6 research outputs found
Vabatahtlik lastetus: pÔhjused, miks Eesti mehed ja naised ei soovi lapsi saada
https://www.ester.ee/record=b5359748*es
Eesti meeste ja naiste kolme vÔi enama lapse saamise soovid 21. sajandi alguses
KĂ€esoleva töö eesmĂ€rk oli leida vastuseid kahele uurimiskĂŒsimusele, mis puudutavad tegureid, mis
mÔjutavad Eesti meeste ja naiste kolme vÔi enama lapse saamise soove ning vÔimalikke erinevusi
nendest tegurites. Kasutades andmeid uuringutest Eesti Naiste Tervis 2014: seksuaal- ja
reproduktiivtervis, tervisekÀitumine, hoiakud ja tervishoiuteenuste kasutamine (Lippus jt, 2015)
ning Eesti meeste hoiakute ja kÀitumise uuring: tervis, haridus, tööhÔive, rÀnne ja pereloome
(Themas jt, 2015) viidi lĂ€bi kvantitatiivne andmeanalĂŒĂŒs.
AnalĂŒĂŒsist selgus, et nii Eesti meeste kui naiste laste saamise soove mĂ”jutavad nende vanus,
nĂ€gemus ideaalsest laste arvust perekonnas ĂŒldiselt, nende isa haridus ning emakeel. Sealjuures
kolme vÔi enamat last sooviti seda enam, mida suurem oli vastajate nÀgemus ideaalsest laste arvust
perekonnas vÔi kui vastajate emakeel ei olnud eesti keel; kolme vÔi enamat last sooviti aga seda
vÀhem, mida vanemad olid vastajad vÔi mida madalam oli olnud vastajate isa haridustase. Kolme
vÔi enama lapse soov oli seotud ka olemasolevate laste arvuga.
Nii meeste kui naiste laste saamise soove mĂ”jutas ka nende perekonnaseis, kuid eri suundades â
meeste puhul on kolme vĂ”i enamat last vĂ”rreldes ĂŒhe-kahe lapsega suurem tĂ”enĂ€osus soovida
nendel, kes olid olnud suhtes, kuid enam mitte (lahutatud, lahku lÀinud vÔi lesk), kuid naiste puhul
nendel, kes on vallalised. Ainult meeste laste saamise soove mÔjutasid tööga seotud tegurite faktor,
ning nende majanduslik olukord, sealjuures sooviti kolme vÔi enamat last enam, kui vastajad
tÀhtsustasid nende töö- ja pereelu kombineerimisega seotud vajadusi; kolme vÔi enamat last sooviti
aga vÀhem, kui enda majanduslikku olukorda halvemaks hinnati. Ainult naiste laste saamise soove
mÔjutasid majanduslike tegurite faktor ning nende haridustase, sealjuures sooviti kolme vÔi enamat
last enam, kui vastajad tÀhtsustasid rohkem majandusliku toimetulekuga seotud tegureid ning
vÀhem, kui vastajate haridustase oli madalam. Meeste kolme vÔi enama lapse saamise soov oli
seotud ka nende Ôdede-vendade arvuga, samas tuleb tÀhelepanu juhtida faktile, et naiste ankeedis
puudus kĂŒsimus Ă”dede-vendade arvu kohta, mistĂ”ttu meeste tulemused pole selles osas naiste
omadega vÔrreldavad.
Ăheks valdkonnaks, mida antud lĂ”putöö ei kĂ€sitlenud, on nende inimeste analĂŒĂŒsimine, kes ei
soovinud endale mitte ĂŒhtegi last. Fakt, et inimesed ei soovi endale lapsi, on tegelikult oluline info ning selle tagamaad vÀÀrivad kindlasti lĂ€hemalt uurimist, seega loodab töö autor, et keegi tulevaste
uuringute raames ka sellega tegelemise ette vÔtab.https://www.ester.ee/record=b5151604*es
Initial assessment of the COVID-19 vaccination's impact on case numbers, hospitalisations and deaths in people aged 80 years and older, 15 EU/EEA countries, December 2020 to May 2021
Prioritisation of elderly people in COVID-19 vaccination campaigns aimed at reducing severe outcomes in this group. Using EU/EEA surveillance and vaccination uptake, we estimated the risk ratio of case, hospitalisation and death notifications in people 80âyears and olderâcompared with 25-59-year-olds. Highest impact was observed for full vaccination uptake 80% or higher with reductions in notification rates of cases up to 65% (IRR:â0.35; 95%âCI:â0.13-0.99), hospitalisations up to 78% (IRR:â0.22; 95%âCI:â0.13-0.37) and deaths up to 84% (IRR:â0.16; 95%âCI:â0.13-0.20).S
Initial assessment of the COVID-19 vaccination's impact on case numbers, hospitalisations and deaths in people aged 80 years and older, 15 EU/EEA countries, December 2020 to May 2021
Characteristics of SARS-CoV-2 variants of concern B.1.1.7, B.1.351 or P.1: data from seven EU/EEA countries, weeks 38/2020 to 10/2021
peer-reviewedWe compared 19,207 cases of SARS-CoV-2 variant B.1.1.7/S gene target failure (SGTF), 436 B.1.351 and 352 P.1 to non-variant cases reported by seven European countries. COVID-19 cases with these variants had significantly higher adjusted odds ratios for hospitalisation (B.1.1.7/SGTF: 1.7, 95% confidence interval (CI): 1.0â2.9; B.1.351: 3.6, 95% CI: 2.1â6.2; P.1: 2.6, 95% CI: 1.4â4.8) and B.1.1.7/SGTF and P.1 cases also for intensive care admission (B.1.1.7/SGTF: 2.3, 95% CI: 1.4â3.5; P.1: 2.2, 95% CI: 1.7â2.8)