Viimasel kümnel aastal on Eestis lammaste arvukus pidevalt kasvanud. Sealhulgas on
pidevalt tõusnud Eestis ka mahelammaste üldarv ning mahelammaste osakaal lammaste
üldarvust. Nii moodustasid mahetingimustes peetud mahelambad enne projekti algust
2008.aastal juba 42,5% lammaste üldarvust. Võrdluseks teiste loomaliikide osas oli Eestis
mahedaid loomi vähe. Nii moodustasid 2008. aastal maheveised vaid 3,4%,
mahepiimalehmad 2,9 %, mahekitsed 17 % ja mahesead 0,1 % vastavate loomade üldarvust.
Alates 1.01.2008 on pidanud kõik ELi mahetootjad söötma oma rohusööjaid loomi
(veised, hobused, lambad, kitsed) 100% ulatuses mahepõllumajanduslikult toodetud söödaga.
Varem võis piiratud hulgal kasutada ka mittemahedalt toodetud energia- ja proteiinisöötasid
(jõusöödad, koogid). Seetõttu on mahelambakasvatajal keerukam lahendada lammaste
energia ja proteiini tarbe rahuldamise eriti uttede tiinusperioodi viimasel kahel kuul ja
imetamisperioodil ning noorlammaste lõppnuumal. Kuna mittemahedate energiasöötade
kasutamine on keelatud ja Eesti mahefarmides kasvatatakse vaid väheseid kõrgema energia-ja
proteiini sisaldusega söötasid (mahe oder, mahe kaer, mahe rukis, mahe hernes) piiratud
koguses, siis söödavad mahekasvatajad lambaid sageli vaid rohusöötadega kasutades
minimaalselt või üldse mitte teraviljasöötasid. Talvisel perioodil on põhisöödaks enamasti
kõrrelistest valmistatud silo või hein ja suvel karjamaarohi. Kahjuks teiste võimalike
proteiinsöötade (vikk, lupiin, põlduba, sojauba) kasvatamine mahetingimustes Eestis
praktiliselt puudub ning seetõttu nende kasutamine lähitulevikus on vähetõenäoline.
Seepärast on mahelammaste söödaratsioonide tasakaalustamine tunduvalt probleemsem
tavatootmisest. Võib arvata, et eriti võimenduvad probleemid rohusöötade (silo, hein)
madalama toiteväärtuse korral. Söötmise seisukohalt on eriti probleemsed uttede
tiinusperioodi lõpu ja imetamisperioodi ratsioonide tasakaalustatus energia-ja proteiiniga.
Sellest võivad alguse saada järgmised võimalikud probleemid nagu uttede liigne kõhnumine
ja toitumuse langus enne poegimist, mis võivad välja viia uttede söödaratsiooni
energiapuudusest tingitud kliinilise või subkliinilise ketoosini. Oluliseks indikaatoriks uttede
ratsiooni ebapiisavale energiatasemele on tallede madal sünnimass ja uttede madalast
piimakusest tingitud tallede madal juurdekasv võõrutuseelsel perioodil. Seepärast vajaksid
uurimist mahelammaste söötmine tiinuse-ja imetamisperioodi jooksul. Vaatamata
mahelambakasvatuse kiirele levikule ei ole Eestis teaduslikult uuritud mahelammaste
söötmise olukorda ning mahelambakasvatajatel on puudunud ka võimalus saada kvaliteetset
nõuannet mahelammaste söötmise osas.
Teadmatus ja teaduslike uuringute puudumine valitses ka mahelambakasvatuses toodetud
toodangu kvaliteedi osas. Teaduslikult oli uurimata mahetootmises toodetud lambaliha,
eelkõige noorlambaliha koostis, kvaliteet ja tervislikus Eesti tingimustes. Noorlambaliha
kvaliteet sõltub paljudest erinevatest faktoritest, millest peamisteks on lamba tõug,
söödaratsiooni koostis ja selle energeetiline toiteväärtus, teraviljasöötade osakaal, erinevate
söötade ja söödakultuuride kasutamine (liblikõielised kultuurid versus kõrrelised) ratsioonis,
nuuma pikkus jt. Lambaliha kvaliteet on tihedalt seotud lihakeha rasva sisalduse ja kogusega
ning liha rasvhappelise koostisega, mis omakorda on seotud liha kui toiduaine
tervislikkusega. Ehkki lambalihas on suhteliselt kõrge küllastunud rasvhapete hulk sisaldab
see märkimisväärses koguses omeega 3 rasvhapete hulka kuuluvat linoleenhapet ja teisi
polüküllastamata rasvhappeid. Paraku puudusid Eestis igasugused andmeid mahetootmise
tingimustes toodetud talleliha koostise seostest nuumal kasutatavate söötade, söödaratsiooni
energeetilise taseme ja lihakeha tapajõudlusnäitajate ning liha rasvhappelise koostise vahel.
Projekti põhieesmärgiks oli uurida vabade, tiinete ja imetavate uttede ning
lihatallede söötmise olukorda mahefarmides. Teha kindlaks lammaste mahefarmides
kasutatud söötade toiteväärtus. Välja selgitada mahedalt toodetud noorlambaliha koostis,
4
kvaliteet ja tervislikus (rasvhappeline koostise alusel) ning lihatallede tapajõudlus. Hinnata
uttede söötmise mõju nende toitumusele, tallede saamisele, tallede sünni-ja 100 päeva
kehamassile. Korraldada söötmiskatsed tiinete ja imetavate uttedega kaera lisasöötmise mõju
väljaselgitamiseks rohusöödalise söötmistüübi korral mahedalt kasvatatud uttede toitumusele,
vere metaboliitidele ja jõudlusele, mis oleks aluseks sobivate söötmisstrateegiate
väljatöötamisel uttede ja lihatallede söötmiseks mahefarmides
