Revision of Security Risk-oriented Patterns for Distributed Systems

Turvariskide haldamine on oluline osa tarkvara arendusest. Arvestades, et enamik tänapäeva ettevõtetest sõltuvad suuresti infosüsteemidest, on turvalisusel oluline roll sujuvalt toimivate äriprotsesside tagamisel. Paljud inimesed kasutavad e-teenuseid, mida pakuvad näiteks pangad ja haigekassa. Ebapiisavatel turvameetmetel infosüsteemides võivad olla soovimatud tagajärjed nii ettevõtte mainele kui ka inimeste eludele.\n\rTarkvara turvalisusega tuleb tavaliselt tegeleda kogu tarkvara arendusperioodi ja tarkvara eluea jooksul. Uuringute andmetel tegeletakse tarkvara turvaküsimustega alles tarkvara arenduse ja hooldus etappidel. Kuna turvariskide vähendamine kaasneb tavaliselt muudatustena informatsioonisüsteemi spetsifikatsioonis, on turvaanalüüsi mõistlikum teha tarkvara väljatöötamise algusjärgus. See võimaldab varakult välistada ebasobivad lahendused. Lisaks aitab see vältida hilisemaid kulukaid muudatusi tarkvara arhitektuuris.\n\rKäesolevas töös käsitleme turvalise tarkvara arendamise probleemi, pakkudes lahendusena välja turvariskidele orienteeritud mustreid. Need mustrid aitavad leida turvariske äriprotsessides ja pakuvad välja turvariske vähendavaid lahendusi. Turvamustrid pakuvad analüütikutele vahendit turvanõuete koostamiseks äriprotsessidele. Samuti vähendavad nad riskianalüüsiks vajalikku töömahtu. Oma töös joondame me turvariskidele orienteeritud mustrid vastu hajussüsteemide turvaohtude mustreid. See võimaldab meil täiustada olemasolevaid turvariski mustreid ja võtta kasutusele täiendavaid mustreid turvariskide vähendamiseks hajussüsteemides.\n\rTurvariskidele orienteeritud mustrite kasutatavust on kontrollitud lennunduse äriprotsessides. Tulemused näitavad, et turvariskidele orienteeritud mustreid saab kasutada turvariskide vähendamiseks hajussüsteemides.Security risk management is an important part of software development. Given that majority of modern organizations rely heavily on information systems, security plays a big part in ensuring smooth operation of business processes. Many people rely on e-services offered by banks and medical establishments. Inadequate security measures in information systems could have unwanted effects on an organization’s reputation and on people’s lives. Security concerns usually need to be addressed throughout the development and lifetime of a software system. Literature reports however, that security is often considered during implementation and maintenance stages of software development. Since security risk mitigation usually results with changes to an IS’s specification, security analysis is best done at an early phase of the development process. This allows an early exclusion of inadequate system designs. Additionally, it helps prevent the need for fundamental and expensive design changes later in the development process. In this thesis, we target the secure system development problem by suggesting application of security risk-oriented patterns. These patterns help find security risk occurrences in business processes and present mitigations for these risks. They provide business analysts with means to elicit and introduce security requirements to business processes. At the same time, they reduce the efforts needed for risk analysis. We confront the security risk-oriented patterns against threat patterns for distributed systems. This allows us to refine the collection of existing patterns and introduce additional patterns to mitigate security risks in processes of distributed systems. The applicability of these security risk-oriented patterns is validated on business processes from aviation turnaround system. The validation results show that the security risk-oriented patterns can be used to mitigate security risks in distributed systems

Security Requirements Elicitation from Airline Turnaround Processes

Security risk management is an important part of system development. Given that a majority of modern organizations rely heavily on information systems, security plays a big part in ensuring smooth operations of business processes. For example, many people rely on e-services offered by banks and medical establishments. Inadequate security measures in information systems have unwanted effects on an organization’s reputation and on people’s lives. This case study paper targets the secure system development problem by suggesting the application of security requirements elicitation from business processes (SREBP). This approach provides business analysts with means to elicit and introduce security requirements to business processes through the application of the security risk-oriented patterns (SRPs). These patterns help find security risk occurrences in business processes and present mitigations for these risks. At the same time, they reduce the efforts needed for risk analysis. In this paper, the authors report their experience to derive security requirements for mitigating security risks in the distributed airline turnaround Systems

Web Typography Tool

Tüpograafia on veebidisaini üks olulisimaid komponente. Õnnestunud tüpograafia aitab kaasa nii veebilehe esteetilisele ilule kui ka sisu edastamisele. Veebitüpograafia areng on viimase 20 aasta jooksul oluliselt avardanud disainerite võimalusi. Üha suurem on vajadus spetsiaalse tarkvara järele, mis aitaks veebilehtedele sobiva tüpograafia loomisele kaasa. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on luua olemasolevatest veebitüpograafia tööriistadest täiuslikum rakendus. Valminud lahendus pakub uusi võimalusi tüpograafiadisainide loomiseks ja võrdlemiseks muutes disainerite töö produktiivsemaks.Typography is one of the key components of web design. Well-designed typography can imp-rove the esthetic beauty of a web page as well as help deliver the content to the reader. The development of web typography during the past 20 years has substantially enlarged designers’ options in web designing. There is a greater need for a typography oriented tool which would help designers create more suitable typography solutions for web pages. The purpose of this bachelor’s thesis is to create a more complete application than currently available. The created solution offers new possibilities for creating and comparing typography designs making designers’ work more productive

40 aastat kehavälist vereringet Eestis

Kehavälist vereringet südameoperatsioonide ajal ning elustamise puhul on Eestis kasutatud 40 aastat. Esimene operatsioon avatud südamel kehavälise vereringe tingimustes tehti Tartus 17. märtsil 1966. aastal. Praeguseks on kehavälist vereringet kasutatud umbes 10 000 avatud südamel tehtud operatsiooni korral. Eesti Arst 2006; 85 (8): 535–54

Energia- ja proteiinitarbe katmine mahelammaste söötmisel ning mahelambaliha biokvaliteet : lõpparuande põhiosa

Viimasel kümnel aastal on Eestis lammaste arvukus pidevalt kasvanud. Sealhulgas on pidevalt tõusnud Eestis ka mahelammaste üldarv ning mahelammaste osakaal lammaste üldarvust. Nii moodustasid mahetingimustes peetud mahelambad enne projekti algust 2008.aastal juba 42,5% lammaste üldarvust. Võrdluseks teiste loomaliikide osas oli Eestis mahedaid loomi vähe. Nii moodustasid 2008. aastal maheveised vaid 3,4%, mahepiimalehmad 2,9 %, mahekitsed 17 % ja mahesead 0,1 % vastavate loomade üldarvust. Alates 1.01.2008 on pidanud kõik ELi mahetootjad söötma oma rohusööjaid loomi (veised, hobused, lambad, kitsed) 100% ulatuses mahepõllumajanduslikult toodetud söödaga. Varem võis piiratud hulgal kasutada ka mittemahedalt toodetud energia- ja proteiinisöötasid (jõusöödad, koogid). Seetõttu on mahelambakasvatajal keerukam lahendada lammaste energia ja proteiini tarbe rahuldamise eriti uttede tiinusperioodi viimasel kahel kuul ja imetamisperioodil ning noorlammaste lõppnuumal. Kuna mittemahedate energiasöötade kasutamine on keelatud ja Eesti mahefarmides kasvatatakse vaid väheseid kõrgema energia-ja proteiini sisaldusega söötasid (mahe oder, mahe kaer, mahe rukis, mahe hernes) piiratud koguses, siis söödavad mahekasvatajad lambaid sageli vaid rohusöötadega kasutades minimaalselt või üldse mitte teraviljasöötasid. Talvisel perioodil on põhisöödaks enamasti kõrrelistest valmistatud silo või hein ja suvel karjamaarohi. Kahjuks teiste võimalike proteiinsöötade (vikk, lupiin, põlduba, sojauba) kasvatamine mahetingimustes Eestis praktiliselt puudub ning seetõttu nende kasutamine lähitulevikus on vähetõenäoline. Seepärast on mahelammaste söödaratsioonide tasakaalustamine tunduvalt probleemsem tavatootmisest. Võib arvata, et eriti võimenduvad probleemid rohusöötade (silo, hein) madalama toiteväärtuse korral. Söötmise seisukohalt on eriti probleemsed uttede tiinusperioodi lõpu ja imetamisperioodi ratsioonide tasakaalustatus energia-ja proteiiniga. Sellest võivad alguse saada järgmised võimalikud probleemid nagu uttede liigne kõhnumine ja toitumuse langus enne poegimist, mis võivad välja viia uttede söödaratsiooni energiapuudusest tingitud kliinilise või subkliinilise ketoosini. Oluliseks indikaatoriks uttede ratsiooni ebapiisavale energiatasemele on tallede madal sünnimass ja uttede madalast piimakusest tingitud tallede madal juurdekasv võõrutuseelsel perioodil. Seepärast vajaksid uurimist mahelammaste söötmine tiinuse-ja imetamisperioodi jooksul. Vaatamata mahelambakasvatuse kiirele levikule ei ole Eestis teaduslikult uuritud mahelammaste söötmise olukorda ning mahelambakasvatajatel on puudunud ka võimalus saada kvaliteetset nõuannet mahelammaste söötmise osas. Teadmatus ja teaduslike uuringute puudumine valitses ka mahelambakasvatuses toodetud toodangu kvaliteedi osas. Teaduslikult oli uurimata mahetootmises toodetud lambaliha, eelkõige noorlambaliha koostis, kvaliteet ja tervislikus Eesti tingimustes. Noorlambaliha kvaliteet sõltub paljudest erinevatest faktoritest, millest peamisteks on lamba tõug, söödaratsiooni koostis ja selle energeetiline toiteväärtus, teraviljasöötade osakaal, erinevate söötade ja söödakultuuride kasutamine (liblikõielised kultuurid versus kõrrelised) ratsioonis, nuuma pikkus jt. Lambaliha kvaliteet on tihedalt seotud lihakeha rasva sisalduse ja kogusega ning liha rasvhappelise koostisega, mis omakorda on seotud liha kui toiduaine tervislikkusega. Ehkki lambalihas on suhteliselt kõrge küllastunud rasvhapete hulk sisaldab see märkimisväärses koguses omeega 3 rasvhapete hulka kuuluvat linoleenhapet ja teisi polüküllastamata rasvhappeid. Paraku puudusid Eestis igasugused andmeid mahetootmise tingimustes toodetud talleliha koostise seostest nuumal kasutatavate söötade, söödaratsiooni energeetilise taseme ja lihakeha tapajõudlusnäitajate ning liha rasvhappelise koostise vahel. Projekti põhieesmärgiks oli uurida vabade, tiinete ja imetavate uttede ning lihatallede söötmise olukorda mahefarmides. Teha kindlaks lammaste mahefarmides kasutatud söötade toiteväärtus. Välja selgitada mahedalt toodetud noorlambaliha koostis, 4 kvaliteet ja tervislikus (rasvhappeline koostise alusel) ning lihatallede tapajõudlus. Hinnata uttede söötmise mõju nende toitumusele, tallede saamisele, tallede sünni-ja 100 päeva kehamassile. Korraldada söötmiskatsed tiinete ja imetavate uttedega kaera lisasöötmise mõju väljaselgitamiseks rohusöödalise söötmistüübi korral mahedalt kasvatatud uttede toitumusele, vere metaboliitidele ja jõudlusele, mis oleks aluseks sobivate söötmisstrateegiate väljatöötamisel uttede ja lihatallede söötmiseks mahefarmides

Effect of additional oat supplementation in forage based feeding during gestation and lactation periods on ewe body condition, performance, blood glycose and β-hydroxybutyrate concentration in organic farm

The aim of this study was to estimate the feeding strategies of pregnant and lactating ewes fed only silage/hay or supplemented with concentrates (oat) on the ewe body condition score (BCS), production of ewes (lambs born per ewe lambed (LB), lambs born alive per ewe lambed (LBA), lambs born dead per ewe lambed (LBD), lamb birth weight (LBW), lamb 100 day weight (L100DW)) and ewe blood glycose and β-hydroxybutyrate (BHB) concentrations. The Estonian White Face and Texel ewes (107 ewes) were divided into two similar groups: the experimental group (59 ewes) and control group (48 ewes). For 45–60 days before lambing (from 90th–105th day of gestation) the experimental ewes were fed in addition to forage feeds (silage, hay or pasture grass) 0.22 kg of organic oat per day (totally 10 kg in gestation period) and 0.3 kg of oat during suckling period (totally 13.5 kg per ewe). The control group of ewes were fed only with forage-based rations (silage, hay, pasture grass) without cereals. Ewe BCS was assessed before mating, on 130–140 day of pregnancy, after lambing (following 7th–10th day), during the 2nd suckling months (45–60 suckling day) and at weaning of lambs by two observers during the whole study. It was concluded that additional feeding of minimal amount of oats increased the ewes BCS in the experimental group at 130–140 day of pregnancy (BCS was respectively 3.36 and 2.97, p < 0.001) and on the 45–60th suckling day (BCS respectively 2.84 and 2.52, p < 0.001) compared with control ewes, but did not affect BCS of ewes at the end of the experiment (at weaning). Production traits (LBA, LBW, L100DW) nor ewes blood glycose and β-hydroxybutyrate (BHB) concentrations at the 130–140 days of pregnancy and 7–10 days after lambing were not affected by supplementation of oat to ewes' die

Field trial on glucose-induced insulin and metabolite responses in Estonian Holstein and Estonian Red dairy cows in two herds

<p>Abstract</p> <p>Background</p> <p>Insulin secretion and tissue sensitivity to insulin is considered to be one of the factors controlling lipid metabolism <it>post partum</it>. The objective of this study was to compare glucose-induced blood insulin and metabolite responses in Estonian Holstein (EH, n = 14) and Estonian Red (ER, n = 14) cows.</p> <p>Methods</p> <p>The study was carried out using the glucose tolerance test (GTT) performed at 31 ± 1.9 days <it>post partum</it> during negative energy balance. Blood samples were obtained at -15, -5, 5, 10, 20, 30, 40, 50 and 60 min relative to infusion of 0.15 g/kg BW glucose and analysed for glucose, insulin, triglycerides (TG), non-esterified fatty acids (NEFA), cholesterol and β-hydroxybutyrate (BHB). Applying the MIXED Procedure with the SAS System the basal concentration of cholesterol, and basal concentration and concentrations at post-infusion time points for other metabolites, area under the curve (AUC) for glucose and insulin, clearance rate (CR) for glucose, and maximum increase from basal concentration for glucose and insulin were compared between breeds.</p> <p>Results</p> <p>There was a breed effect on blood NEFA (<it>P </it>< 0.05) and a time effect on all metabolites concentration (<it>P </it>< 0.01). The following differences were observed in EH compared to ER: lower blood insulin concentration 5 min after glucose infusion (<it>P </it>< 0.05), higher glucose concentration 20 (<it>P </it>< 0.01) and 30 min (<it>P </it>< 0.05) after infusion, and higher NEFA concentration before (<it>P </it>< 0.01) and 5 min after infusion (P < 0.05). Blood TG concentration in ER remained stable, while in EH there was a decrease from the basal level to the 40^thmin nadir (<it>P </it>< 0.01), followed by an increase to the 60^thmin postinfusion (<it>P </it>< 0.01).</p> <p>Conclusion</p> <p>Our results imply that glucose-induced changes in insulin concentration and metabolite responses to insulin differ between EH and ER dairy cows.</p

Energia- ja ainevahetusseisundi näitajate seosed luteaalaktiivsuse ja sigimisega eesti holsteini lehmadel

Eestis on viimase kümnendi jooksul toimunud lehmade aretuses, söötmises ja pidamises suured muutused, mille tulemusel on nii piimatoodang kui ka holsteini tõu osatähtsus pidevalt kasvanud; holsteini tõugu lehmade 305 päeva toodang suurenes Jõudluskontrolli Keskuse andmetel 4046 kilogrammilt 1996. a 7332 kilogrammini 2007. aastal. Paraku on sama ajavahemiku jooksul langenud mitmed lehmade sigimisnäitajad: uuslüpsiperiood on pikenenud rohkem kui kuu aja võrra (113 päeva 1996. a vs. 147 päeva 2007. a), poegimisvahemik on pikenenud 409 päevalt (1996) 426 päevani (2007). Ka lehmade karjas püsimise aeg on lühenenud 78 kuult (2000) 68 kuuni(2007), praakimispõhjustest on udarahaiguste kõrval suur osakaal ahtrusel. Võttes arvesse põhimõtet, et majanduslikult on kasulik, kui lehm poegib kord aastas, samuti arvestades karja täienduseks vajaminevate loomade üleskasvatamise kulusid, lubavad eeltoodud näited järeldada, et sigimisolukorra parandamises on suur ressurss piimatootmise kasumi suurendamiseks. Piimalehmade sigimishäireid käsitletakse tänapäeval kui multifaktoriaalset probleemi, mis hõlmab aretust, söötmist, loomade pidamist ja mitmeid teisi aspekte. Samas peamised füsioloogilised muutused, mis mõjutavad lehmade tervist ja sigimist, toimuvad poegimisajal või vahetult pärast seda. Sünnitus ja laktatsioon kutsuvad esile järsu muutuse ainevahetuses, energiatarve ja aminohapete tarve suurenevad järsult kaks kuni kolm korda. Kuna laktatsiooni alguses katab söödaga saadav energia vaid osa vajadustest, kohaneb ainevahetus ümber kehavarude (rasvade ja proteiini) kasutamisele, et toetada piimatoodangu kiiret kasvu. Negatiivne energiabilanss (NEB), mis algab juba enne poegimist, võib kesta mõned nädalad, enamasti siiski 10–12 nädalat, seega kuni seemendusperioodi alguseni. NEB ja sellega kaasnev koormus ainevahetusele on tõukejõuks mitmete haiguste ja sigimisprobleemide tekkel. Olulisi seoseid on leitud NEB-i, seda peegeldava ainevahetusseisundi ning ovulatsioonitsüklite taastumise, folliikulite kasvu, munaraku kvaliteedi ning varases arengujärgus embrüo arengu vahel. Nende seoste parem mõistmine võiks olla abiks lahenduste leidmisel lehmade sigimisefektiivsuse parandamiseks. Sellest eesmärgist lähtudes püstitasime ka käesoleva doktoritöö hüpoteesi – lehmade söötmine ja pidamine ning sellest olenev NEB laktatsiooni alguses on seoses munasarjade funktsioonihäirete ning lehmade sigimisefektiivsusega. Eeldasime, et paremate söötmis pidamistingimustega on võimalik ka kõrgema piimatoodanguga farmis vähendada ja lühendada NEB-i ning sellega lüheneb aeg poegimisest luteaalaktiivsuse taastumiseni, esineb vähem munasarjahäireid ja paraneb tiinestumine. Eeltoodud hüpoteesist lähtudes seadsime tööle järgmised eesmärgid: 1. Uurida eesti holsteini lehmade ainevahetus- ja energiaseisundit poegimisjärgsel perioodil (I–IV). 2. Kirjeldada lehmade munasarjade funktsiooni poegimisjärgsel perioodil kahes erineva piimatoodangu ning söötmis- ja pidamistasemega farmis ning selgitada munasarjade funktsioonihäirete mõju sigivusnäitajatele (I; II). 3. Uurida munasarjade funktsioonihäireid ja sigivust ning seostada neid lehmade energiaseisundit iseloomustavate näitajatega kõrge piimatoodangu ja hea sigivusega karjas (II). 4. Uurida poegimiseelse ja -järgse energia- ja ainevahetusseisundi seoseid poegimisjärgse luteaalaktiivsuse taastumise kiirusega (III). 5. Uurida poegimisaegse toitumushinde seoseid poegimisjärgse toitumushinde languse, piimatoodangu ja karjast väljaminekuga esimese laktatsiooni holsteini lehmadel (IV). Uurimuste I–III jaoks kogusime andmed kahest erineva piimatoodangu ning söötmis- ja pidamistasemega farmist (H ja L). Kuna tavalistes farmitingimustes ei ole täpne energiabilansi mõõtmine võimalik ega otstarbekas, siis kasutasime mitmesuguseid kaudseid meetodeid nagu toitumuse hindamine, piimakomponentide ja rasva/valgu suhte määramine, samuti mitmete metaboliitide – esterifitseerimata rasvhapete (NEFA), ketokehade jt – sisalduse määramine verest. Toitumust hindasime kuni kahenädalaste vahedega vastava hindamisskeemi(Edmonson et al., 1989) alusel. Vereproove kogusime 1–2 nädalat enne poegimist, 1–2, 4–6 ja 9–11 nädalat pärast poegimist. Lehmade sigimise uurimisel kasutasime koos traditsiooniliste sigimisnäitajatega füsioloogilisi sigimisparameetreid, mis põhinesid piima progesteroonisisalduse (P4) määramisel. Munasarjade funktsiooni uurimiseks koguti nelja kuu jooksul kolm korda nädalas piimaproovid kõikidelt uuritavatelt lehmadelt (farmid H ja L), alustades 5…10 päeva pärast poegimist. P4 profiilide põhjal moodustasime neli gruppi: normaalne profiil, pikenenud anovulatoorne periood (DC), innatsükli katkemine (CC) ja pikenenud luteaalfaas (PLP). Uurimuse IV jaoks kasutasime Põlula katsefarmist kogutud andmeid. 1. Kõrgem piima rasva/valgu suhe esimesel laktatsioonikuul, suurem toitumushinde langus teise laktatsioonikuu keskpaigaks, suurenenud NEFA ja ketokehade kontsentratsioon 1–2 ning 4–6 nädalat pärast poegimist farmis L uuritud lehmade vereseerumis (n=39) lubasid teha järelduse, et nende energiadefitsiit on suurem kui kõrgema toodanguga farmi (H) uuritud lehmadel (n=71). Kasutatud meetodite kombinatsioon andis lehmade energia- ja ainevahetusseisundist farmi tingimustes usaldusväärse pildi (I). 2. Munasarjade funktsioonihäirete esinemissagedus oli suur, neid esines ligi 50% uuritud lehmadel. Kõige sagedamini esinev munasarjahäire oli DC (I; II). 3. Ajavahemik poegimisest luteaalaktiivsuse ja normaalsete ovariaaltsüklite taastumiseni, samuti normaalse P4 profiiliga ja munasarjade funktsioonihäiretega lehmade suhe oli mõlema uuritud farmi lehmadel sarnane, seda vaatamata farmide energiabilansi erinevusele esimesel laktatsioonikuul (I; II). Teiste munasarjade funktsioonihäirete (CC;PLP) esinemine oli farmides erinev. 4. DC grupil oli normaalse grupiga võrreldes kõrgem AST aktiivsus vereplasmas, madalam valgusisaldus ja kõrgem rasva/valgu suhe piimas esimesel laktatsioonikuul, mis viitavad energiadefitsiidile sel perioodil (II). 5. Ainevahetusseisund kuni kaks nädalat enne poegimist oli seoses luteaalaktiivsuse taastumisega poegimisjärgsel perioodil. Vereseerumi kõrgem ketokehade sisaldus kuni kaks nädalat enne poegimist seostus esimese ovariaaltsükli varasema algusega (III).6. Vaatamata pikenenud anestrusele poegimisjärgsel perioodil oli DC grupi lehmadel hea sigivus kõrgema piimatoodanguga ning paremate söötmis- ja pidamistingimustega farmis (I). Järeldasime, et mõõduka NEB korral ei pruugi ovariaaltsüklite hilisema algusega poegimisjärgselt kaasneda sigivuse langus (I; II). 7. Esimese laktatsiooni holsteini lehmade poegimisaegse toitumushinde, piimatoodangu, karjast väljamineku ja sigimisnäitajate seoste uurimisel selgus, et sobiv toitumushinne poegimise ajal on vahemikus 3,25–3,5 palli. Toitumuse hindamine osutus kergesti omandatavaks ja usaldusväärseks meetodiks lehma kehavarude ja energiabilansi määramisel (IV).The study was supported by the grants from the Estonian Science Foundation (grants 5422, 6065), TARPM 0421, the Estonian Ministry of Science and Education (base fund "Feeding of dairy cows during different periods of energy balance" SF 0422595s03) and the Estonian Ministry of Agriculture(project "Investigations on milk production of Estonian dairy cattle breeds")

Securing Airline-Turnaround Processes Using Security Risk-Oriented Patterns

Part 2: Regular PapersInternational audienceSecurity risk management is an important part of system development. Given that a majority of modern organisations rely heavily on information systems, security plays a big part in ensuring smooth operations of business processes. For example, many people rely on e-services offered by banks and medical establishments. Inadequate security measures in information systems have unwanted effects on an organisation’s reputation and on people’s lives. In this case study research paper, we target the secure system development problem by suggesting the application of security risk oriented patterns. These patterns help find security risk occurrences in business processes and present mitigations for these risks. They provide business analysts with means to elicit and introduce security requirements to business processes. At the same time, they reduce the efforts needed for risk analysis. These security risk oriented patterns are applied on business processes from an aviation-turnaround system. In this paper, we report our experience to derive security requirements to mitigate security risks in distributed systems