6 research outputs found

    Vabatahtlik lastetus: pÔhjused, miks Eesti mehed ja naised ei soovi lapsi saada

    Get PDF
    https://www.ester.ee/record=b5359748*es

    Eesti meeste ja naiste kolme vÔi enama lapse saamise soovid 21. sajandi alguses

    Get PDF
    KĂ€esoleva töö eesmĂ€rk oli leida vastuseid kahele uurimiskĂŒsimusele, mis puudutavad tegureid, mis mĂ”jutavad Eesti meeste ja naiste kolme vĂ”i enama lapse saamise soove ning vĂ”imalikke erinevusi nendest tegurites. Kasutades andmeid uuringutest Eesti Naiste Tervis 2014: seksuaal- ja reproduktiivtervis, tervisekĂ€itumine, hoiakud ja tervishoiuteenuste kasutamine (Lippus jt, 2015) ning Eesti meeste hoiakute ja kĂ€itumise uuring: tervis, haridus, tööhĂ”ive, rĂ€nne ja pereloome (Themas jt, 2015) viidi lĂ€bi kvantitatiivne andmeanalĂŒĂŒs. AnalĂŒĂŒsist selgus, et nii Eesti meeste kui naiste laste saamise soove mĂ”jutavad nende vanus, nĂ€gemus ideaalsest laste arvust perekonnas ĂŒldiselt, nende isa haridus ning emakeel. Sealjuures kolme vĂ”i enamat last sooviti seda enam, mida suurem oli vastajate nĂ€gemus ideaalsest laste arvust perekonnas vĂ”i kui vastajate emakeel ei olnud eesti keel; kolme vĂ”i enamat last sooviti aga seda vĂ€hem, mida vanemad olid vastajad vĂ”i mida madalam oli olnud vastajate isa haridustase. Kolme vĂ”i enama lapse soov oli seotud ka olemasolevate laste arvuga. Nii meeste kui naiste laste saamise soove mĂ”jutas ka nende perekonnaseis, kuid eri suundades – meeste puhul on kolme vĂ”i enamat last vĂ”rreldes ĂŒhe-kahe lapsega suurem tĂ”enĂ€osus soovida nendel, kes olid olnud suhtes, kuid enam mitte (lahutatud, lahku lĂ€inud vĂ”i lesk), kuid naiste puhul nendel, kes on vallalised. Ainult meeste laste saamise soove mĂ”jutasid tööga seotud tegurite faktor, ning nende majanduslik olukord, sealjuures sooviti kolme vĂ”i enamat last enam, kui vastajad tĂ€htsustasid nende töö- ja pereelu kombineerimisega seotud vajadusi; kolme vĂ”i enamat last sooviti aga vĂ€hem, kui enda majanduslikku olukorda halvemaks hinnati. Ainult naiste laste saamise soove mĂ”jutasid majanduslike tegurite faktor ning nende haridustase, sealjuures sooviti kolme vĂ”i enamat last enam, kui vastajad tĂ€htsustasid rohkem majandusliku toimetulekuga seotud tegureid ning vĂ€hem, kui vastajate haridustase oli madalam. Meeste kolme vĂ”i enama lapse saamise soov oli seotud ka nende Ă”dede-vendade arvuga, samas tuleb tĂ€helepanu juhtida faktile, et naiste ankeedis puudus kĂŒsimus Ă”dede-vendade arvu kohta, mistĂ”ttu meeste tulemused pole selles osas naiste omadega vĂ”rreldavad. Üheks valdkonnaks, mida antud lĂ”putöö ei kĂ€sitlenud, on nende inimeste analĂŒĂŒsimine, kes ei soovinud endale mitte ĂŒhtegi last. Fakt, et inimesed ei soovi endale lapsi, on tegelikult oluline info ning selle tagamaad vÀÀrivad kindlasti lĂ€hemalt uurimist, seega loodab töö autor, et keegi tulevaste uuringute raames ka sellega tegelemise ette vĂ”tab.https://www.ester.ee/record=b5151604*es

    Initial assessment of the COVID-19 vaccination's impact on case numbers, hospitalisations and deaths in people aged 80 years and older, 15 EU/EEA countries, December 2020 to May 2021

    Get PDF
    Prioritisation of elderly people in COVID-19 vaccination campaigns aimed at reducing severe outcomes in this group. Using EU/EEA surveillance and vaccination uptake, we estimated the risk ratio of case, hospitalisation and death notifications in people 80 years and older compared with 25-59-year-olds. Highest impact was observed for full vaccination uptake 80% or higher with reductions in notification rates of cases up to 65% (IRR: 0.35; 95% CI: 0.13-0.99), hospitalisations up to 78% (IRR: 0.22; 95% CI: 0.13-0.37) and deaths up to 84% (IRR: 0.16; 95% CI: 0.13-0.20).S

    Characteristics of SARS-CoV-2 variants of concern B.1.1.7, B.1.351 or P.1: data from seven EU/EEA countries, weeks 38/2020 to 10/2021

    Get PDF
    peer-reviewedWe compared 19,207 cases of SARS-CoV-2 variant B.1.1.7/S gene target failure (SGTF), 436 B.1.351 and 352 P.1 to non-variant cases reported by seven European countries. COVID-19 cases with these variants had significantly higher adjusted odds ratios for hospitalisation (B.1.1.7/SGTF: 1.7, 95% confidence interval (CI): 1.0–2.9; B.1.351: 3.6, 95% CI: 2.1–6.2; P.1: 2.6, 95% CI: 1.4–4.8) and B.1.1.7/SGTF and P.1 cases also for intensive care admission (B.1.1.7/SGTF: 2.3, 95% CI: 1.4–3.5; P.1: 2.2, 95% CI: 1.7–2.8)
    corecore