajate, huvijuhtide ja noorsootöötajate tegevus ning 9. klassi õpilaste arvamus sellest Põlva maakonna näitel

http://www.ester.ee/record=b4688648*es