Eesti ravijuhend „Epilepsia käsitlus fertiilses eas naistel ja rasedatel“

Eesti Arst 2022; 101(11):644–64

Immuunravi ja kiiritusravi – uus efektiivne kombinatsioon

Ajalooliselt on kiiritusravi peetud vaid lokaalseks kasvajavastaseks ravimeetodiks, mis parandab peamiselt kasvaja paikset kontrolli, vähendades seeläbi kasvaja süsteemset levikut. Nüüdseks on kogutud arvestataval hulgal tõenduspõhist infot, mis näitab, et kiiritusravil on oluline osa ka süsteemse vähivastase immuunaktivatsiooni tekkes. Olemasolevad teadmised viitavad sellele, et immuun- ning kiiritusravi samaaegne kombineerimine võib olla oluline samm edasise raviefektiisuse parandamiseks pahaloomulise kasvajaga haigetel. Võttes arvesse eelkliinilist infot, üksikjuhtude kirjeldusi, retrospektiivseid analüüse ning arvukaid läbiviidud ja käimasolevaid uuringuid, võib väita, et immuunravi ja kiiritusravi on uus tõhus ravikombinatsioon. Samas nõuab see raviskeem veel hulgaliselt edasisi uuringuid nii nende ravimeetodite optimaalse järjestamise kui ka kiiritusravi fraktsioneerimise skeemide osas.Eesti Arst 2017; 96(5):296–30

Immuunravi – uus suund onkoloogias

Kasvaja mikrokeskkonnas ekspresseeritakse mitmeid immuunreaktsioone mõjutavaid molekule ning seda nii immuunsüsteemi kui ka kasvajarakkude endi poolt. Immuunreaktsioone pidurdavate molekulide hulka kuuluvad lisaks tsütokiinidele mitmed kasvufaktorid, ensüümid ning rakkude membraanil ekspresseeritud ligandid, mis seonduvad immuunrakkude pinnal olevate inhibeerivate retseptoritega immuunkontrollpunktis CTLA-4 (ingl cytotoxic T lymphocyte-associated antigen 4) ja PD-1 (ingl programmed celldeath protein 1). Immuunkontrollpunkti inhibiitorite kasutamisel on võimalik kasvaja mikrokeskkonna pidurdavad signaalid blokeerida ning suunata seeläbi immuunsüsteemi rakud kasvajat ründama. Praegu on kolm inhibiitorit (CTLA-4-vastane antikeha ipilimumab ning PD-1-vastased antikehad pembrolizumab ja nivolumab) jõudnud kliinilisse kasutusse melanoomi, kopsu- ja neeruvähi ravis ning järk-järgult on oodata paljude uute sama klassi ravimite lisandumist. Vaieldamatult on tegu uue ning efektiivse ravisuunaga onkoloogias, mis on oluliselt laiendanud ravivõimalusi mitmete agressiivsete kasvajate käsitluses.Eesti Arst 2017; 96(5):281–28

Uued ravimid – uued kõrvaltoimed

Uutel ning tõhusatel kasvajavastastel immuunravimitel (immuunkontrollpunkti inhibiitoritel) on väga erinev toksilisuse profiil võrreldes aastaid kasutuses olnud keemiaravi- ja sihtmärkravimitega. Immuunkontrollpunkti inhibiitorid viivad immuunsüsteemi tasakaalust välja ning see soodustab omakorda autoimmuunsete reaktsioonide teket. Kuigi enamik immuunsusega seotud kõrvaltoimetest on kerged, võivad kuni 13%-l patsientidest tekkida rasked kuni eluohtlikud autoimmuunsed kõrvaltoimed. Seetõttu on oluline teada uute immuunravimite kõrvaltoimeid kõikidel pahaloomulise kasvajaga haigetega kokkupuutuvatel arstidel. Õigeaegse diagnoosimise ja ravi alustamise korral on suurem osa immuunsusega seotud kõrvatoimetest täielikult pöörduvad ning ajutine immuunsupressiiivne ravi glükokortikoidide, infliksimabi, asatiopriini või mükofenolaatmofetiiliga on näidustatud ainult raskete k õrvaltoimete raviks.Eesti Arst 2017; 96(5):289–29

Mootorsõidukite kokkupõrked jalakäijatega Eestis: regionaalhaiglate 116 ravijuhu ning kohtuarstliku lahangu analüüs

Taust ja eesmärgid. Vigastussurmade osakaal Eestis on Euroopa Liidu üks suuremaid. Liiklussurmadel on selles arvestatav osa. Uuringu eesmärk on analüüsida liikluses vigastatud jalakäijate andmeid, vigastuste profiili, käsitlust ja vigastustejärgset suremust.Metoodika. Retrospektiivne analüüs jalakäijana mootorsõidukiõnnetusse sattunud ja regionaalhaiglatesse hospitaliseeritud patsientide ravijuhtudest ning kohtuarstlikes ekspertiisikeskustes lahatud surnukehadest ajavahemikul 01.01.2015–31.12.2015. Uuringu valimisse kuulunud isikute haigestumise ja surma välispõhjused olid dokumenteeritud rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni 10. versiooni (RHK-10) diagnoosikoodidega V02–V09 (sõidukiõnnetuses vigastatud jalakäija). Lisaks valimi üldandmetele dokumenteeriti vigastuste profiil, haigus- ja ravitüsistused ning suremus. Uurimistöö esmane eesmärk oli kirjeldada valimi patsientide vigastustejärgset suremust.Tulemused. Uuringusse kaasati 116 juhtu, kellest 94 olid haiglatesse hospitaliseeritud haiged ja 22 sündmuskohalt kohtuarstlikule lahangule viidud juhud. Valimi keskmine vanus oli 42,8 ± 26,9 aastat ja 56,0% olid mehed. Kõige enam vigastusi toimus novembris ja detsembris ning kellaajaliselt ajavahemikul 16.00–19.00. Domineerivad vigastused olid roidemurrud ja sääreluumurrud vastavalt 31,9%-l ja 28,4%-l juhtudest. Üldsuremus oli 23,3%. 81,5% surmlõpetest toimus haigla eel. Haiglasse jõudnute suremus oli 5,3%. Peamiseks surmapõhjuseks olid rasked ajuvigastused. Tüsistusi esines 8,5%-l juhtudest.Järeldused. Pea iga neljas mootorsõidukiõnnetuses vigastatud uuringuvalimi jalakäija suri. Valdav osa surmadest leiab aset sündmuskohal. Haiglasse jõudnute suremus on sarnane teiste riikidega. Õnnetuste sesoonne iseloom ja ööpäevane jaotumus väärivad tähelepanu liikluskorralduse parandamise aspektist

Raskete vigastuste käsitlemine Eestis

Vigastussurmade tõttu kaotatud eluaastate hulk on suurem kui südamehaiguste ja kasvajate tõttu kaotatud eluaastate hulk kokku. Traumast põhjustatud surmade osakaal Eestis on Euroopa Liidu üks suuremaid. Artiklis on antud ülevaade raskete vigastuste praegusest käsitlusest Eestis ja valdkonna arengusuundumustest

Raskete vigastuste käsitlemine Eestis

Vigastussurmade tõttu kaotatud eluaastate hulk on suurem kui südamehaiguste ja kasvajate tõttu kaotatud eluaastate hulk kokku. Traumast põhjustatud surmade osakaal Eestis on Euroopa Liidu üks suuremaid. Artiklis on antud ülevaade raskete vigastuste praegusest käsitlusest Eestis ja valdkonna arengusuundumustest

Prospective Risk Assessment of Medicine Shortages in Europe and Israel: Findings and Implications

Introduction: While medicine shortages are complex, their mitigation is more of a challenge. Prospective risk assessment as a means to mitigate possible shortages, has yet to be applied equally across healthcare settings. The aims of this study have been to: 1) gain insight into risk-prevention against possible medicine shortages among healthcare experts; 2) review existing strategies for minimizing patient-health risks through applied risk assessment; and 3) learn from experiences related to application in practice. Methodology: A semi-structured questionnaire focusing on medicine shortages was distributed electronically to members of the European Cooperation in Science and Technology (COST) Action 15105 (28 member countries) and to hospital pharmacists of the European Association of Hospital Pharmacists (EAHP) (including associated healthcare professionals). Their answers were subjected to both qualitative and quantitative analysis (Microsoft Office Excel 2010 and IBM SPSS Statistics®) with descriptive statistics based on the distribution of responses. Their proportional difference was tested by the chi-square test and Fisher's exact test for independence. Differences in the observed ordinal variables were tested by the Mann-Whitney or Kruskal-Wallis test. The qualitative data were tabulated and recombined with the quantitative data to observe, uncover and interpret meanings and patterns. Results: The participants (61.7%) are aware of the use of risk assessment procedures as a coping strategy for medicine shortages, and named the particular risk assessment procedure they are familiar with failure mode and effect analysis (FMEA) (26.4%), root cause analysis (RCA) (23.5%), the healthcare FMEA (HFMEA) (14.7%), and the hazard analysis and critical control point (HACCP) (14.7%). Only 29.4% report risk assessment as integrated into mitigation strategy protocols. Risk assessment is typically conducted within multidisciplinary teams (35.3%). Whereas 14.7% participants were aware of legislation stipulating risk assessment implementation in shortages, 88.2% claimed not to have reported their findings to their respective official institutions. 85.3% consider risk assessment a useful mitigation strategy. Conclusion: The study indicates a lack of systematically organized tools used to prospectively analyze clinical as well as operationalized risk stemming from medicine shortages in healthcare. There is also a lack of legal instruments and sufficient data confirming the necessity and usefulness of risk assessment in mitigating medicine shortages in Europe. © Copyright © 2020 Miljković, Godman, Kovačević, Polidori, Tzimis, Hoppe-Tichy, Saar, Antofie, Horvath, De Rijdt, Vida, Kkolou, Preece, Tubić, Peppard, Martinez, Yubero, Haddad, Rajinac, Zelić, Jenzer, Tartar, Gitler, Jeske, Davidescu, Beraud, Kuruc-Poje, Haag, Fischer, Sviestina, Ljubojević, Markestad, Vujić-Aleksić, Nežić, Crkvenčić, Linnolahti, Ašanin, Duborija-Kovačević, Bochenek, Huys and Miljković

Kohalikud omavalitsused ja haridusvõrgu ümberkorraldamine: poliitika kujundamise instrumendi loomine

https://www.ester.ee/record=b5454185*es