4 research outputs found
Nutika spetsialiseerumise seiresĂŒsteem ja tĂ”hus valitsemine
Uuringu "Nutika spetsialiseerumise seiresĂŒsteem ja tĂ”hus valitsemine" lĂ”pparuanne ja lisad. Uuringu tulemusel loodi nutika spetsialiseerumise (NS) juhtimismudel ning selle osana NS fookusvaldkondade (FV) arengu seiresĂŒsteem. Töö tulemus aitab kaasa korrakindla ja tĂ”enduspĂ”hise NS juhtimise juurutamisele Eestis. Loodud lahendused aitavad riigil tĂ”husamalt juhtida nutika spetsialiseerumise eesmĂ€rkide tĂ€itmist ning konkurentsieelist omavate ettevĂ”tlusvaldkondade kasvu soodustamist lĂ€bi innovatsiooni ja teadus- ning arendustegevuse toetamise
Maaelu arengu aruanne
AastaraamatudMe keegi ei soovi vaid nelja linna koondunud Eestit.
AastapĂ€evad tagasi, kohtumisel Polli aiandusuuringute keskuses, tutvustasid Eesti MaaĂŒlikooli
teadlased mulle mÔtet koostada maaelu arengu aruanne, mis hindaks arenguid Eesti maaelus iseseisvuse
taastamise jÀrel ning vaataks ka tulevikku. Pidasin seda oluliseks, sest peame uurima, milliseid
vÔimalusi tuleks kasutada maaelu arendamiseks.
Eesti ees on kĂŒsimus, kuidas me saame kujundada maapiirkondades â hoolimata vĂ€hesest rahvaarvust
ja madalast elanikkonna tihedusest â elukeskkonna, kus inimesed tahavad ja saavad elada ning
kuhu nad tahavad tagasi tulla. Kindlasti tÀhendab see arenenud taristut, turvatunnet, arstiabi kÀttesaadavust,
vÔimalust saada head haridust.
Maaelust ja regionaalpoliitikast laiemalt kÔneledes ei saa me mÔelda ainult traditsioonilistele maapiirkondadele,
kĂŒladele vĂ”i valdadele. TĂ€helepanu tuleb pöörata ka neile linnadele, mis suudavad
olla oma piirkonna arengu vedajateks. Ma ei mÔtle Tallinnale, PÀrnule, Tartule ja JÔhvile, kuhu
riigiasutused koondavad oma keskused. Ma mÔtlen siin traditsioonilisi maakonnakeskusi.
Selleks on oluline avaliku sektori, ĂŒldisemalt öeldes Eesti riigi tegevus ja nĂ€htav kohalolek ning
panus maakondades. See on iga piirkonna sotsiaalmajandusliku arengu ĂŒks vedajaid ja seotud vahetult
inimest puudutavate teenuste kÀttesaadavusega. Erinevad uuringud ja ka ajaloolised kogemused
nĂ€itavad â korraliku taristu ĂŒmber koondub elu. Tugev taristu tĂ€hendab aga kvaliteetsete teenuste
kÀttesaadavust kÔikjal Eestis, sellest peab lÀhtuma riik avaliku halduse kujundamisel. Elamine
LÀÀnemaal vÔi VÔrumaal ei tohi inimest Eesti riigist eraldada ega muuta Eesti riiki talle kaugemaks.
Me peame samuti mÔtlema riigiasutuste olemasolule vÀljaspool Eesti mÔistes suuremaid linnu.
Alati pole âoptimeerimineâ meie rahvale optimaalseim lahendus. KĂ”ike ei saa mÔÔta vaid kokkuhoitud
eurodes. Muidu saaks peagi loogiliselt ka kĂŒsida: kas riigita poleks veelgi odavam ja optimaalsem.
Pigem otsigu ka riik vÔimalusi pakkuda vÀiksemateski kohtades tööd haritud inimestele,
mis aitab otseselt kaasa investeeringute ja ettevÔtluse tulekule piirkonda. Loodetavasti ei soovi me
keegi Eestit, mis on koondunud vaid nelja linna.
See tÀhendab aga teineteist austavat koostööd riigi ja omavalitsuste vahel, kuid ka kÔrgkoolide
panust, inimeste kaasarÀÀkimist ja nende Ă€rakuulamist, et leida ĂŒheskoos viisid ja vĂ”imalused, kuidas
toetada maaelu mitmekesistumist ja seelÀbi kestmist.
Just maaelu mitmekesistamine on ĂŒheks vĂ”tmeks, mis aitab kohapeal elu edendada. Soodsa ettevĂ”tluskliima
loomine erinevate mikro- ja vÀikeettevÔtetele peamiselt tööstuse vallas ning regionaalsetele
vajadustele vastavate töökohtade hulk nÀitab 21. sajandil maaelu arengutaset ja piirkonna heaolu.
Selleks on kindlasti oluline lÀbi mÔelda ja lÀbi arutada ka omavalitsuste otsuste mÔju valla vÔi linna
arengule, koostada parimat mĂ”ju omavate otsuste ĂŒlevaade â hea eeskuju â kolleegidele kasutamiseks
ja hindamiseks.
Muidugi lisandub siia igas piirkonnas oma kohalike tootjate kaasamine, kasvÔi seelÀbi, et just nemad
varustaksid maakonna koolisööklaid toiduga. LÔpuks on meil valida kahe suuna vahel: kas
edendame ja hoiame aktiivselt kohalikku elu, kasutades ka Euroopa lÔimumisega pakutud vÔimalusi
vÔi siis laseme passiivselt minna elul lihtsalt oma teed.
TÀnan kÔiki maaelu arengu aruande koostajaid ja soovin head kaasamÔtlemist lugejatele.
Toomas Hendrik Ilves
Vabariigi President
Kadriorus, 7. detsembril 2011Lugupeetud maaelu arengu aruande lugeja.
IgaĂŒks meist omab teatud suhet Eesti maaellu. Kas siis ise maal elades, töötades vĂ”i omades sugulasi
ja sÔpru erinevates piirkondades. Taasiseseisvunud Eesti Vabariigis on toimunud vÀga suured
muutused, kuid ilmselt ĂŒhed suuremad muutused on aset leidnud maalistes piirkondades. MĂ€letame
ju hÀsti, kui palju oli pÔllumajandustöötajaid ja kui palju elanikke maapiirkondades. Praeguseks on
pÔllu- ja metsamajanduslikel aladel nagu ka töötlevas tööstuses toimunud tohutud muutused just
tööviljakuse osas, mis omakorda on viinud inimeste lahkumiseni maalt, eelkÔige kaugematest valdadest.
Muutused inimeste paiknemises, nende tegevusvaldkondades jne on mĂ”jutanud mitte ainult ĂŒksikute
omavalitsuste tegevust, vaid terveid piirkondi, muutes osa neist inimestele veelgi atraktiivsemaks,
nagu nĂ€iteks linnade lĂ€hipiirkonnad, aga mis on kurvem â jĂ€tnud vĂ€iksema konkurentsivĂ”imega
piirkonnad ĂŒsna tĂŒhjaks, nii et nende konkurentsi- ja inimeste tagasitoomise vĂ”ime jĂ€rjest
langes. Oleme jĂ”udnud teatud uude tasakaalustaadiumi, mida on otstarbekas analĂŒĂŒsida, et selle
alusel oleks vÔimalik teha pika mÔjuga otsuseid.
Me vÔime ja peaksime aga vaatlema tekkinud probleeme mitte murena, vaid hoopis uute vÔimalustena,
mis vÔimaldavad targa tegutsemise juures maaelu tulevikus hoopis kiirendada. Selleks ongi
Teie kÀes olev materjal vajalik, et vaadata korraks tagasi ja seada siis sammud edasi, vÀltides kunagi
tehtud vigu.
Loodame, et antud materjalist on kasu meie tulevikuanalĂŒĂŒside tegemisel ja otsuste Ă”igsuse kontrollimisel.
Samas oleks vajalik, et selline olukorra jÀlgimine erinevates maaelu valdkondades muutuks
iga-aastaseks. See muudaks ka otsustuskogudel protsesside jÀlgimise lihtsamaks ja otsustuste
tegemise kergemaks.
Soovin kÔigile avastamist kÀesolevast aruandest ja edu siit saadud ideede rakendamisel.
Lugupidamisega
Mait Klaassen,
Eesti MaaĂŒlikooli rektorSaateks.
Inimese elukeskkond, tema vĂ”imalused ja valikud â need teemad on pĂ€lvinud paljude uurijate tĂ€helepanu
ja ajendanud looma uusi teadussuundi. Kas Eestimaal elava inimese elukeskkond vÔimaldab
asukohast olenemata tunda end ĂŒhiskonna tĂ€isvÀÀrtusliku liikmena ja kogeda sellest rahulolu?
Teadlased on kindlaks teinud, et inimese elukeskkond ja selle korraldus mÔjutab otseselt tema valikuid.
Mis on siis maaelu ja mis eristab seda linnaelust? Mida mÔistame maaelu arengu all ning kuidas
seda arengut mÔÔta ja mÔjutada? Need on teemad, mis vajavad lahtirÀÀkimist. Maaelus toimunud
reformide tulemusena on aset leidnud mitmed struktuursed muutused nii elanikkonna tööga kindlustamisel
kui ka ettevÔtlussektorites. Viimase 20 aasta jooksul on Eesti maaelus muutunud oluliselt
ka teenuste kĂ€ttesaadavus ja kvaliteet. Eeltoodu ĂŒhe peamise pĂ”hjusena vĂ”ib esile tuua vĂ€heneva
rahvaarvu ning suhteliselt hÔreda asustustiheduse maapiirkondades.
Siinkohal tekivad mitmed kĂŒsimused: kas suudame maapiirkondades tagada elukvaliteedi kĂ”igile
seal elavatele inimestele; kas elukeskkond erinevates Eesti piirkondades on sarnane; kas saame
mĂ”jutada protsesse, mis saavad alguse vĂ€ikesest rahvaarvust? Need on kĂŒsimused, mille pĂ€rast
valutame sĂŒdant ja millele tahame saada vastuseid. Maa on meid sajandeid toitnud, tĂ€napĂ€eval on
maa muutunud rohkem ka konkureerivaks ressursiks erinevate valdkondade vahel. Maaelu ilma
maata ei ole vÔimalik ette kujutada. Kuid kas meil on maal sÀilinud piisaval mÀÀral toidutootmine
ja metsandus kui traditsioonilised tegevusvaldkonnad? Kas meie maapiirkonna elanikud leiavad
rakendust ja tööd oma kodukandis vÔi on sunnitud liikuma erinevate piirkondade vahel, sest lÀheduses
ei ole tagatud töökohad pereliikmetele, koolid asuvad elukohast kaugel jms?
Nendele kĂŒsimustele tahame senisest enam pöörata avalikkuse tĂ€helepanu ja neile kĂŒsimustele
otsitakse vastuseid ka kÀesolevas I maaelu arengu aruandes. Maaelu on igati oluline valdkond,
vÀÀrimaks enamat avalikkuse tĂ€helepanu ja diskussiooni â see on aruande koostajate kindel seisukoht.
Rando VĂ€rnik,
Eesti MaaĂŒlikooli
majandus- ja sotsiaalinstituudi direktorMaaelu arengu aruande koostamist finantseeris Eesti haridus- ja teadusministeerium.TrĂŒkise vĂ€ljaandmist toetas Eesti pĂ”llumajandusministeeriu
ECR2 Economic Crisis: Resilience of Regions
The picture of the economic situation in Europe resulting from the crisis that began in 2008 looks rather asymmetrical and diverse with regions that were not or hardly touched by the crises at all, with regions that were touched but that seem to recover rather progressively and with regions that still suffer quite a lot from the crisis. The fast and successful recovery of some particular regions strikes the eye and raises the question of what is behind this success. The economic crisis and recovery are at the core of all recent policy initiatives that set the framework for territorial development and cohesion policy. The objective of this project is to expose territorial evidence that supports policymakers at different administrative levels in making the economic structure(s) in Europe and its countries, regions and cities more resilient to economic crises and a sudden economic downturn