Ettevõtlust mõjutavad sotsiaal-majanduslikud tegurid Eesti valdades

A Thesis for applying for the degree of Doctor of Philosophy in AgricultureThe aim of the present thesis was to study the impact of socio-economic determinants on the development of entrepreneurship in Estonian rural municipalities. The socio-economic determinants refer to external economic, social, spatial and institutional factors. The thesis studies the effects of the main developments in Estonian agriculture and the rural economy on entrepreneurship in rural areas following the transition to the market economy, and it analyses the development of entrepreneurship and SMEs in different types of rural municipalities following EU accession. The thesis also explores the impact of the economic recession as well as local socio-economic and demographic determinants on firm entries and exits. The environment for entrepreneurship in the transition period is characterised by rapid institutional changes that opened up new opportunities resulting in rapid growth in the number of new enterprises and farms. Institutional restructuring, the economic and agricultural decline that accompanied the transition, the laissez-faire policy approach adopted by the Estonian government, the loss of rural jobs, and the deterioration of local demand and incomes in rural areas together created a highly volatile, rapidly changing and relatively unfavourable environment to which enterprises in rural areas had trouble in adapting. The firm entry rate exceeded the exit rate in the period of 2005 to 2012. The firm entry rate temporarily decreased during the recession years, while the exit rate increased. The overall trend of the increase in both firm entries and exits has continued in the economic recovery years following the recession, as the annual number of new firm births and firm deaths has doubled in the decade since EU accession. The rural municipalities in urban hinterlands are characterised by higher new firm entries and exits than their urban centres or rural periphery. The incomes of the local population and the recession have a similar effect on different municipality types; together, these are the most significant determinants to impact on local entrepreneurship in the analysis.Käesolev doktoritöö uurib sotsiaal-majanduslike tegurite mõju ettevõtlusele Eesti valdades. Sotsiaal-majanduslike tegurite all on mõeldud ettevõtteväliseid majanduslikke, sotsiaalseid, institutsionaalseid ja regionaalseid tegureid. Doktoritöös analüüsitakse üleminekuperioodil põllu- ja maamajanduses toimunud arengute mõju ettevõtlusele maapiirkondades ning käsitletakse ettevõtluse arengut erinevat tüüpi kohalikes omavalitsustes (vallad keskuste tagamaadel, ääremaalised vallad). Samuti analüüsitakse majanduslanguse ning kohalike sotsiaal-majanduslike ja demograafiliste tegurite mõju ettevõtete asutamis- ja lõpetamismäärale. Institutsionaalsed muutused lõid üleminekuperioodil turumajandusele võimalused eraettevõtluse kiireks kasvuks. Samas aga iseloomustas ettevõtluskeskkonda restruktureerimine, majandus- ja põllumajandustoodangu vähenemine, valitsuse mittesekkumispoliitika; töökohtade, kohalike sissetulekute ja nõudluse kadu kujundas suhteliselt ebasoodsa keskkonna ettevõtluseks maapiirkondades. Ääremaalistes valdades on mittepõllumajandusliku ettevõtluse areng olnud väga piiratud. Ettevõtete asutamismäär oli töös vaadeldud perioodil 2005–2012 likvideerimismäärast kõrgem. Kuigi majanduskriisi ajal ettevõtete sündide arv suurenes ja surmade arv mõnevõrra vähenes, on 2005. aastast alates kümne aasta jooksul ettevõtete sündide ja surmade arv aastas kahekordistunud. Erinevused ettevõtlusaktiivsuses on erinevates omavalitsustes suured. Ettevõtete asutamis- ja likvideerimismäär on linnade tagamaal asuvates valdades palju kõrgem kui linnades või ääremaalistes valdades. Ettevõtluskeskkonna teguritest oli kõige suurem mõju ettevõtete asutamis- ja likvideerimismäärale majanduslangusel ning sissetulekute taseme muutusel. Nende indikaatorite mõju oli erinevat tüüpi omavalitsustes sarnane.Publication of the thesis was supported by the Estonian University of Life-Science

AGRICULTURAL INSURANCE IN ESTONIA – CURRENT SITUATION AND FARMERS’ WILLINGNESS TO USE CROP INSURANCE

Farmers are strongly exposed to agricultural risks and have to adapt their strategies to the new uncertainties resulting from the changes in the EU agricultural policy. So far, risk sharing strategies in the context of production risk management have received little attention in Estonia. The aim of the paper is to examine the current availability of agricultural insurance in Estonia and the farmers’ attitudes towards insurance as a risk management tool. The analysis is based on a farm survey conducted in 2015. At first, an overview on available insurance products is given. Secondly, farmers’ interest towards insurance and the connection between farm characteristics and the interest, is studied. The results show that availability of agricultural risk management instruments is limited in Estonia. Agricultural insurance includes protection against livestock production risks provided by two insurance companies, and there are no instruments for crop insurance available. The results of farm survey show that farmers’ interest towards crop-yield and crop income insurance is relatively limited. The main reasons cited by the farmers are too high insurance premiums and the lack of trust in the insurance provider honouring the insurance claim. Younger farmers were more interested in insurance. JEL Codes: Q12, Q14. DOI: https://doi.org/10.15544/ssaf.2016.1

Entrepreneurship education, entrepreneurship competencies and entrepreneurial activities of alumni: A comparison between the engineering and other graduates of Estonian University of Life Sciences

ArticleEntrepreneurial mind-set, knowledge and skills to recognise opportunities and implement ideas are vital competences for achieving success in the midst of rapid global changes. The main purpose of the entrepreneurship education is to foster those competencies. The present paper focuses on the role of the university education in developing various entrepreneurship competences, and the share of entrepreneurs among the alumni. The aim is more specifically to examine the relationship between entrepreneurship education and entrepreneurship competence development in university and the later entrepreneurial activities of the engineering alumni. The analysis is based on a questionnaire survey of alumni entrepreneurship conducted in 2016 as a part of a programme ‘Edu ja Tegu- Development of entrepreneurial education throughout all educational levels’. Chi-square tests, t-tests are used to compare the engineering alumni of Estonian University of Life Sciences with graduates from other fields. The overall share of entrepreneurs among the engineering alumni was 35.6%. The entrepreneurial activities were impacted by the time of graduation. It had also impact of whether the graduates had received entrepreneurship courses during their studies. In comparison with other alumni, the engineering graduates assessed that their university education helped them develop significantly better problem-solving skills, critical thinking, self- evaluation skills, ability to develop new ideas and solutions and leadership skills and obtained significantly less entrepreneurial and financial knowledge during their studies. However, in case of engineering alumni, entrepreneurship education did not have significant impact on their entrepreneurial activities and assessments of competences, thus indicating that other factors are in play

Performance evaluation of rural areas: the case of Estonian rural municipalities before the administrative reform

ArticleEstonian municipalities have recently pa ssed an administrative reform that has resulted in the reorganisation of municipal management and decreased the number of municipalities. Unfortunately, no thorough scientific research has been done to find out whether the emerging helps to increase the ef ficiency. The aim of this paper is to estimate the efficiency of Estonian rural municipalities and to identify the factors that influence their efficiency. In this study we use a two stage analysis. In the first stage, we use the DEA Slacks - Based Model’s ( SBM) output - oriented approach. In the second stage, we use the Fractional Regression Model (FRM) to determine relevant exogenous factors that are associated with efficiency. 170 Estonian rural municipalities have been analysed. According to the DEA results , 28% of municipalities (48) are efficient, the average efficiency of municipalities is 0.762. The analysis implies that there are considerable differences between smaller and larger rural municipalities. FRM results revealed that larger share of subsidies characterize inefficient municipalities. The weaker the municipality, the more state support the municipality must receive. A larger share of people with a higher education increases the efficiency, it is related to higher salaries and therefore higher re venue to the municipality. Elderly residents in the population increases the efficiency, however it isn’t sustainable in the long - run because more inputs are needed to offer various public services. The results indicate that the further away a municipality is from the capital, the more inefficient the municipality becomes

Toimepidevuse hindamise juhised ettevõtetele : Programmi RITA tegevuse 1 projekt „Varustuskindluse tagamine toidu, esmatarbekaupade, isikukaitsevahendite ja vee tarneahelas Eestis“ lisa 5

Käesolevad juhised valmisid uuringu „Varustuskindluse tagamine toidu, esmatarbekaupade, isikukaitsevahendite ja vee tarneahelas Eestis“ käigus. Juhised ja nende lisad on mõeldud ettevõtetele ja huvilistele vabalt kasutamiseks.Juhised täienevad aja jooksul. Käesolev versioon on seisuga 30.03.2022.Toimepidevuse hindamise juhised on koostatud uuringu „Varustuskindluse tagamine toidu, esmatarbekaupade, isikukaitsevahendite ja vee tarneahelas Eestis“ käigus. Uuringu käigus analüüsiti toidu, esmatarbekaupade, isikukaitsevahendite ja vee tarneahelaid ning varustuskindlust Eestis koos varustustõrgete vähendamise võimalustega. Tarneahelate toimimisel ja varustuskindluse tagamisel on põhiline roll ettevõtetel. Uuringu käigus töötati välja juhised, mida ettevõtted ja organisatsioonid saavad kasutada oma toimepidevuse hindamiseks ning toimepidevuse plaanide koostamisel. Toimepidevust saab defineerida kui ettevõtte valmisolekut reageerida ebasoodsatele sündmustele ning oma tegevust jätkata. Eestis on toimepidevuse plaani koostamine kohustuslik elutähtsate teenuste pakkumisega tegelevatele organisatsioonidele. Teiste ettevõtete puhul on enim kasutusel Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) kehtestatud standardid (ISO 22301, ISO 22313) toimepidevuse juhtimissüsteemi sertifitseerimiseks, kuid võrreldes kvaliteedi- või riskijuhtimise standarditega leiavad need vähem kasutust. Varustuskindluse tagamise juhiste väljatöötamisel võeti aluseks erialakirjanduses käsitletu, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO, 2011) soovitused, uuringu käigus kogutud andmed ja tagasiside. Juhised on suunatud eelkõige väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele, kes soovivad oma tegevuse, protsesside, toote või teenuse pakkumise toimepidevust analüüsida. Juhistes esitatud soovitused, hindamistabelid jm vormid on mõeldud ettevõtetele vabalt kasutamiseks ning kohandamiseks. Juhistes kirjeldatakse toimepidevust ja selle juhtimist, peamiseid samme toimepidevuse planeerimisel ja riskide hindamisel, ning toimepidevuse tagamise strateegiaid. Lisades 5.1., 5.2., 5.3. on välja toodud riskianalüüsi näidisankeet, näidis toimepidevuse plaani tegemiseks ja lühijuhised toimepidevuse planeerimiseks.Kasutamisel palun viidata allikale. Soovitav viide: Värnik, R., Põder, A., Visnapuu, K., Aro, K. (2022). Toimepidavuse hindamise juhised ettevõtetele. Tartu: Eesti Maaülikool. www.varust.emu.eeUuringu „Varustuskindluse tagamine toidu, esmatarbekaupade, isikukaitsevahendite ja vee tarneahelas Eestis“ tellis ja uuringut rahastas Eesti Teadusagentuur Euroopa Regionaalarengu Fondist toetatava programmi „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine“ (RITA) tegevuse 1 „Strateegilise TA tegevuse toetamine“ kaudu

Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 mõjude eelhindamine : lõpparuanne

Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (PõKa 2030) eelhindamise viis Riigikantselei strateegiabüroo tellimusel läbi Eesti Maaülikool (EMÜ). Projekti algatas Maaeluministeerium (MeM) koostöös Keskkonnaministeeriumiga (KeM). Eelhindamise eesmärk on uurida süsteemselt püstitatud eesmärkide ja sekkumisloogika vastavust ning analüüsida tegevussuundade sotsiaalseid, demograafilisi, majanduslikke (sh põllumajandus, kalandus, vesiviljelus, toidutööstus), keskkonna-, regionaal- ning maaelu-, julgeoleku-, administratiiv- ja eelarvemõjusid. PõKa 2030 rakendamisega kaasnevate mõjude analüüsi koostamisel lähtuti Justiitsministeeriumi ja Riigikantselei koostatud mõjude hindamise metoodikast. Mõjude analüüsi kaasati lisaks eelhindamise projektimeeskonnale valdkondade eksperte. Eelhindamine viidi läbi perioodil 13. august 2018 kuni 30. september 2019. Eelhindamine teostati PõKa 2030 eelnõu versioonile seisuga 25. aprill 2019 ning viidi läbi PõKa 2030 eelnõuga samal üldistuse astmel. Eelhindamine ei hõlma kompleksselt arengukava keskkonnamõjude hindamist. Keskkonnamõjude strateegiline hindamine viidi läbi paralleelselt teise hindaja poolt.Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (PõKa 2030) eelnõu mõjude eelhin-damine viidi läbi Riigikantselei strateegiabüroo tellimusel ja seda rahastati ühtekuuluvuspoliitika fon-dide 2014‒2020 rakenduskava prioriteetse suuna 12 „Haldusvõimekus“ meetmest 12.2 „Poliitikakujun-damise kvaliteedi arendamine“. Projekti algataja oli Maaeluministeerium koostöös Keskkonnaministee-riumiga. PõKa 2030 eelhindamise viis läbi Eesti Maaülikool koostöös valdkondlike ekspertidega

Programmi RITA tegevuse 1 projekti „Varustuskindluse tagamine toidu, esmatarbekaupade, isikukaitsevahendite ja vee tarneahelas Eestis“ lõpparuanne

Uuring valmis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Siseministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Maaeluministeeriumi ja Riigikantselei eesmärkide elluviimiseks.Lõpparanne täieneb aja jooksul. Käesolev versioon on seisuga 30.03.2022.Käesolev aruanne võtab kokku uuringu „Varustuskindluse tagamine toidu, esmatarbekaupade, isikukaitsevahendite ja vee tarneahelas Eestis (VARUST)“ olulisemad järeldused. Uuringut rahastati Eesti Teadusagentuuri Euroopa Regionaalarengu Fondi programmi „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine“ (RITA) tegevusest 1 „Strateegilise TA tegevuse toetamine“ (leping nr 7.2-2/20/24). Uuring valmis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Siseministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Maaeluministeeriumi ja Riigikantselei eesmärkide elluviimiseks. Uuringu viis läbi kolmest organisatsioonist koosnev konsortsium, kuhu kuulusid Eesti Maaülikool (3 töögruppi), Eesti Konjunktuuriinstituut ja Eesti Taimekasvatuse Instituut. Uuringu lähteülesande kohaselt oli uuringu eesmärgiks luua ettevõtetele toimepidevuse hindamiseks universaalne lähenemine (edaspidi mudel), pakkuda välja varustuskindluse mõõdikud ja sihttasemed ning pakkuda välja soovitused, kuidas korraldada varustuskindluse lahendamine Eesti oludele sobivaimal ja riigieelarvet ning ettevõtjaid vähem koormaval viisil.Uuringu tellis ja uuringut rahastas Eesti Teadusagentuur Euroopa Regionaalarengu Fondist toetatava programmi „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine“ (RITA) tegevuse 1 „Strateegilise TA tegevuse toetamine“ kaudu

Entrepreneurship activities and entrepreneurship competencies of Estonian university graduates from bioeconomy fields

Constant and rapid global economic and social developments and environmental processes create considerable new challenges, but also new opportunities for bio-economy. Entrepreneurs have a crucial role harnessing the new opportunities and addressing the challenges through innovation. The aim of the present paper is to study the entrepreneurship activities and entrepreneurial competencies of Estonian university graduates in the fields connected with bio-economy. The paper studies the data from a survey of three Estonian universities carried out in 2016 in the program “Systemic Development of Entrepreneurship education throughout all educational levels”. The analysis focuses on the share of entrepreneurs, assessments of the entrepreneurship competencies among the alumni, who graduated university in the fields of agriculture, forestry, fisheries; life-sciences, and veterinary medicine, and on their comparison with alumni of the other curricula. Chi-square test, ANOVA are used the compare the entrepreneurship activities, competencies of alumni of different curricula. The results show that the graduates’ field of study had significant impact on their entrepreneurship activities after the graduation, and on the attainment of entrepreneurship competencies. A quarter of the agriculture, forestry and fisheries, and a fifth of veterinary alumni were entrepreneurs, although a significantly smaller share of them in comparison with graduates of other fields had received entrepreneurship education during their studies. The share of entrepreneurs was lowest among all the fields of study in case of life-sciences alumni. The study demonstrates the need to integrate entrepreneurship education into the agricultural and lifesciences education and to address the attainment of key competencies in university’s curricula

Agricultural insurance in estonia – current situation and farmers’ willingness to use crop insurance

Farmers are strongly exposed to agricultural risks and have to adapt their strategies to the new uncertainties resulting from the changes in the EU agricultural policy. So far, risk sharing strategies in the context of production risk management have received little attention in Estonia. The aim of the paper is to examine the current availability of agricultural insurance in Estonia and the farmers’ attitudes towards insurance as a risk management tool. The analysis is based on a farm survey conducted in 2015. At first, an overview on available insurance products is given. Secondly, farmers’ interest towards insurance and the connection between farm characteristics and the interest, is studied. The results show that availability of agricultural risk management instruments is limited in Estonia. Agricultural insurance includes protection against livestock production risks provided by two insurance companies, and there are no instruments for crop insurance available. The results of farm survey show that farmers’ interest towards crop-yield and crop income insurance is relatively limited. The main reasons cited by the farmers are too high insurance premiums and the lack of trust in the insurance provider honouring the insurance claim. Younger farmers were more interested in insurance