Elukäikude evolutsiooni teooria ennustuste kontrollimine antropomeetriliste andmete alusel

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsiooneElusolendid peavad koguma ja jaotama piiratud ressursse kohasuse funktsioonide ehk elukäiguomaduste vahel. Teooria kohaselt ei evolutsioneeru elukäiguomadused ja käitumuslikud eelsoodumused teineteisest sõltumatult, vaid moodustavad toimimiseks kokkusobivaid komplekte ehk elukäigustrateegiaid. Elukäiguteooria kasutamine inimestevaheliste erinevuste kirjeldamisel tekitab poleemikat. Kuigi ülegenoomsed uuringud viitavad elukäiguomaduste geneetilisele koosvarieerumisele, on tõendid indiviidi tunnuste tasemel mitmeti mõistetavad. Kõnesolev uurimissuund on raskendatud geeni-keskkonna koosmõju ja pidevalt muutuva kultuurilise tausta tõttu. Töö eesmärk oli uurida inimeste kasvu ja paljunemist elukäiguteooria raamistikus ning püüda mõista kultuuri ja keskkonna mõju nende seoste avaldumisel. Tulemused on kooskõlas elukäigustrateegiate geneetilistele erisustele keskenduvate mudelitega. Tüdrukute kiirem suguline küpsemine ei olnud põhjustatud nende vanema surmast, aga vanemad, kelle tütred küpsesid varakult, surid nooremana. Psühhosotsiaalne stress ei kiirendanud sugulist küpsemist, küll aga pärssis see poiste kasvu. Lapsed pärivad elukäigu erisused oma vanematelt, kuid eelsoodumused varasemaks suguliseks arenguks saavad avalduda ainult soodsas keskkonnas. Käitumuslikud eelsoodumused võivad fenotüübis avalduda järjepidevamalt. Erinevates keskkonnatingimustes võivad bioloogilised eelsoodumused mõjutada sotsiaalmajanduslikke saavutusi sarnaselt, kuid nende saavutuste mõju kohasusele sõltub elukäigustrateegiate erinevustest ning soospetsiifilistest sigimisstrateegiatest. Tulemused näitavad, et lõivsuhted erinevate kohasuse komponentide vahel esinevad ka kaasaegsetes populatsioonides elukäiguteooria poolt ennustatud viisil.Organisms must harvest and allocate limited resources between life history traits, i.e. traits that affect fitness. According to the life history theory, selection should favour behavioural and physiological traits in intercorrelated adaptive sets constituting life history strategies. Using life history framework to describe individual differences in humans remains controversial. While studies suggest that the genes associated with the variation of life history traits are intercorrelated in a predicted manner, evidence at the level of phenotype is ambivalent. Such research is complicated by the gene-environment interaction and rapidly changing cultural background. The aim of this thesis was to test the predictions of life history theory on human growth and reproduction, and to gain insight into cultural and environmental effects mediating these outcomes. The findings are most parsimoniously explained by the models of genetic coadaptation of life history traits. Early maturation was not induced by parental death, but the parents of early-maturing girls died younger. Psychosocial stress did not accelerate sexual maturation, but inhibited growth in boys. Children inherit life history differences from their parents, but propensity for earlier maturation may be expressed only under favourable conditions. Behavioural reproductive outcomes may manifest more consistently. Under different social settings, the same intrinsic traits can be related to cultural adaptation but these adaptations may have an opposite impact to fitness due to differences in reproductive strategies. I find that in contemporary humans the trade-offs between different fitness components can be predicted within the framework of life history theoryhttps://www.ester.ee/record=b550830

The role of trauma in Rawi Hage’s De Niro’s Game as a postcolonial bildungsroman

The topic of this thesis is trauma in Rawi Hage’s novel De Niro’s Game. The aim of the thesis is to explore the characteristics that make Rawi Hage’s De Niro’s Game a postcolonial Bildungsroman and to compare the characteristics of the novel to the characteristics of the postcolonial Bildungsroman demonstrating the significance of trauma in postcolonial Bildungsroman and in Hage’s novel.https://www.ester.ee/record=b5461184*es

Strategic planning of grass forage production in North-West Russia

Received: January 31st, 2021 ; Accepted: April 24th, 2021 ; Published: May 20th, 2021 ; Correspondence: [email protected] and nutritional value of harvested forage rely heavily on grass vegetative phase and harvesting time. The study aimed to identify rational forage harvesting options in terms of harvesting time. The data for modelling were taken from the literature based on the results of many years’ research. The mathematical models of variation of grass mass and quality depending on days after emergence were created. The possible options of two-step harvesting of forage grass (cocksfoot, Dactylis glomerata) were considered using mathematical methods of nonlinear programming: (1) obtaining maximum hay mass with maximum feed units from specified area of 400 ha and maximum forage yield at full flowering of 15.0 t ha-1 ; and (2) identifying the harvesting timing and area to obtain the required amount of hay (2,500 t) with a target nutrient content (1,200 feed units). Problem 1 solution was harvesting 1 scheduled for the 45th day after emergence at full earing on 170 ha; harvesting 2 scheduled for the 69th day after emergence at full flowering on 230 ha. In this case, 2,066.5 t of hay with 947 feed units would be obtained. Problem 2 solution was harvesting 1 scheduled for the 43th day after emergence at middle earing on 250 ha; harvesting 2 scheduled for the 65th day after emergence at early flowering on 156 ha. The created models can be effectively applied for forage harvesting in any grassland area required and in any regions

Kooli juhtkonna liikme, klassijuhataja, aineõpetaja ja suure kooli õpetaja tõlgendused sotsiaalpedagoogikast

http://tartu.ester.ee/record=b2694015~S1*es

Presentatsiooni analüüsi meetodi koostamine ja testimine

Esitlustarkvara Microsoft PowerPoint on laias kasutuses mistahes hariduslikes asutustes, samuti on programm vaikimisi esitlustööriistaks paljudes nii avalikes kui kommertslikes organisatsioonides, kus on tarvis midagi esitleda. Hoolimata pikast ajaloost – Microsoft PowerPoint loodi 1987. aastal – ei ole hea esitluse koostamise põhimõtted endiselt laialt levinud. Eesti keelde ei ole Powerpointi praktilise kasutamise kohta tänaseni ühtegi teadustööd tõlgitud, kuid minule teadaolevalt puudub ka kogu maailmas selline mudel, mis koondaks mitmete teadlaste presentatsioonialaseid tekste ning pakuks nii esitluse loojale kui uurijale praktilist tuge slaidide koostamisel või analüüsimisel. Mina lõin oma bakalaureusetöös inimese kognitiivseid piiranguid arvestama suunava neljatasandilise mudeli, milleks kasutasin eelkõige Stephen Kosslyni ja Richard E. Mayeri presentatsioonide uurimise printsiipe. Lisaks kaasasin ka visuaalsete elementide tajumisele keskenduvat geštaltteooriat ning paljude teiste töid nii psühholoogiast, kommunikatsiooniteooriast kui haridusest. Mudeli testimise meetodina kasutasin normatiivse loomuga deduktiivset sisuanalüüsi. Mudelisse sünteesisin 20 küsimust, millele vastamise järel võiks mudeli kasutajale selge olla, kas ja kus esitluse kitsaskohad peituvad ning mida kuulaja arusaamise parandamiseks muuta tasuks. Minu mudeli põhieesmärk on olla abimees esitluse koostajale, kuid ka tõhus tööriist esitluse uurijale. Oma bakalaureusetöös ei hinda ma esitluse juurde kuuluvat sõnalis-vokaalset modaalsust ehk esinemist. Mudel andis testimisel häid tulemusi nii kvalitatiivses kui kvantitatiivses analüüsis ning teenib oma eesmärki esitluse loomist ja selle uurimist toetava tööriistana. Tulevikus tuleks mudeli kasutajasõbralikkust uurida ka teiste inimeste peal, samuti vajab kontrollimist, kas kuulajad on paremini meelestatud ning tõepoolest just sellisest esitlusest rohkem informatsiooni saavad, mis minu loodud mudeliga positiivses kooskõlas on.https://www.ester.ee/record=b5449694*es

Predialüüsiprogramm Tartu Ülikooli sisekliinikus

Krooniline neerupuudulikkus (KNP) tekib glomerulaarse filtratsiooni vähenemisel ja areneb neeruhaiguse tagajärjel neeru parenhüümi kahjustuse tõttu tavaliselt aastate või aastakümnete jooksul. Peamised neeruhaigused, mis progresseeruvad lõppstaadiumi neerupuudulikkuseni, on järgmised: diabeetiline nefropaatia, hüpertensioon, glomerulonefriit, polütsüstiline neeruhaigus, tubulointerstitsiaalne nefriit, pärilikud nefropaatiad jt. Iga kroonilise neeruhaiguse progresseerumise iseärasused ja kiirus olenevad haiguse varajasest diagnoosimisest ning põhihaiguse ja neeruhaiguse progresseerumist ennetavast optimaalsest ravist

Vaimse võimekuse fenotüübilised ja sotsiaalsed korrelaadid 1949-53 sündinud Tallinna koolitüdrukute näitel

Uurimistöö eesmärgiks oli kirjeldada ja analüüsida vaimse võimekuse fenotüübilisi korrelaate. Valimi moodustasid 225 Tallinna koolitüdrukut, kes olid antropomeetrilise mõõtmise hetkel vanuses 16.05 aastat (SD = 0.35). Vaimse võimekuse lähendina kasutati keskmist hinnet koolitunnistuselt. Andmete analüüsimiseks kasutati mitmest regressioonanalüüsi. Kõik vaadeldud muutujad omasid unikaalset ennustusvõimet keskmise hinde varieeruvusele: eumelaniini tase juustes (Beta = 0.198; p = 0.002), keha pikkus (Beta = 0.183; p = 0.015), sotsiaalmajanduslik positsioon (Beta = 0.170; p = 0.010) ning koljumaht (Beta = 0.166; p = 0.018). Fenotüübiliste muutujate kovariaatidena mudelisse lisatud kehamass (Beta = -0.044; p = 0.576) ja vanus (Beta = -0.067; p = 0.296) iseseisvat efekti ei omanud. Mudeli abil oli võimalik seletada 14.7% keskmise hinde varieeruvusest.http://www.ester.ee/record=b4521391*es

Fremdsprachenunterricht und multimedia: audiovisualisierung als möglichkeit beim lernen und lehren der fremdsprachen

Das zentrale Thema meiner Masterarbeit ist der Einsatz von Computer und Internet im Fremdsprachenunterricht vom Aspekt der Audiovisualisierung und das Problem, wie der Computer im Zusammenhang mit den Internettechnologien dem Fremdsprachenlernen und auch -lehren beitragen könnte. Meine Motive, mich mit solch einem Thema zu beschäftigen, sind auf meine persönlichen Erfahrungen während des Schul-Praktikums zurückzuführen, aber nicht nur, denn im Kurs für Fachdidaktik habe ich anregende Ideen bekommen. Mein Thema im diesbezüglichen Seminar war Hörverstehen, und schlussfolgernd haben wir zusammen mit unserer Seminargruppe festgestellt, dass das von den meisten Lehrwerken präsentierte pure Hörverstehen zu dem Fremdsprachenkönnen im Allgemeinen nicht beiträgt. Warum? Das pure Hörverstehen berücksichtigt nicht die Kommunikation als Ganzes, d.h. es bezieht die Gestikulation, Mimik usw. der Sprechenden nicht mit ein. Mit dem Hörverstehen als Fertigkeit wird also nur das Können des Lernenden auf der Lautebene im Allgemeinen berücksichtigt. Natürlich wäre es auch hierbei möglich Übungen zu konstruieren, die die Lernenden dazu anregen, Vermutungen über die Mimik, Gestik usw. anzustellen. In den Lehrwerken für Deutsch als Fremdsprache sind aber solche Aufgaben eine totale Mangelware.http://www.ester.ee/record=b4601920*es