Drawing on the knowledge of returned expatriates for organizational learning: Case studies in German multinational companies

In order to explore the potential contributions that returned expatriates can make towards helping their organizations to better understand and manage culturally diverse and changing conditions, a pilot study was conducted in two German-based companies with a long tradition of international operations. The interviews generated insights not only into the four categories of knowledge used in the organizational learning literature (declarative, procedural, conditional, and axiomatic) but also into a fifth (relational). The analysis indicates that a large gap remains between individual and organizational learning. The barriers encountered by the expatriates in transforming their knowledge into an organizational property lie more in the absence of supportive factors and conditions than in the actual presence of impediments. The authors suggest that many of the problems encountered by returned expatriates are not limited to this specific subgroup but rather serve to highlight those experienced by other employees who seek to introduce new ideas and practices into an organization. The study therefore concludes not only with recommendations for improving expatriation processes, but also with suggestions for identifying the learning needs of an organization and for creating a supportive framework for organizational learning from all employees. -- International tätige Unternehmen investieren viel in die Entsendung von Führungskräften ins Ausland. Was und wie können Unternehmen von diesen Führungskräften nach ihrer Rückkehr lernen? Um dieser Frage nachzugehen, wurde eine Pilotstudie in zwei deutschen Unternehmen durchgeführt, die beide seit vielen Jahren international tätig sind. Die Interviews mit zurückgekehrten Expatriates und mit Personalmanagern dokumentieren eine Vielfalt von Wissen. Sie zeigen aber auch, daß die vier in der Literatur zu Organisationslernen zentralen Kategorien von Wissen (declarative, procedural, conditional und axiomatic) in der Literatur zum Organisationslernen nicht ausreichen, um diese Vielfalt zu erfassen. Eine fünfte Kategorie muß ergänzend hinzugefügt werden: relational knowledge. Die Untersuchung zeigt, daß zwischen dem vielfältigen individuellen Wissen und dem Wissen der Organisation eine große Lücke bleibt. Bei der Transformation ihres Individualwissens in organisatorisches Eigentum erleben die Expatriates wenig Unterstützung. Viele der von den Expatriates angesprochenen Probleme bei der Umsetzung von Wissen können als organisationstypisch angesehen werden. Die Autoren erarbeiten daher nicht nur Empfehlungen für eine auf Organisationslernen besser abgestimmte Gestaltung der Entsendungspolitik, sondern auch Vorschläge für die Feststellung der Lernbedürfnisse der jeweiligen Organisation sowie für die Schaffung eines lernfreundlichen Rahmens.

Pika operatsiooni järgne terve jala kompartmentsündroom mõlemal säärel

Operatsiooniaegsed asendikahjustused on siiani pälvinud ohtlikult vähe tähelepanu. Eestis ei ole ülevaadet nende esinemissagedusest ning puuduvad selged ennetavad meetmed. Siinse haigusjuhu kirjelduse eesmärk on pöörata tähelepanu patsiendi operatsiooniaegse positsioneerimise temaatikale, et raviasutustes mõeldaks rohkem nii positsioneerimistüsistuste vältimisele kui ka juba tekkinud tüsistuste diagnoosimisele ja ravile. Terve jala suletusrõhu ehk kompartmentsündroomiks nimetatakse survesündroomi teket eelnevalt vigastamata jäsemes (well leg compartment syndrome). Tegemist on haruldase, kuid raske pikaaegsest operatsiooniasendist tingitud kahjustusega. Diagnoos on kliiniline ning õigeaegne fastsiotoomia hoiab ära eluohtlike tüsistuse tekke. Kirjeldatud 47aastasel naispatsiendil tekkis pärast 9 tundi kestnud operatsiooni mõlema sääre kompartmentsündroom, mis vajas kirurgilist ravi

Õpetaja ja õpik väärtuste kujundajana kirjanduse õpetamisel

http://www.ester.ee/record=b4685464*es

Drawing on the knowledge of returned expatriates for organizational learning: case studies in German multinational companies

"In order to explore the potential contributions that returned expatriates can make towards helping their organizations to better understand and manage culturally diverse and changing conditions, a pilot study was conducted in two German-based companies with a long tradition of international operations. The interviews generated insights not only into the four categories of knowledge used in the organizational learning literature (declarative, procedural, conditional, and axiomatic) but also into a fifth (relational). The analysis indicates that a large gap remains between individual and organizational learning. The barriers encountered by the expatriates in transforming their knowledge into an organizational property lie more in the absence of supportive factors and conditions than in the actual presence of impediments. The authors suggest that many of the problems encountered by returned expatriates are not limited to this specific subgroup but rather serve to highlight those experienced by other employees who seek to introduce new ideas and practices into an organization. The study therefore concludes not only with recommendations for improving expatriation processes, but also with suggestions for identifying the learning needs of an organization and for creating a supportive framework for organizational learning from all employees." (author's abstract)"International tätige Unternehmen investieren viel in die Entsendung von Führungskräften ins Ausland. Was und wie können Unternehmen von diesen Führungskräften nach ihrer Rückkehr lernen? Um dieser Frage nachzugehen, wurde eine Pilotstudie in zwei deutschen Unternehmen durchgeführt, die beide seit vielen Jahren international tätig sind. Die Interviews mit zurückgekehrten Expatriates und mit Personalmanagern dokumentieren eine Vielfalt von Wissen. Sie zeigen aber auch, daß die vier in der Literatur zu Organisationslernen zentralen Kategorien von Wissen (declarative, procedural, conditional und axiomatic) in der Literatur zum Organisationslernen nicht ausreichen, um diese Vielfalt zu erfassen. Eine fünfte Kategorie muß ergänzend hinzugefügt werden: relational knowledge. Die Untersuchung zeigt, daß zwischen dem vielfältigen individuellen Wissen und dem Wissen der Organisation eine große Lücke bleibt. Bei der Transformation ihres Individualwissens in organisatorisches Eigentum erleben die Expatriates wenig Unterstützung. Viele der von den Expatriates angesprochenen Probleme bei der Umsetzung von Wissen können als organisationstypisch angesehen werden. Die Autoren erarbeiten daher nicht nur Empfehlungen für eine auf Organisationslernen besser abgestimme Gestaltung der Entsendungspolitik, sondern auch Vorschläge für die Feststellung der Lernbedürfnisse der jeweiligen Organisation sowie für die Schaffung eines lernfreundlichen Rahmens." (Autorenreferat

Liikumisülesanded 7. klasside eesti keele õpetajatele õpilaste kehalise aktiivsuse tõstmiseks

https://www.ester.ee/record=b5364118*es

Kubemesonga plastika päevakirurgias või statsionaaris? Retrospektiivne uuring

Taust ja eesmärk. Eesti Haigekassa juurde kuuluv ravikvaliteedi indikaatorite nõukoda on seadnud eesmärgi, et vähemalt 70% kubemesonga operatsioonidest peaks toimuma päevakirurgias. TÜ Kliinikumis on viimastel aastatel päevakirurgias tehtud ingvinaalherniotoomiate osakaal jäänud oluliselt seatud piirist allapoole, olles 2017.–2019. aastal 39–49%. Uuringu eesmärk oli selgitada, kas kliinikumis oleks olnud võimalik suurendada päevakirurgias tehtud kubemesonga operatsioonide osakaalu.Metoodika. Tegemist on retrospektiivse uuringuga. Kogutud andmete alusel hindas üks anestesioloog ja üks üldkirurg, kas patsiendi operatsioon oleks võinud toimuda päevakirurgias või oli statsionaar ikkagi sobiv valik.Tulemused. Aastatel 2017–2019 opereeriti kliinikumi statsionaaris kubemesonga tõttu plaaniliselt 339 täiskasvanud patsienti, mis moodustas 52,8% plaanilistest kubemesonga operatsioonidest. Anestesioloogi ja kirurgi arvamus päevakirurgilise vs. statsionaarse raviviisi valiku kohta langes kokku 86,1%-l juhtudest. Anestesioloogi ja kirurgi hinnang päevakirurgia valiku põhjendatuse kohta langes kokku 138 juhul, mis oleks suurendanud kliinikumis päevakirurgia osakaalu kubemesonga operatsioonide korral uuringuperioodil 68,7%-ni. Kui patsiendil esines krooniline südamepuudulikkus, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus või krooniline neerupuudulikkus, siis määrasid nii anestesioloog kui ka kirurg suurema tõenäosusega patsiendi statsionaarsele ravile. Sama kehtis ka siis, kui patsiendi koduses raviskeemis olid kardiaalsed ravimid, antikoagulant või antiagregant. Järeldused. Uuringu tulemused viitavad võimalusele suurendada kliinikumis päevakirurgias tehtud ingvinaalherniotoomiate osakaalu. Vajalikud on lisauuringud päevakirurgia senise väikse osakaalu põhjuste selgitamiseks ja patsientide valiku – päevakirurgilisevõi statsionaarsele ravile – kriteeriumite väljatöötamiseks