Ühendatud Decroly-süsteem ja Dalton-plaani tabelid

Digiteeritud Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel, projekti "Eesti teadus- ja õppekirjandus" (2014-2020.12.03.21-0848) raames.https://www.ester.ee/record=b1467258*es

Ühendatud Decroly-süsteem ja Dalton-plaan Eesti algkoolidele

Digiteeritud Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel, projekti "Eesti teadus- ja õppekirjandus" (2014-2020.12.03.21-0848) raames.https://www.ester.ee/record=b1226086*es

Spordivõistluste turunduskommunikatsioon Eesti Sangpommispordi Liidu näitel

http://www.ester.ee/record=b4696381*es

Estonian fruit and berry cultivars

Käesolev kataloog pakub teavet Polli aiandusuuringute keskuse sordikollektsioonis olevate Eesti puuvilja- ja marjasortide kohta. Sorte säilitatakse Polli aedades asuva Eesti taimede geenivaramu ühe osana. Hoida kodumaiseid sorte kõigepealt Eestis, kus nad on tekkinud – see on meie rahvusvaheline kohustus, mis tuleneb Eesti riigi liitumisest bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga. Meil puuduvad praegu teadmised, missuguseid geene on vanades või praegu kasvatamisest kõrvale jäänud sortides tulevaste põlvkondade sordiloome vajadusteks (näiteks muutuva kliima või taimehaiguste tõttu), seepärast on vaja säilitada ka neid sorte. Kataloog tutvustab põhjalikumalt soovitussortimendi sorte ja mõningaid viimasel aastakümnel aretatud perspektiivseid sorte. Õitsemisaegne külm võib viljapuude õied ära võtta. Kui õied on saanud kahjustada, siis ei tule ka vilju. Igal aastal ei õnnestu kõikide sortide vilju näha. Mõned Pollis säilitatavate sortide viljapuud on nii noored, et ei kanna veel vilju. Neil põhjustel ei olnud kataloogi tarvis Polli fotoarhiivist võtta kõiki vajalikke pilte. Aitasid Räpina aianduskool, Saare-Tõrvaaugu aiandustalu, Rõhu katsekeskus, Roogoja talu ja Asta Kase koduaed. Kes tunneb huvi raamatus kirjeldatud sortide koduaias kasvatamise vastu, võiks pöörduda Polli aiandusuuringute keskusesse (tel 433 1443, [email protected]). Ave Kikas, Polli aiandusuuringute keskuse juhatajaThis catalogue provides information about fruit and berry cultivars of Estonian origin, preserved in the collections of Polli Horticultural Research Centre. The cultivars maintained in the gardens at Polli form part of the Estonian national plant genetic resources collection. Preserving the native cultivars first and foremost in Estonia, in the region where they were bred – this is our international obligation, responsibility the Republic of Estonia has taken when joining the Convention on Biological Diversity. We do not possess enough knowledge about favourable genes present in old or less used cultivars, the genes and traits that could be utilised by breeders of generations to come in breeding programmes that might come up resulting from climate changes or emerging new plant diseases. For this reason the variety of cultivars not actively used in present day production need to be preserved as well. The catalogue gives more detailed introduction about the cultivars included in the national list of recommended cultivars and some of the prospective cultivars bred during the last decade. It is rather complicated to take photographs of all the variety of cultivars during one season. The spring frosts occurring during the bloom can damage the flowers in fruit trees, when flowers are damaged there will be no fruits. Some fruit trees from cultivars preserved in the collections at Polli are very young and therefore not bearing fruits yet. For these reasons we did not succeed in finding all the necessary illustrative photographs for the catalogue from our own archive. We are grateful for Räpina Gardening College, Saare-Tõrvaaugu Horticultural Farm, Rõhu Testing Centre, Roogoja Farm and home garden of Asta Kask who all helped us with this. Further information about growing the cultivars described in the catalogue could be obtained from Polli Horticultural Research Centre (phone + 372 433 1443, [email protected]). Ave Kikas, Head of Polli Horticultural Research Centr

Mahepõllumajanduslik marjakasvatus

Trükis on mõeldud põllumajandustootjatele, kes plaanivad alustada mahepõllumajandusliku marjakasvatusega või juba tegelevad sellega. NB! Mahepõllumajanduse nõuded võivad muutuda. Kehtivad nõuded leiab mahepõllumajanduse õigusaktidest Maaeluministeeriumi ja Põllumajandusameti (edaspidi PMA) veebilehelt.Kuigi maailma rahvastiku toitmiseks tuleb üha rohkem toitu toota, kasutades kõikvõimalikke uusi tehnoloogiaid, ei tohi see toimuda loodusliku mit-mekesisuse ja tasakaalu rikkumise arvelt. Terve ja loodushoidliku elukeskkonna säilimisel on olu-line tähtsus looduslähedasel tootmisel. Alati on olnud nii mahetootmise pooldajaid kui ka vasta-seid, ometi on see tootmisharu nii kogu maailmas kui ka Eestis aasta-aastalt tootjate ja tarbijate hul-gas üha suuremat kõlapinda leidnud. Ka mahe-marjakasvatus on muutunud üsna populaarseks tootmisharuks. Viimastel aastatel on mahetootjate kõrvale tulnud järjest rohkem ka mahetoodete töötlejaid. See võimaldab tootjatel ja töötlejatel omavahel koopereeruda ning parendada mahe-toodete turustamisvõimalusi nii Eestis kui ka väl-jaspool Eestit.Mahe- ehk ökoloogiline põllumajandus on loodus-hoidlik tootmisviis, mis põhineb tasakaalustatud aineringlusel ja kohalikel taastuvatel ressurssidel. Väga tähtis roll on elustikurohkel ja orgaanilise aine rikkal mullal. Mulla viljakuse ja ökoloogilise tasakaalu säilitamiseks tuleb kasutada orgaanilisi väetisi, haljasväetisi ja erinevaid multše ning hoida toitained ringluses. Maheviljeluses sünteetilisi tai-mekaitsevahendeid ei kasutata. Oma tootmisük-suses tuleb säilitada ja suurendada elurikkust, et tagada looduslike vaenlaste tasakaalustav mõju taimekahjustajatele. Kindlasti nõuab mahetootmine võrreldes tavavil-jelusega täpsemat eelnevat planeerimist ja kaa-lutlemist istandike alla mineva maa-ala valikul ja ettevalmistamisel, viljelusviiside ning liikide ja sortide valikul. Tänaseks on müügil erinevaid mahepõllumajandusse sobivaid väetisi ja taime-kaitsevahendeid, mis võimaldab saada korralikku kvaliteetset saaki. Üsna mitmeid marjakultuure (nt astelpaju, sõstar) saab edukalt kasvatada kahjus-tajate minimaalse tõrjega.Mahepõllumajandust reguleerivad nii Euroopa Liidu (EL) kui ka Eesti Vabariigi õigusaktid (vt ptk „Täiendav info“), kõiki mahetootjaid kontrollib PMA. Mahepõllumajandusliku tootmise peamised ees-kirjad, sh väetamiseks ja taimekaitseks lubatud vahendid on kehtestatud ELi määrusega (EÜ) nr 889/2008.Eestis oli 2016. a PMA andmetel mahemarjaaedade ja maasika üldpind kokku 1532 ha (sh ülemineku-ajal olijad). Suuremal mahepinnal kasvavad astel-paju 1084 ha, mustsõstar 167 ha, mustikas 107 ha, vaarikas 38 ha ja maasikas 34 ha. Käesolevas materjalis antakse ülevaade mahemar-jaistandiku (maasikas, sõstrad, karusmari, vaarikas, astelpaju ja kultuurmustikas) maa-ala valiku ja selle ettevalmistamise põhimõtetest, istandiku rajamisest, istutusmaterjalist, istandike hoolda-misest, saagi koristusest ja säilitamisest, mahevil-jelusse sobivatest sortidest ning neid kahjustava-test ohtlikumatest haigustest ja kahjuritest ning nende tõrjest.Trükis on välja antud MAK 2014-2020 programmi "Teadmussiirde pikaajaline programm mahepõllumajanduse tegevusvaldkonnas" raames, toetab Euroopa Liit

The Relationship of Signs and Symptoms and Complications of Skull Base Fractures with Skull Base CT Scan Findings

Background: Skull base fracture is diagnosed with high accuracy by skull base CT scan, but sometimes, due to the patient's general condition, CT scan cannot be performed. The aim of this study was to investigate the predictive value of signs and symptoms of skull base fracture in predicting the incidence of skull base fracture complications. Moreover, the relationship of clinical signs and symptoms and complications of skull base fracture with fracture line in conventional brain CT scan was investigated. Methods: In this study, 132 patients referred to the emergency department of one of the teaching hospitals in Kerman/ Iran who had signs and symptoms of skull base fracture were included. All patients underwent clinical examination and then conventional brain CT scan. During hospitalization period and one month after the admission, patients were followed for complications of skull base fracture. Data were analyzed using SPSS. Results: The most common clinical signs and symptoms included bruising around the eye, epistaxis and bloody discharge from the ear and the most common complications were pneumocephalus, cranial nerve palsy and rhinorrhea. There was no significant relationship between the presence of fracture line in conventional brain CT scan and clinical signs and symptoms of skull base fracture, but patients whose conventional brain CT showed fracture line, experienced more complications. Conclusion: Fracture line in conventional brain CT scan shows more probability of complications of skull base fracture. Hemotympanum increases cranial nerve palsy, and bruising around the eye significantly less associated with otorrhea. Clinical signs ofhemotympanum and fracture line in conventional brain CT scan had high predictive value in predicting respectively the incidence of cranial nerve palsy and the incidence of skull base fracture overall complications. Keywords Basilar Skull Fracture; Computed Tomography; signs and symptoms; complication

Mahepõllumajanduslik marjakasvatus

Trükis on mõeldud põllumajandustootjatele, kes plaanivad alustada mahepõllumajandusliku marjakasvatusega või juba tegelevad sellega NB! Mahepõllumajanduse nõuded võivad muutuda Kehtivad nõuded leiab mahepõllumajanduse õigusaktidest Maaeluministeeriumi ja Põllumajandusameti (edaspidi PMA) veebilehelt Trükise väljaandja ootab lugejate kommentaare ja ettepanekuid e-mailile mahepm@gmail com.Kuigi maailma rahvastiku toitmiseks tuleb üha rohkem toitu toota, kasutades kõikvõimalikke uusi tehnoloogiaid, ei tohi see toimuda loodusliku mitmekesisuse ja tasakaalu rikkumise arvelt Terve ja loodushoidliku elukeskkonna säilimisel on oluline tähtsus looduslähedasel tootmisel. Alati on olnud nii mahetootmise pooldajaid kui ka vastaseid, ometi on see tootmisharu nii kogu maailmas kui ka Eestis aasta-aastalt tootjate ja tarbijate hulgas üha suuremat kõlapinda leidnud Ka mahemarjakasvatus on muutunud üsna populaarseks tootmisharuks Viimastel aastatel on mahetootjate kõrvale tulnud järjest rohkem ka mahetoodete töötlejaid See võimaldab tootjatel ja töötlejatel omavahel koopereeruda ning parendada mahetoodete turustamisvõimalusi nii Eestis kui ka väljaspool Eestit Mahe- ehk ökoloogiline põllumajandus on loodushoidlik tootmisviis, mis põhineb tasakaalustatud aineringlusel ja kohalikel taastuvatel ressurssidel Väga tähtis roll on elustikurohkel ja orgaanilise aine rikkal mullal Mulla viljakuse ja ökoloogilise tasakaalu säilitamiseks tuleb kasutada orgaanilisi väetisi, haljasväetisi ja erinevaid multše ning hoida toitained ringluses Maheviljeluses sünteetilisi taimekaitsevahendeid ei kasutata Oma tootmisüksuses tuleb säilitada ja suurendada elurikkust, et tagada looduslike vaenlaste tasakaalustav mõju taimekahjustajatele Kindlasti nõuab mahetootmine võrreldes tavaviljelusega täpsemat eelnevat planeerimist ja kaalutlemist istandike alla mineva maa-ala valikul ja ettevalmistamisel, viljelusviiside ning liikide ja sortide valikul Tänaseks on müügil erinevaid mahepõllumajandusse sobivaid väetisi ja taimekaitsevahendeid, mis võimaldab saada korralikku kvaliteetset saaki Üsna mitmeid marjakultuure (nt astelpaju, sõstar) saab edukalt kasvatada kahjustajate minimaalse tõrjega Mahepõllumajandust reguleerivad nii Euroopa Liidu (EL) kui ka Eesti Vabariigi õigusaktid (vt ptk „Täiendav info“), kõiki mahetootjaid kontrollib PMA Mahepõllumajandusliku tootmise peamised eeskirjad, sh väetamiseks ja taimekaitseks lubatud vahendid on kehtestatud ELi määrusega (EÜ) nr 889/2008 Eestis oli 2018 a PMA andmetel mahemarjaaedade ja maasika üldpind kokku 1951 ha (sh üleminekuajal olijad), lisaks oli puuvilja- ja marjaedu väikestel pindadel kokku 100 ha Suuremal mahepinnal kasvasid astelpaju 1449 ha, mustsõstar 202 ha, mustikas 107 ha, maasikas 49 ha ja vaarikas 28 ha Käesolevas materjalis antakse ülevaade mahemarjaistandiku (maasikas, sõstrad, karusmari, vaarikas, astelpaju ja kultuurmustikas) maa-ala valiku ja selle ettevalmistamise põhimõtetest, istandiku rajamisest, istutusmaterjalist, istandike hooldamisest, saagi koristusest ja säilitamisest, maheviljelusse sobivatest sortidest ning neid kahjustavatest ohtlikumatest haigustest ja kahjuritest ning nende tõrjest.Trükis on välja antud MAK 2014-2020 programmi "Teadmussiirde pikaajaline programm mahepõllumajanduse tegevusvaldkonnas" raames, toetab Euroopa Liit