Concepts of learning and knowledge among first year students in Estonia

Mitmed üliõpilaste seas läbi viidud uuringud näitavad seost epistemoloogiliste uskumuste ehk teadmuskäsituse ja õpikäsituse vahel. Need uskumused ise aga tingivad selle, kuidas üliõpilased võtavad vastu erinevaid õppejõu tegevusi ja kuidas nad õpivad. Viimasel ajal levivad ka Eestis üha enam aktiivõppe meetodid, mis eeldavad üliõpilastelt teistsugust valmisolekut kui passiivne loengu vormis õppimine. Käesoleva töö eesmärk oligi kirjeldada, millised on Eesti esimese kursuse üliõpilaste epistemoloogilised uskumused ja õpikäsitus ning kuidas need mõjutavad üliõpilaste õpieelistusi. Lähtuti hüpoteesist, et Eesti esmakursuslased on pigem passiivsed, fikseeritud laadi epistemoloogiliste uskumustega ning ootavad õppejõult kui autoriteedilt nn valmisteadmisi. Seetõttu eelistavad nad töötada pigem üksi, mitte rühmas. Uurimuse hüpotees leidis üldjoontes kinnitust. Enamik uuritud esimese kursuse üliõpilastest käsitab teadmist oskuse või kogemusena. Õppimine on uute teadmiste omandamine õppejõult, kaaslastel on eelkõige vaid motiveeriv roll. Esmakursuslased eelistavad õppejõudu, kes on autoriteet ja ekspert, mistõttu oodatakse, et õppejõud tooks elulisi näiteid ja selgitaks õpitavat samm-sammult. Suur osa küsimustiku täitnud üliõpilastest on pindmise õpihoiakuga: nad mõistavad teadmist eelkõige fakti, kogemuse või oskusena ja eelistavad õppida üksi. Samal ajal on neil pluralistlikku laadi epistemoloogilised uskumused. Uuringust selgus ka, et sügava õpihoiakuga üliõpilased näevad õppimist protsessina ning teadmisi sealjuures ajas muutuvate ja arenevatena. Ainsaks kõrvalekaldeks esialgsest hüpoteesist olid üliõpilaste valdavalt pluralistlikud epistemoloogilised uskumused, mis võivad viidata ühiskonnas üldiselt levivale arusaamale, et pole ühtset tõde, vaid on palju tõlgendusi. Summar

Sub-daily rainfall extremes in the Nordic–Baltic region

Short-duration rainfall extremes are associated with a range of societal hazards, notably pluvial flooding but in addition, e.g., erosion-driven nutrient transport and point-source contamination. Fundamental for all analysis, modelling and risk assessment related to short-duration rainfall extremes is the access to and analysis of high-resolution observations. In this study, sub-daily rainfall observations from 543 meteorological stations in the Nordic–Baltic region were collected, quality-controlled and consistently analyzed in terms of records, return levels, geographical and climatic dependencies, time of occurrence of maxima and trends. The results reflect the highly heterogeneous rainfall climate in the region, with longitudinal and latitudinal gradients as well as local variability, and overall agree with previous national investigations. Trend analyses in Norway and Denmark indicated predominantly positive trends in the period 1980–2018, in line with previous investigations. Gridded data sets with estimated return levels and dates of occurrence (of annual maxima) are provided open access. We encourage further efforts towards international exchange of sub-daily rainfall observations as well as consistent regional analyses in order to attain the best possible knowledge on which rainfall extremes are to be expected in present as well as future climates

COST Action 733. Harmonization and application of weather type classifications for European regions. Final scientific report

Freely available via Official URL link

Kliimamuutuste ABC: põhjused, mõjud, lahendused. Teaduspõhine õppematerjal kliimamuutustest

Kliimamuutused kujutavad endast ökosüsteemidele ja inimestele suurt ohtu. Teadus on selge: me peame tegutsema, et inimtekkelistest kliimamuutustest tingitud riske vähendada. Siin astub vahele aga kliimamuutustealase kirjaoskuse laialdane puudumine Eestis. Kliima kirjaoskus lihtsalt seletatuna, sisaldab endas mõistmist, kuidas kliima mõjutab mind ja kogu ühiskonda, aga ka seda, kuidas mina ja meie mõjutame kliimat. Selles sisaldub ka arusaam kuidas vähendada kliimamõju (ehk kliimamuutusi leevendada) ja suurendada vastupanuvõimet kliimamuutustele (ehk kliimamuutustega kohaneda). Eesti inimeste suur kliimaskeptilisus püstitab väga suured tõkked kliimamuutustega kohanemiseks ja nende leevendamiseks. Tegutsemiseks ei piisa üksnes teadmistest, vaid tarvis on ka teadmistele tuginevaid väärtusi, hoiakuid ning oskusi. Siit tulebki vajadus selge riikliku poliitika järele, kuidas inimesi kliimamuutuste vallas harida. Euroopa majanduspiirkonna rahastatavas projektis „KLIIMATEADLIK - Kliimateadlikkus koolist ühiskonda: laste, noorte ja õpetajate võimestamine kliimamuutuste mõjude vähendamiseks“ keskendume kliimahariduse edendamisele Eestis. Teeme seda nii formaalses kui ka mitteformaalses hariduses, et suurendada kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks vajalikke pädevusi. Meie eesmärk on luua Eestis kliimamuutuste haridusprogramm, mis hõlmab kõiki haridustasandeid. Selleks arendame haridusstrateegiaid, loome õppematerjale ja toetame õpetajaid. Esiteks selgitasime välja praeguse kliimahariduse olukorra. Vaatasime läbi riikliku õppekava ning ainekavad. Selgus, et kliimamuutusi käsitletakse iseseisva teemana ainult mõningates loodusainetes. Kuid siingi tutvustatakse kliimat ekslikult kui pelgalt üht osa kohalikest keskkonnatingimustest. Puudub globaalse kliimasüsteemi terviklik käsitlus, mistõttu on kliimamuutuste teemade teistesse ainetesse lõimimine keeruline. Järgmine samm oli õpetamise olukorra väljaselgitamine. Analüüsisime Eestis kasutatavaid õpikuid ja korraldasime õpetajate küsitluse. Selgus, et kahjuks ei sisalda kooliõpikud tänapäevast teaduslikku arusaama kliimamuutustest. Õppematerjalides puuduvad selgitused kliimamuutuste põhjuste ja mõjude kohta. Pealegi ei käsitleta üldse kliimamuutuste leevendamist ja kohanemist. Õpetajate küsitlus andis ühelt poolt väga positiivse vastukaja, sest valdav osa õpetajatest pidas kliimamuutusi oluliseks teemaks ning oli ka nõus end neil teemadel harima. Teiselt poolt kurdavad õpetajad, et puudu on tänapäevased eestikeelsed õppevahendid kliimamuutuste käsitlemiseks. Eriti just mitteloodusainete õpetajad nendivad, et neil puuduvad teadmised, kuidas kliimaprobleeme õppesse lõimida. Projekti KLIIMATEADLIK esimene õppevahend „Kliimamuutuste ABC“ püüab neid tühikuid täita. Siin on kokku võetud tänapäevased teaduspõhised arusaamad kliimamuutustest. Õppematerjal tugineb Valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) ja teiste organisatsioonide kliimaraportitele, kus on sünteesitud eelretsenseeritud kliimateadust. Õppematerjal hõlmab kliimamuutuste põhjuseid ja mõjusid koos kliimamuutuste leevendamise ja kohanemisega. Õppevahendi lõid projektipartnerid ühistöös ning seda katsetati 2023. aasta märtsis neljal koolitusel Tartus, Pärnus, Narvas ja Tallinnas, samuti Moodle’i e-õppekeskkonnas. „Kliimamuutuste ABC“ on kättesaadav kõigile huvilistele projekti KLIIMATEADLIK õppevahendite lehel kliimatarkused.ut.ee. See on mõeldud kogu Eesti rahvale. Õppevahend sisaldab mõtlemapanevaid ülesandeid, videoid ning kokkuvõtlikku teksti, milles on rohkelt viiteid. Teksti saab ka soovi korral välja printida. Suur tänu kõigile, kes on selle õppevahendi valmimisel kaasa löönud. Rõõmsat õppimist! Kliimateadlik muudab ühiskonda, mitte kliimat. Piia Post ja Velle Toll. September 2023Trükis valmis projekti “Kliimateadlikkus koolist ühiskonda: laste, noorte ja õpetajate võimestamine kliimamuutuste mõjude vähendamiseks” raames.Projekti rahastatakse Euroopa Majanduspiirkonna Finantsmehhanismi 2014−2021 programmi „Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine“ avatud taotlusvoorust „Kliimateadlikkuse suurendamine

Evaluation of the dual-polarization weather radar quantitative precipitation estimation using long-term datasets

Accurate, timely, and reliable precipitation observations are mandatory for hydrological forecast and early warning systems. In the case of convective precipitation, traditional rain gauge networks often miss precipitation maxima, due to density limitations and the high spatial variability of the rainfall field. Despite several limitations like attenuation or partial beam blocking, the use of C-band weather radar has become operational in most European weather services. Traditionally, weather-radar-based quantitative precipitation estimation (QPE) is derived from horizontal reflectivity data. Nevertheless, dual-polarization weather radar can overcome several shortcomings of the conventional horizontal-reflectivity-based estimation. As weather radar archives are growing, they are becoming increasingly important for climatological purposes in addition to operational use. For the first time, the present study analyses one of the longest datasets from fully operational polarimetric C-band weather radars; these are located in Estonia and Italy, in very different climate conditions and environments. The length of the datasets used in the study is 5 years for both Estonia and Italy. The study focuses on long-term observations of summertime precipitation and their quantitative estimations by polarimetric observations. From such derived QPEs, accumulations for 1 h, 24 h, and 1-month durations are calculated and compared with reference rain gauges to quantify uncertainties and evaluate performances. Overall, the radar products showed similar results in Estonia and Italy when compared to each other. The product where radar reflectivity and specific differential phase were combined based on a threshold exhibited the best agreement with gauge values in all accumulation periods. In both countries reflectivity-based rainfall QPE underestimated and specific differential-phase-based product overestimated gauge measurements.Peer reviewe

Time Series Analysis: A New Methodology for Comparing the Temporal Variability of Air Temperature

Temporal variability of three different temperature time series was compared by the use of statistical modeling of time series. The three temperature time series represent the same physical process, but are at different levels of spatial averaging: temperatures from point measurements, from regional Baltan65+, and from global ERA-40 reanalyses. The first order integrated average model IMA(0, 1, 1) is used to compare the temporal variability of the time series. The applied IMA(0, 1, 1) model is divisible into a sum of random walk and white noise component, where the variances for both white noises (one of them serving as a generator of the random walk) are computable from the parameters of the fitted model. This approach enables us to compare the models fitted independently to the original and restored series using two new parameters. This operation adds a certain new method to the analysis of nonstationary series

Characteristics of cyclones causing extreme sea levels in the northern Baltic Sea** The study was supported by the Estonian Ministry of Education and Research (IUT20-11 and Grant ETF9134) and by the EU Regional Development Foundation, Environmental Conservation and Environmental Technology R&D Programme Project No. 3.2.0801.12-0044.

The basic parameters of extra-tropical cyclones in the northern Baltic are examined in relation to extreme sea level events at Estonian coastal stations between 1948 and 2010. The hypothesis that extreme sea level events might be caused not by one intense extra-tropical cyclone, as suggested by earlier researchers, but by the temporal clustering of cyclones in a certain trajectory corridor, is tested. More detailed analysis of atmospheric conditions at the time of the two most extreme cases support this concept: the sequence of 5 cyclones building up the extreme sea level within about 10 days was very similar in structure and periodicity

Characteristics of cyclones causing extreme sea levels in the northern Baltic Sea

The basic parameters of extra-tropical cyclones in the northern Baltic are examined in relation to extreme sea level events at Estonian coastal stations between 1948 and 2010. The hypothesis whether extreme sea level events might be caused not by one intense extra-tropical cyclone, as suggested by earlier researchers, but by the temporal clustering of cyclones in a certain trajectory corridor, is tested. More detailed analysis of atmospheric conditions at the time of the two most extreme cases support this concept: the sequence of 5 cyclones building up the extreme sea level within about 10 days was very similar in structure and periodicity