Väga väikese sünnikaaluga enneaegsete elulemus ja tervisetulem on arenenud riikides viimasel kümnendil tunduvalt paranenud. Eestis puudusid seni andmed väga enneaegsete laste tervise hilistulemi kohta. Uuritud 42-st alla 1500-grammise sünnikaaluga enneaegsest lapsest oli 3aastaselt terveid või kergete, ravi mittevajavate funktsionaalsete kõrvalekalletega 61,9%. 1/6-l enneaegsetest esines üks või mitu puuet. Enneaegsete laste kõik kolm kasvumõõtu (kehakaal, pikkus ja peaümbermõõt) olid 3aastaselt statistiliselt tõepäraselt väiksemad kui ajaliselt sündinud samavanustel lastel (p 
 Eesti Arst 2009; 88(Lisa4):6−1

Antson, Anne

Areda, Merle

Kaasik, Birgit

Liivak, Kaur

Mägi, Marja-Liis

Neupokojeva, Ilona

Ormisson, Anne

Rjabova, Tatjana

Toome, Liis

Journals from University of Tartu

6TALLINNA LASTEHAIGLA 30Väga väikese sünnikaaluga enneaegsete elulemus ja tervisetulem on arenenud riikides viimasel kümnendil tundu-valt paranenud. Eestis puudusid seni andmed väga enneaegsete laste tervise hilistulemi kohta. Uuritud 42-st alla 1500-grammise sünnikaaluga enne-aegsest lapsest oli 3aastaselt terveid või kergete, ravi mittevajavate funkt-sionaalsete kõrvalekalletega 61,9% . 1 / 6 -l enneaegsetest esines üks või mitu puuet. Enneaegsete laste kõik kolm kasvumõõtu (kehakaal, pikkus ja peaümbermõõt) olid 3aastaselt statis-t i l iselt tõepäraselt väiksemad kui ajaliselt sündinud samavanustel lastel (p < 0,0001). 19% -l enneaegsetest oli suboptimaalne kehakaal.WHO defi nitsiooni alusel peetakse enne-aegseks vastsündinut, kelle üsasisese elu pikkus on 22–36 gestatsiooninädalat (GN). Väga väikese sünnikaaluga on need vast-sündinud, kelle kaal sünnil on < 1500 g. Viimasel aastakümnel on rohkesti uuri-musi väga väikese sünnikaaluga enneaegsete elulemuse ja tervise paranemise kohta nii Euroopa kui ka teistes riikides, kuid hilise-mate arengu- ja tervisehäirete risk on siiski suur. Kuna mitmed enneaegsusega seotud üsasisese või neonataalse kahjustuse taga-järjed ei ilmne neonataalses eas, peetakse 2aastase (korrigeeritud) vanust lapse arengu ja tervise järelkontrolli alustamise pari-maks ajaks, vanuse korrigeerimist obliga-toorseks vähemalt 2. eluaasta lõpuni (1). Neonataalse hilistulemi võrdlemiseks on kaks peamist põhjust: 1) see on emade ja laste tervise üks näitaja; 2) olles perinataal- ja neonataalabi näitaja, annab võrdlus infot abi vajalikest muudatustest (2). Töö eesmärgiks oli esimest korda Eestis selgitada välja väga väikese sünnikaaluga enneaegsete laste areng, tervis ja kasv 3 aasta vanuselt.UURIMISALUSED JA  METOODIKAJärelkontrolli le kutsuti kõik ühe aasta-ringi jooksul (1999–2000) sündinud väga väikese sünnikaaluga enneaegsed lapsed, kes olid saanud 3aastaseks (kalendaarne vanus). Kõik enneaegsed olid neonataalses eas viibinud ravil TÜ Kliinikumi lasteklii-nikus või Tallinna Lastehaiglas ning eelne-valt läbinud korduva järelkontrolli. Lapse terv isl iku seisundi ja arengu andmed kanti järelkontrolli protokolli, mis koosnes 17 küsimusest lapse füüsilise, kõne, käitumise, vaimse ja neurosensoorse arengu ning põetud ägedate või krooniliste haiguste kohta pärast esmast haiglaravi neonataal ses eas. Arengut hinnati Griffi thsi arengu skaala järgi. Haiguste esinemine Anne Ormisson¹,³, Liis Toome², Marja-Liis Mägi³, Ilona Neupokojeva², Tatjana Rjabova², Merle Areda³, Kaur Liivak¹,³, Anne Antson³, Birgit Kaasik² − ¹TÜ lastekliinik, ²Tallinna Lastehaigla, ³TÜ Kliinikumi lastekliinikVõtmesõnad: enneaegne laps, väga väike sünnikaal, gestatsiooninädal, tervisetulemEesti väga väikese sünnikaaluga enneaegsete laste tervisetulem 3 aasta vanuseltEesti Arst 2009; 88(Lisa4):6−117 TALLINNA LASTEHAIGLA 30Tabel 1. Scheffzeki funktsionaalne klassifikatsioonKategooria Funktsiooni kirjeldus0 kõrvalekalded normist puuduvad, terve1 kerge kõrvalekalle, puudub füsioteraapia ja psühhoteraapia vajadus (kerged motoorika, tajumise või käitumise kõrvalekalded, strabism ilma amblioopiata)2 kõrvalekalded, mis vajavad ravi (kerged motoorikahäired, mis vajavad füsioteraapiat; aju minimaalse düsfunktsiooni gruppi kuuluvad häired, mille puhul on vajalik tegelusteraapia; kõnearengu häired, mille puhul on vajalik logopeediline ravi; epileptilised krambid, mis alluvad farmakoloogilisele ravile; käitumishäired, mille puhul on vajalik perekonna nõustamine; kerge nägemis- või kuulmishäire)3 puuded (laste tserebraalparalüüs, mille puhul laps ei kõnni; raske nägemis- või kuulmishäire; epilepsia sagedaste krampidega; vaimne alaareng)4 mitu rasket puuet (võimetus liikuda, raske vaimne alaareng, võimetus suhelda kõne abil, pimedus, kurtus)registreeriti läbivaatuse ning lapsele pandud diagnooside alusel. Arengut ja tervislikku seisundit hinnati kokkuvõtvalt Scheffzeki (3) funktsionaalse klassifi katsiooni alusel, mis jaotab kõrvalekalded viide kategooriasse (vt tabel 1).Laste sünnikaal, pikkus ja peaüm-ber mõõt  sü nd ide s  saad i  sü n n i lug u-dest, hindamiseks kasutat i Babsoni ja Brenda enneaegsete kasvukõveraid (4). 3 a a s t a s t e  l a s t e  k a a l u ,  p i k k u s t  j a peaümbermõõtu mõõdet i läbivaatusel kommertsmõõtmisvahenditega. Kasvu kolme mõõtu võrreldi kontrollrühmaga, kel le moodustasid 49 ter vet, aja l iselt sündinud 3aastast last juhuvaliku alusel. Enneaegsete ja ajaliste laste kasvu hinda-miseks 3aastaselt kasutat i Eest i laste kasvukõveraid. Kasvupeetuseks arvat i nii sünnil kui ka 3aastaselt kehakaalu ja pikkust vähem kui 3 protsentiili vanu-sele vastaval kasvukõveral.Enneaegsete rühmas võrreldi erakordselt väikese sünnikaaluga (sünnikaal < 1000 g, n = 9) ja 1000–1500 g (n = 33) sünnikaaluga laste tervist ning arengut, kuid gruppide suhteliselt väikese arvu tõttu ei ole saadud andmed statistiliselt tõepärased. Selle tõttu esitatakse küll kaalugruppide võrdlus, kuid ei võrrelda teistes publikatsioonides esitatud andmetega.Uur imistu lemusi võr reld i Student i t-testi ning Manni-Whitney U-testi alusel. Stat ist i l ise tõepärasuse k r iteer iumiks peeti p < 0,05.TULEMUSED Vaadeldud perioodil sündinud < 1500 g sünnikaaluga enneaegsetest lastest ol i 3aastaselt elus 53%. Järelkontrollil osales 42 last (24 tüdrukut ja 18 poissi), kes moodus-tasid 75% ühel aastal sündinud väga väikese sünnikaaluga enneaegsetest, kes olid 3aasta-selt elus.Uuritute gestatsioonivanus oli 25–35 nädalat, mediaanvanus 29 gestatsiooninä-dalat, keskmine sünnikaal 1207,7 ± 214,6 g,vähim sünnikaal 700 g. 5 vastsündinut (9,5%) olid üsasisese kasvupeetusega. Võrd-lusrühma kuulunud ajaliste laste keskmine sünnikaal oli 3615,1 ± 449,6 g (2771,0–4660,0 g), üsasisese kasvupeetusega lapsi rühmas ei olnud. Enneaegsete keskmine kaal 3aastaselt oli 12 984,5 ± 1549,5 g, pikkus 93,5 ± 1,5 cm ja peaümbermõõt 48,9 ± 1,9 cm (vt tabel 2). Kõik kolm füüsilise arengu mõõtu olid enne-aegsetel statistiliselt tõepäraselt väiksemad kui ajaliselt sündinud samavanustel lastel (p < 0,0001). Enneaegsetest olid 3aastaselt alakaalulised 3 tüdrukut 24-st ja 5 poissi 17-st (kokku 19%), pikkuskasvu mahajäämus esines 6 lapsel (14,3%). Ajaliste laste hulgas alakaalulisi ei olnud. Üsasisese kasvupee-tusega 5 lapsest esines suboptimaalne, alla 3 protsentiili kaal ühel, alla 10 protsentiili kolmel lapsel, üks oli 3aastaselt saavutanud normkaalu.Enneaegsetel sagedamini esinevad häired olid motoorika-, kõne-, nägemis- ja intellek-tihäired. Motoorikahäired olid enamikus Eesti Arst 2009; 88(Lisa4):6−118TALLINNA LASTEHAIGLA 30Tabel 3. Laste funktsionaalne seisund Scheffzeki klassifikatsiooni järgiSünnikaal, g Kategooria 0–1,n (%)Kategooria 2,n (%)Kategooria 3–4,n (%)Kõik uuritud 26 (61,9) 9 (21,4) 7 (16,7)< 1000 g 2 (22,2) 4 (44,4) 3 (33,3)≥ 1000 g 24 (72,7) 5 (15,2) 4 (12,1)Tabel 2. Enneaegsete ja ajaliste laste kaal, pikkus ja peaümbermõõt 3aastaseltEnneaegsedM ± SDAjalisedM ± SD pKasvu mahajäämusega enneaegsete laste arv (%)Kehakaal, g 12984,5 ± 1549,5 15722,9 ± 1405,9 < 0,0001 8 (19,0)Pikkus, cm 93,5 ± 4,9 98,9 ± 4,1 < 0,0001 6 (14,3)Peaümbermõõt, cm 48,9 ± 1,9 50,9 ± 1,5 < 0,0001kerged spastilised sündroomid, laste tsereb-raalparalüüs esines 6 (14,3%) lapsel, neist 2 ei olnud võimelised iseseisvalt käima. Rasked kõne arengu häired esinesid peaaegu 20%-l lastest, käitumis- ja intellektihäired 10%-l. Kõne-, käitumis- ja intellektihäired esinesid tihti koos. Enneaegsete silmakah-justuse (retinopaatia) raske vorm esines 6 lapsel (14,3%), kõik lapsed olid ravitud neonataalses eas, pimedust ei esinenud. Kroonilistest haigustest oli 9 (21,4%) lapsel bronhopulmonaalne düsplaasia (BPD), 15 (35,7%) lapse l  e s i nes id er i nevad mõõdukad al lerg i l ised nähud, neist 3 lapsel astma. Kõige sagedamini esinesid intensiivravi protseduuride järgsed naha- või pehmete kudede kahjustused (32/42, 76,2%), millest mõned vajavad edaspidi tõenäoliselt kirurgilist korrektsiooni. Hinnates enneaegsete laste funktsionaal set seisundit Scheffzeki klassifi katsiooni alusel, selgus, et funktsionaalsete kõrvalekalle-teta, terveid lapsi (kategooria 0) oli 18 (42,8%). Kergete, ravi mittevajavate kõrva-lekalletega (kategooria 1) oli 19% lastest. Mõõdukad, ravi vajavad häired esinesid 9 lapsel (21,4%). Puuetega lapsi (kategooria 3 ja 4) oli 7 (16,7%), neist ühel 29. gestat-siooninädalal sündinud 1335 g sünnikaa-luga lapsel esines mitu rasket puuet.< 1000 g sünnikaaluga enneaegsete tervi-setulem oli halvem kui ≥ 1000 g sünnikaa-luga enneaegsetel lastel, rohkem esines nii mõõdukate kui ka raskete häiretega lapsi (vt tabel 3).Kokkuvõttes võib öelda, et peaaegu 2/3 väga väikese sünnikaaluga enneaegsetest olid 3aastaselt kas terved või ravi mitteva-javate kergete funktsionaalsete kõrvalekal-letega. 1/6 lapsi oli puuetega, mis vajavad regulaarset ravi ning põhjustavad kehva elukvaliteedi.ARUTELUSelle uurimuse peamiseks põhjuseks olid Eestis puudunud andmed väga väikese sünnikaaluga enneaegsete tervise ja arengu kohta, mis ei võimaldanud hinnata meie enneaegsete laste tervist ning peri- ja neona-taalabi kvaliteeti võrdluses teiste maadega. Eestis võeti WHO enneaegse lapse kritee-rium (alates 22. gestatsiooninädalast ja sünnikaalust 500 g) kasutusele 1992. aastal, enne seda puudusid meil nii võimalused kui ka oskused eriti väikese kaaluga enne-aegsete peri- ja neonataalabiks. Selle tõttu võis eeldada, et väga väikese sünnikaaluga enneaegsete tervise hilistulem ei pruugi olla samal tasemel Euroopa arenenud maadega, kus eriti väikese kaaluga enneaegsete raviga on tegeldud juba pikemat aega. Uuringu-tulemuste võrdlus avaldatud publikatsioo-nidega on suhteliselt raske, sest osa auto-reid on kasutanud võrdlust sünnikaalu, osa Eesti Arst 2009; 88(Lisa4):6−119 TALLINNA LASTEHAIGLA 30gestatsiooninädala alusel, samuti on arengu hindamiseks kasutatud erinevaid arengu-teste. Seetõttu ongi praegu kerkinud esile soovitus kasutada standarditud hindamis-meetodeid (2, 5).Scheffzeki funktsionaalse skaala alusel on hinnanud erakordselt väikese sünnikaa-luga (< 1000 g) enneaegsete tervist 3aasta-selt Finnströmi grupp Rootsis (6). Uuritud < 27. GNi sündinud enneaegsetest olid Scheffzeki järgi terved või kergete häiretega (kategooria 0–1) 86%, meie uuringurühmas 61,9%, 7%-l (meil 16,7%-l) esines puudeid. Finnströmi uuritavad olid väiksema sünni-kaaluga kui meie uuritavad, seega oli meie enneaegsete laste tervisetulem tunduvalt kehvem kui Rootsi enneaegsetel 3 aasta vanuselt. Puudeid on eri autorid tähel-danud 3–18% väga väikese sünnikaaluga 2–4aastastel lastel (6–9). Ilma funktsio-naalsete häireteta on erinevate uurimuste järgi 61–85% enneaegsetest lastest (9–12). Väga väikese sünnikaaluga enneaegsete elulemuse paranemisega on täheldatud mitmete haiguste, eriti bronhopulmonaalse düsplaasia ja astma esinemissageduse suure-nemist. BPD on krooniline kopsuhaigus, mis esineb peamiselt enneaegsetel vastsündi-nutel. Meie uuritutel esines BPDd 21,4%-l, mis on sarnane teiste uurijate tulemus-tega (13). Astma esinemissagedus ei olnud uuritud enneaegsetel oluliselt suurem kui Eesti väikelaste üldpopulatsioonis.Üheks tõsisemaks probleemiks väga väikese sünnikaaluga enneaegsetel, eriti üsasisese kasvupeetusega lastel, on kasvu mahajäämus. Üldiselt on aktsepteeritud, et järelkasv ajalistele lastele peaks toimuma esimese kahe, hiljemalt kolme eluaasta jooksul. Meie uuritutel olid kõigi kolme kasvumõõdu (kaal, pikkus, peaümbermõõt) keskmised enneaegsetel 3aastaselt väiksemad kui ajalistel lastel, seejuures oli alakaal alla 3 protsentiili vastava vanuse kaalukõveral 19%-l lastest. Kehakaalu alla 3 protsen-tiili või alla 2 SD väga väikese sünnikaaluga 2–3aastastel enneaegsetel on leitud 16–26%-l, seejuures on kasvuiive tunduvalt aeglasem < 1000 g sünnikaaluga ning üsasisese kasvupeetusega enneaegsetel (14–16, 18). Üsasisese kasvupeetusega lastel on tähel-datud suboptimaalset kasvu 5.–10. eluaas-tani (12, 19). Meie 5-st üsasisese kasvu-peetusega uurimisalusest oli 3aastaselt suboptimaalse kasvuga 4 last.Mitmed uurijad on näidanud, et funktsio-naalsed häired, eriti verbaalne ja motoorne funktsioon ning kasv paranevad vanuse suurenedes, selle tõttu on vajalik väikese sünnikaaluga enneaegsete regulaarne pros-pektiivne järelkontroll (10, 19, 20).KOKKUVÕTEVõrreldes teiste Euroopa riikidega oli Eestis sajandivahetusel sündinud väga väikese sünnikaaluga enneaegsete tervisetulem 3aastaselt kehvem. Rohkem esines puudega lapsi. Enneaegsed ei olnud 3aastaselt saavu-tanud järelkasvu ajalistele eakaaslastele, 1/5 lapsi oli alakaaluga. Samas terveid, ilma funktsionaalsete häireteta lapsi oli peaaegu 2/3 uuritutest, mis on üsna lähedane teistes uurimustes esitatud tulemustele. Käesolev esimene Eesti väga väikese sünnikaaluga enneaegsete laste tervisetulemi kokkuvõte ajendas meid välja töötama väga enneaegsena sündinud laste järelkontrolli juhendit (21),et optimeerida kõikide laste järelravi, ning samuti jätkama 3 ja 8 aastat meie uurita-vatest hiljem sündinud enneaegsete järel-kontrolli laste 2 ja 5 aasta vanuses, hõlmates kõiki Eestis sündinud enneaegseid. TÄNUAVALDUS Uurimust toetas WHO Ihsan Dogramaci Family Health Foundation.anne.ormisson@kliinikum.eeEesti Arst 2009; 88(Lisa4):6−1110TALLINNA LASTEHAIGLA 30Many studies have shown improvement in the long-term outcome of very low birth weight (VLBW) infants. There have been no outcome data for VLBW children in Estonia. THE AIM OF the study was to assess the outcome of very low birth weight premature infants at the age of three years and to compare their growth parametres with the growth data of children born term.STUDY SUBJECTS AND METHODS. Altogether 42 VLBW children who made up  75% of all VLBW newborns born during one year 1. Lyon A. How should we report neonatal outcomes? Sem Fetal Neonatal Med 2007;12:332–6.2. Draper ES, Field DJ. Epidemiology of prematurity – how valid are comparisons of neonatal outcomes? Sem Fetal Neonatal Med 2007;12:337–43.3. Schef fzek A, Stahl M, Toenges V V. Die prognose der sehr kleien Frügeburt. Monatsschr Kinderheilkd 1989;137:42–8.4. Fenton TR. A new growth chart for preterm babies: Babson and Benda`s chart updated with recent data and a new format. BMC Pediatrics 2003;3:13.5. de K le ine MJ, den Ouden A L , Kol lee L A, et a l . Development and evaluation of a follow up assessment of preterm infants at 5 years of age. Arch Dis Child 2003;88:870–5.6. Finnström O, Otterblad Olausson P, Sedin G, et al. Neurosensory outcome and growth at three years in extremely low birthweight infants: follow-up results from Swedish national prospective study. Acta Paediatr 1998;87:1055–60.7. Favre A, Joly N, Blond MH, et al. Outcome at 2 years of very premature infants cared at the hospital of Cayenne in 1998. Arch Pediatr 2003;10:596–603.8. Rijken M, Stoelhorst GM, Martens SE, et al. Mortality and neurologic, mental and psychomotor development at 2 years in infants born less than 27 weeks` gestation: the Leiden follow-up project on prematurity. Pediatrics 2003;112:351–8.9. Bylund B, Cervin T, Finnström O, et al. Morbidity and neurological function of very low birthweight infants from the newborn period to 4 years of age. A prospective study from the south-east region of Sweden. Acta Paediatr 1998;87:758–63.10. Bosch C, Kowalewski S. Follow-up pre-term newborns with birth weight of less than 1550 grams now aged between 1-7 years. Monatsschr Kinderheilk 1981;129: 274–8.11. Bucher HU, Oshner Y, Fauchere JC, Swiss Neonatal Network. Two years outcome of very pre-term and very SUMMARYThe outcome of very low birth weight infants at the age of three years in EstoniaKIRJANDUSlow birthweight infants in Switzerland. Swiss Med Wkly 2003;133:93–9.12. Mikkola K, Ritari N, Tommiska V, et al. Neurodevelopmental outcome at 5 years of age of a national cohort of extremely low birth weight infants who were born in 1996–1997. Pediatrics 2005;116:1391–1400.13. Stoelhorst GM, Rijken M, Martens SE, et al. Changes in neonatology: comparison of two cohorts of very preterm infants (gestational age <32 weeks): the Project On Preterm and Small for Gestational Age Infants 1983 and the Leiden Follow-Up Project On Prematurity 1996–1997. Pediatrics 2005;115:396–405.14. Rizzardini M, Ferreiro M, Felis L , et al. Postnatal growth of very low birth weight newborn (LBW infant). Anthropometry after a period of 3 years. Rev Chil Pediatr 1991;62:285–9. 15. Romagnoli C, Luciano R, Rizzo C, et al. The growth of the low-birth-weight neonate: assessment at 3 years. Minerva Pediatr 1993;45:75–81.16. de Carlos Cast resana Y, Cast ro Laiz C, Centeno Monterrubino C, et al. Postnatal growth up to 2 years of corrected age in a cohort of very low birth weight infants. An Pediatr (Barc) 2005;62:312–9.17. Rijken M, Wit JM, Le Cessie S, et al. The effect of perinatal risk factors on growth in very preterm infants at 2 years of age: the Leiden Follow-Up Project on Prematurity. Early Hum Dev 2007;83:527–34.18. Stoelhorst GM, Martens SE, Rijken M, et al. Behaviour at 2 years of age in very preterm infants (gestational age <32 weeks). Acta Paediatr 2003;92:595–601.19. Knops NB, Sneeuw KC, Brand R, et al. Catch-up growth up to ten years of age in children born very preterm or with very low birth weight. BMC Pediatr 2005;5:26.20. Ment LR, Vohr B, Allan W, et al. Change in cognitive function over time in very-low-birth-weight infants. JAMA 2003;289:705–11. 21. Rav ijuhend. R isk ivastsündinute jä lg imise juhend l a p s e  e s i m e s e l  j a  t e i s e l  e l u a a s t a l .  E e s t i  A r s t 2008;87:389–403.(1999-2000) and who had survived up to the age of three years were studied. Development and functional state were measured by Grif f iths’ developmental scale and by Scheffzek’s functional classifi cation scale. Growth parametres were compared with the data of 49 children born at term, using growth curves developed for Estonia. RE SULT S. The weight, height and head circumference of the premature children at the age of three years (12984.5±1549.5g; 93.5±4.9cm; 48.9±1.9cm, respectively) were lower compared  to the cont rol group (15722.9±1405.9g; 98.9±4.1cm; Eesti Arst 2009; 88(Lisa4):6−1111 TALLINNA LASTEHAIGLA 3050.9±1.5cm, respectively)( p<.0001). Of the premature children 19% had suboptimal weight and 14.3% had suboptimal height. A lmost 2 /3 (61.9%) of the premature children were healthy or had mild functional disorders at three years of age. One sixth of the children were disabled, having one or more disability.CONCLUSIONS. Developmental and health outcome of the VLBW premature infants in Estonia was worse compared to the follow-up data from developed countries. This fi rst study encouraged us to work out follow-up guidelines for very premature children to optimize  care and to improve the outcome, as well as to continue nationwide follow-up studies. Eesti Arst 2009; 88(Lisa4):6−11

English

Eesti väga väikese sünnikaaluga enneaegsete laste tervisetulem 3 aasta vanuselt

https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/download/10481/5668

Eesti väga väikese sünnikaaluga enneaegsete laste tervisetulem 3 aasta vanuselt

Abstract

Similar works

Full text

Available Versions

Journals from University of Tartu