Väga väikese gestatsioonivanusega enneaegsed lapsed Eestis: ravitulem ja prognostilised tegurid

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone.Meditsiini arenguga on suurenenud VVGV (sünd <32. täisrasedusnädalat) vastsündinute elulemus, kuid lapsed on ohustatud erinevatest arenguhäiretest. VVGV laste tervisetulemit 2 aasta vanuses peetakse perinataalabi kvaliteedi oluliseks indikaatoriks. Uurimistöö eesmärkideks oli kirjeldada VVGV laste ravitulemit ja ägedat respiratoorset haigestumist Eestis, leida ebasoodsa tulemi riskitegurid ning hinnata riigi peri- ja neonataalabi kvaliteeti. Rahvastikupõhine edasivaatav kohortuuring hõlmas aastatel 2007-2008 sündinud 360 VVGV last. Perinataalsed andmed saadi neonataalsest uuringuregistrist. Varast tulemit esmase haiglaravi lõpul võrreldi 264 VVGV lapse võrdluskohordiga aastatest 2002-2003. Hilist tulemit enneaegsusele korrigeeritud 2 aasta vanuses hinnati 2007. aastal sündinud 155-l VVGV lapsel ja võrreldi ajalisena sündinud laste tulemiga. Järelkontrollil hinnati laste somaatilist, neurosensoorset ja arengulist tulemit. Äge respiratoorne haigestumus selgitati vanemate küsitluse teel. Uuringuperioodidel suurenes oluliselt VVGV laste elulemus (78 vs 85%), kusjuures perinataalabi oli hilisemal perioodil proaktiivsem ja neonataalne ravi vähem invasiivne. Elulemuse paranemisega püsis neonataalsete haigustega elulejate osakaal muutumatuna, kuid võrreldes kõrge sissetulekuga riikidega suhteliselt suurena. Järelkontrollil esines mõõdukas/raske arenguhäire 12%-l VVGV lastest: tserebraalparalüüs 8%-l, kognitiivse arengu mahajäämus 5%-l ja kõne arengu mahajäämus 10%-l. Kognitiivse, kõne ja motoorse arengu keskmine koondskoor Bayley testil oli VVGV lastel 0,5 SD võrra madalam kui ajalisena sündinutel. Samuti olid oluliselt väiksemad VVGV laste keskmine kaal, pikkus ja peaümbermõõt ning ägeda respiratoorse haigestumise korral esines neil oluliselt enam vilistavat hingamist ning haiglaravi vajadust. Ebasoodsa tervisetulemi peamiseks riskiteguriks oli hiliseid puudeid ennustavate neonataalsete haiguste põdemine esmasel haiglaravil. VVGV laste elulemus Eestis on võrdväärne arenenud meditsiiniabiga riikidega, kuid laste varane haigestumus ja tervisehäirete esinemine 2 aasta vanuses jääb osaliselt suuremaks. Tervishoiu peamiseks väljakutseks on vähendada VVGV enneaegsete neonataalset haigestumist, säilitades suure elulejate osakaalu.Advances in perinatal care have improved the survival of VLGA (born <32 weeks' gestation) infants dramatically, but these infants remain at substantial risk for a wide spectrum of long-term morbidities. Therefore, it is mandatory that any assessment of quality of care for VLGA infants includes the long-term outcome. The aims of the studies were to describe outcome and acute respiratory morbidity of VLGA infants in Estonia, to identify risk factors for adverse outcome, and to benchmark the quality of perinatal services in the country. A nationwide prospective cohort study comprised 360 live-born VLGA infants born in Estonia in 2007–2008. Perinatal data were collected to the neonatal research register. A historical cohort of 264 VLGA infants born in 2002–2003 was selected for analysis of changes in the short-term outcome. A sub-cohort of 155 surviving VLGA infants born in 2007 was compared with a matched full-term control group at 2 years of corrected age. The infants underwent physical, neurological, and developmental assessment. Acute respiratory morbidity was identified by parental interviews. The survival until discharge increased significantly (78% in 2002-2003 vs 85% in 2007-2008) with proactive perinatal management and less invasive neonatal care and without concomitant increases in neonatal morbidity. However, the morbidity rates were higher when compared with comparable data from high income countries. At follow-up, neurodevelopmental impairment was noted in 12% of VLGA infants, with 8% affected by cerebral palsy, 5% with cognitive delay, and 10% with language delay. The mean Cognitive, Language, and Motor Composite Scores assessed using the Bayley-III scales were in VLGA group in excess of 0.5 SD lower than in full-term infants. Wheezing during respiratory infections and somatic growth failure were significant problems among VLGA infants. Major neonatal morbidities, predictive of poor long-term outcome, were the main risk factors for adverse outcomes. The results showed that for VLGA infants in Estonia, the survival is comparable and the rates of early morbidities and impairments at 2 years are partly higher when compared to similar studies from high income countries. The challenge for perinatal services in Estonia is to reduce neonatal morbidity of VLGA infants without compromising their survival

The Rise and Fall of Theatre NO99 in Estonia: A Case of Political and Discursive Change

The article focuses on the establishment and closing down of Theatre NO99 (2005-2018), one of the most nationally and internationally acclaimed theatres of Estonia. These events are analysed from two perspectives: (1) the political, because in both cases the Estonian Ministry of Culture made quite radical decisions that had a strong effect for the theatre field in general; (2) the discursive, to understand how NO99 legitimized its beginning and justified the ending. The latter is compared to the discourse of the written media to understand the dialogue between these two discourses. Pierre Bourdieu’s field theory is used to show how the external and internal forces influenced the position taking of NO99 in the Estonian theatre field and how paradoxical and even impossible it is for an avant-garde state theatre to balance between autonomous and heteronomous principals of hierarchization

Do You Feel the Same? Different Dominants of Theatrical Experience

The aim of this article is to present an exploratory study of reception research of theatrical experiences of general audiences of spoken theatre performances in Tartu, Estonia. The research is based on a quantitative survey of the audiences of eight spoken theatre performances. Factor analysis is used to assemble 24 different performance characteristics into five factors: Aesthetic, Entertainment, Personally Challenging, Complexity and Conventionality Factor. The factor analysis also points out some possible overlaps (characteristics that could be included into different factors at the same time) between factors, particularly between the Aesthetic and Personally Challenging Factor. These overlaps could be explained by (1) the limits of the quantitative survey, (2) the language and (3) the performances included in the survey. The overlaps, from the perspective of the viewer being inspired, challenged and excited by the performance, are due to the reason that the performances are personally touching as well as demanding and are performed by skilful performers. The article discusses the point that aesthetically challenging performances can be thematically or artistically demanding for the viewer, if the viewer has a personal relationship to the theme

Is Theatre Personally and Socially Relevant? Empirical Insight into Theatrical Experience

In the years 2009–2015, a comparison of theatre systems in seven smaller European cities was conducted and named the STEP City Study. The study also included reception research, conducted with an extensive questionnaire, and qualitative research comprised of focus groups and interviews with audience members. One of the surprising results showed that, generally, the spectators enjoyed the performances a lot, but at the same time, did not rate them as very personally or socially relevant. That is why we decided to explore the notion of relevance in this article, or in other words, to examine what we are measuring when we ask the audience if the performance was relevant for them. In this study, we combine audience research and performance analysis of the shows that were evaluated as the most personally or socially relevant. The shows had either existential or contemporary political topics, were created in rather traditional ways, and did not stand out in any particularly innovative theatrical approach. We also conclude that relevance is a complex issue expressed in different dimensions of theatrical experience and cannot be straightforwardly measured

Vastsündinute jälgimine Tallinna perearstipraksistes

Töö eesmärgiks oli hinnata vastsündinute jälgimise vastavust terve lapse jälgimise juhendile, vastsündinu terviseseisundit ning emade rahulolu perearsti ja -õe tegevusega. Ankeetküsitluse meetodil uuriti 256 ema, kelle lapsed sündisid kahes Tallinna sünnitusmajas 2007. aastal. Selgus, et juhendi kohaselt jälgis vastsündinuid 24% perearstidest ja 2% pereõdedest. Ligi pooled emadest jätkasid vastsündinu tervisekontrolli sünnitusmajade juures. Ligi kahel kolmandikul vastsündinutest esines terviseprobleeme, mille lahendas ühel neljandikul juhtudest perearst, ülejäänud said võrdselt abi kas lastehaigla vastuvõtutoast või mujalt. Seevastu on perearstikeskuste külastamine sage ja vastab ettenähtule. Uuritavad väljendasid rahulolu pereõega ligi 60%-l ja perearstiga 85%-l juhtudest. 95,7% emadest soovis lastearsti osalemist vastsündinu jälgimises. Eesti Arst 2009; 88(7−8):461−46

Vastsündinute rehospitaliseerimine Harjumaal aastatel 2005–2006

Viimase 15 aasta jooksul on Eesti Vabariigis muutunud vastsündinute meditsiiniabi korraldus: vastsündinud kirjutatakse sünnitusmajast koju varakult ja järgneva tervisekontrolli teeb perearst. Ülevaate saamiseks vastsündinute hospitaliseerimise põhjustest nende kahe olulise tervishoiukorraldusliku muudatuse taustal analüüsisime oma töös 2005. ja 2006. a Tallinna Lastehaiglasse kodust hospitaliseeritud vastsündinute haiguslugusid. Leidsime, et vaatamata toimunud muudatustele oli uuringuperioodil rehospitaliseerimist vajanud vastsündinute hulk võrreldes kirjanduse andmetega pigem väike. Peamisteks vastsündinute haiglaravi põhjusteks olid toitmisprobleemid, ikterus ja infektsioonid. Vastsündinute hospitaliseerimise ennetamiseks on olulised emade varane ja efektiivne nõustamine ning korrektne ja toimiv vastsündinute tervisekontrolli süsteem. Eesti Arst 2009; 88(11):708−71

Enneaegse sünnituse ja enneaegse vastsündinu perinataalperioodi ravijuhend

Eesti Arst 2017; 96(7):422–43

Eesti väga väikese sünnikaaluga enneaegsete laste tervisetulem 3 aasta vanuselt

Väga väikese sünnikaaluga enneaegsete elulemus ja tervisetulem on arenenud riikides viimasel kümnendil tunduvalt paranenud. Eestis puudusid seni andmed väga enneaegsete laste tervise hilistulemi kohta. Uuritud 42-st alla 1500-grammise sünnikaaluga enneaegsest lapsest oli 3aastaselt terveid või kergete, ravi mittevajavate funktsionaalsete kõrvalekalletega 61,9%. 1/6-l enneaegsetest esines üks või mitu puuet. Enneaegsete laste kõik kolm kasvumõõtu (kehakaal, pikkus ja peaümbermõõt) olid 3aastaselt statistiliselt tõepäraselt väiksemad kui ajaliselt sündinud samavanustel lastel (p Eesti Arst 2009; 88(Lisa4):6−1

Väga enneaegsete vastsündinute ravitulem Eestis

Artiklis on esitatud ülevaade väga enneaegsete vastsündinute ravitrendidest maailmas ja Eesti Perinatoloogia Seltsi algatusel korraldatud uuringust, millest selgusid selle patsiendirühma ravitulemused Eestis. Aastatel 2007–2008 hinnati internetipõhise “Vastsündinute tervise andmekogu” baasil enneaegseid vastsündinuid ravitakse Eestis aktiivselt. Laste elulemus on kõrge ja varane haigestumine suur. Eesti Arst 2009; 88(Lisa4):12−2

Tõenduspõhine lähenemine neonataalabi korraldusele Eestis

Peri- ja neonataalabi ravitulem sõltub riigi rikkuse ja sotsiaalse arengu ning meditsiinitehnoloogia kättesaadavuse ja meditsiinimeeskonna pädevuse kõrval peri- ja neonataalabi organisatoorsest korraldusest. Peri- ja neonatoloogia on meditsiini valdkond, kus planeerimisel, organisatsioonil ja keskuste vastastikusel seotusel on tugevaim mõju pakutava abi kvaliteedile. Artiklis on antud ülevaade Eesti peri- ja neonataalabi senistest ravitulemustest, tugevatest ja nõrkadest külgedest ning üldtunnustatud tõenduspõhistest tervishoiukorralduslikest põhimõtetest. Esitatud on artikli autorite vaated edasise peri- ja neonataalabi korralduse kohta Eestis