The relationship between Salaca Livonian and Courland Livonian dialects

The article examines the relationship between the two prominent forms of Livonian: Salaca Livonian, spoken on the territory of historical Livonia, and Courland Livonian. Salaca Livonian is compared to the two main dialects of Courland Livonian – the eastern and western dialects. Based on the Salaca Livonian data, the article focuses on the comparison of phonological and grammatical features, also presenting a brief comparison of core vocabulary. The form of Livonian spoken in the Salaca River region of northern Latvia differed in several respects from Courland Livonian. Some Salaca Livonian phonological features, grammatical forms and vocabulary differ from all Courland Livonian dialects, while other features are shared between Salaca Livonian and one of the Courland Livonian dialects. Despite the greater geographical distance between them, Salaca Livonian shares more features with the western Courland Livonian dialect. The article attempts to explain these similarities. First, Latvian influence was stronger in the Salaca and western Courland Livonian dialect regions. Second, the peripheral location of these regions favored the preservation of archaic features. Third, the eastern dialect of Courland Livonian has been more innovative in several ways.Kokkuvõte. Karl Pajusalu: Salatsi liivi vahekorrast kuraliivi murretega. Artiklis vaadeldakse kahe liivi keele põhikuju, ajaloolisel Liivimaal kõneldud Salatsi liivi ja Kuramaa liivi keele vahekorda. Salatsi liivi keelt võrreldakse mõlema Kuramaa liivi keele peamise kujuga – ida- ja läänemurdega. Lähtudes Salatsi liivi ainestikust, keskendutakse iseloomulike häälikuliste ja grammatiliste joonte võrdlusele, mõnevõrra võrreldakse ka põhisõnavara. Põhja- Lätis Salatsi jõe piirkonnas kõneldud liivi keel on erinenud mitmeti Kuramaa liivi keelest. Ühisjoonte kõrval leidub Salatsi vorme ja sõnu, mis erinevad mõlemast kuraliivi peamurdest, mõnikord aga sarnanevad vaid ühega neist. Seejuures on hoolimata suuremast maa-alalisest kaugusest rohkem ühisjooni Salatsi liivi ja Kuramaa liivi läänemurde vahel. Artiklis püütakse leida ka nende sarnasuste põhjusi. Ilmneb, et ühelt poolt on Salatsi ja Kuramaa läänemurde alal olnud tugevam läti keele mõju, teiselt poolt on perifeerne areng soosinud mitmete arhailiste joonte säilimist. Kuraliivi idamurre on olnud mitmeti uuenduslikum.Märksõnad: liivi keele murded, eesti keel, läti keel, keeleajalugu, keelekontaktidKubbõvõttõks. Karl Pajusalu: Salāts līvõ kīel siḑīmõd Kurāmǭ līvõ kīelkõks. Kēra vaņţlõb kǭdtõ līvõ kīel pūojvīțõ – Salāts līvõ kīeldõ ja Kurāmǭ līvõ kīeldõ. Salāts līvõ kīeldõ ītlõb mȯlmõd Kurāmǭ līvõ kīel vīțõd – mǭgõr- ja vežgõrmūrdõdõks. Kēras um pǟažālistõz ītõltõd ilāpierīži fonētiži ja gramatik tǟtõkši, rǭžki ka pūojsõnāvīļļõ. Pūoj-Lețmǭl Salāts joug immõrkouts kȭlbatõd līvõ kēļl um setmiņ tuoisti äbku Kurāmǭ līvõ kēļ. Um ītiži tǟtõkši, bet um ka formidi ja sõņḑi, mis ātõ tuoistizt ku Kurāmǭ līvõ pǟmūrdis agā īdsõ pǟmūrds. Jemīņim um īdvīțiži tǟtõkši Salāts līvõ kīel ja Kurāmǭ līvõ kīel mǭgõrmūrd vail äbvaņțlõs sīe pǟlõ, ku ne ātõ īdtuoizõst kougõn. Kēra vȯtšūb pūojḑi, mikš se nei um. Jagīņ um lețkēļ mȯj vȯnd kangtimi, jaggõld um aigāli kazāndimi äbțõn vȯidõ muinliži tǟtõkši. Kurāmǭ līvõ kīel vežgõrmurd um vȯnd ūdlimi

Ilse Lehiste 1922–2010

Nekrolog Ilse Lehiste 1922–201

Introductory survey of the South Estonian language islands

The South Estonian language islands – Leivu, Lutsi, Kraasna – are three historically South Estonian-speaking exclaves located not only beyond the borders of Estonia, but also geographically separated from the main body of South Estonian speakers for at least several centuries. Two of these communities – Leivu and Lutsi – were located in present-day Latvia. The third community – Kraasna – was located near the northernmost Lutsi communities – only about 35 kilometres distant across the present-day Latvian border in Russia. This article acts as an introduction to the studies in this volume by describing the history and current state of the communities at its focus. It gives an overview of the location of the language island communities, their origins, linguistic status, and self-identity as well as provides a survey of their research history dating from its beginnings in the late 19th century to the present. Kokkuvõte. Uldis Balodis, Karl Pajusalu: Sissejuhatav ülevaade lõunaeesti keelesaartest. Lõunaeesti keelesaared – Leivu, Lutsi, Kraasna – on kolm ajaloolist lõunaeestikeelset enklaavi, mis ei jää üksnes väljapoole Eesti piire, vaid mis on olnud Lõuna-Eesti põhialast eraldatud vähemalt mitu sajandit. Kaks nendest keelesaartest – Leivu ja Lutsi – asuvad tänapäeva Lätis. Kolmas keelesaar – Kraasna – paiknes teisel pool Läti piiri Venemaal, jäädes põhjapoolsest Lutsi asualast ainult u 35 kilomeetri kaugusele. Artikkel tutvustab sissejuhatavalt selle erinumbri artiklite teemasid, kirjeldades lõunaeesti keelesaarte ajalugu ja praegust olukorda. Esitatakse ülevaade keelesaarte asendist ja päritolust, keelelisest staatusest, kõnelejate identiteedist ning ka uurimisloost 19. sajandist tänaseni

Livonian features in Estonian dialects

This article presents linguistic innovations which are typical of both Courland and Salaca Livonian and are also known in the neighbouring Estonian dialect areas. These innovative features are phonological, morphological, and morphosyntactic. The features are present mainly in western and southwestern Estonia, but also more specifically in areas close to the current western border between Estonia and Latvia. This article discusses the nature and chronology of these linguistic features, taking into account their distribution. Broadly spread common features can be mostly explained as inherent innovations of western Finnic when they are not shown to be caused by contacts with Germanic or Baltic languages. Features which are spread in the immediate vicinity of the former Livonian language area can be classified as a Livonian substrate in sub-dialects of western and insular Estonian.Kokkuvõte. Patrick O’Rourke, Karl Pajusalu: Liivi jooned eesti murretes. Artikkel käsitleb keeleuuendusi, mis on iseloomulikud nii Kuramaa kui ka Salatsi liivi keelele ja on piiratult tuntud ka eesti murretes. Vaadeldakse fonoloogilisi, morfoloogilisi ja morfosüntaktilisi jooni. Need keelendid esinevad peamiselt Lääne- ja Edela-Eestis, eriti aga Eesti ja Läti praeguse läänepoolse piiri lähedal. Artiklis käsitletakse keelejoonte olemust ja kronoloogiat, võttes arvesse nende levikut. Laiemalt levinud liivipäraseid jooni saab enamasti pidada läänepoolse läänemeresoome omapärasteks arenguteks juhul, kui need muutused ei ole põhjustatud kontaktidest germaani ja balti keeltega. Varasema liivi keeleala vahetus läheduses tuntud jooned on aga tõlgendatavad liivi keele substraadiks lääne-eesti ja saarte murrakutes.Märksõnad: liivi keel, eesti keel, keeleajalugu, keelekontaktid, substraatKubbõvõttõks. Patrick O’Rourke, Karl Pajusalu: Līvõ tīedõd ēsti kīel mūrdis. Kēra vaņțlõb kīel ūdstõkši, mis at eņtšizt nei Kurmǭ äbku Salāts līvõ kīelõn ja at tundtõd sūorantõd vīțõ ka ēsti kīel mūrdis. Vaņțõltõd sōbõd fonolōgilizt, morfolōgilizt ja morfosintaktilizt nǟdõkst. Ne tulbõd jeddõ pǟažālistiz Vežgõr- ja Lǟnd-Ēstimǭl, amā jemīņ Ēstimǭ ja Lețmǭ paldīņiz lǟndpūoliz rubīž ležgõl. Laigāmõld laiglõnd līvõpierrizt nǟdõkst võibõd sūrimiz jag vȱlda vežgõrpūoliz vāldamiersūomõ eņtšvīțizt kazāndõkst siz ku nänt pūojõks äb ūotõ kontaktõd germān agā balt kīeldkõks. Līvõ kīel jedlõmiz teritorij kūoḑis ležglits tundtõd nǟdõkst at tulktõb līvõ kīel substrātõks ēsti kīel vežgõr ja kǭlad mūrdis

A journey of discovery through the Livonian world: the scholarly work of Tiit-Rein Viitso

This article presents a survey of Tiit-Rein Viitso’s studies on Livonian. Viitso has studied a variety of aspects of this southernmost Finnic language. In the current article, Viitso’s studies on Livonian are grouped into six parts: studies on (1) Livonian pronunciation and word prosody; (2) grammar; (3) vocabulary; overviews of the (4) Livonian language; the (5) Livonian language in the Finnic context; and (6) Livonian folklore, culture, and people. The most important part of Viitso’s Livonian studies concerns gradation in Livonian and its complicated system of morphophonological alternations. His research activities have been crowned with remarkable monumental works including the largest Livonian dictionary to date with an extensive grammatical survey (2012). Being deeply interested in the Finnic languages, Viitso has studied the historical contacts of the Livonian language and its broader Finnic context.Kokkuvõte. Tuuli Tuisk, Karl Pajusalu: Uurimisreis läbi liivi maailma: Tiit-Rein Viitso uurimused. Artiklis antakse ülevaade emeriitprofessor Tiit-Rein Viitso liiviteemalistest uurimustest. Liivi keel on olnud Viitsole paeluvamaid keeli juba üle 50 aasta. Liivi keelt on ta uurinud kõige erinevamatest aspektidest. Artiklis on Viitso liivi uurimusi vaadeldud kuues suures rühmas, milleks on uurimused (1) liivi hääldusest ja sõnaprosoodiast, (2) liivi grammatikast, (3) sõnavarast; lisaks ülevaated (4) liivi keelest, (5) liivi keelest läänemeresoome kontekstis, (6) liivi folkloorist, kultuurist ja inimestest.Märksõnad: Tiit-Rein Viitso, läänemeresoome keeled, liivi keel, uurimisajaluguKubbõvõttõks. Tuuli Tuisk, Karl Pajusalu: Tuņšlimiz reiz leb līvõd mōīlma: Tiit-Rein Viitso tuņšlimizt. Kēras āt vaņţõltõd profesor Tiit-Rein Viitso līvõkīel tuņšlimiz tīed. Līvõ kēļ um vȯnd Viitso pierāst ikš amā interesant kēļ jemīņ äbku 50 āigastõ. Ta um tuņšlõn līvõ kīeldõ setmiņ aspektist. Sīes kēras Viitso tuņšlimiztīed at jagdõd kūdõ gruppõ: (1) līvõ kīel īeldimi ja sõnād prozodij, (2) līvõ kīel gramatik, (3) līvõ sõnād, (4) iļammizt kērad iļ līvõ kīel, (5) līvõ kēļ vāldamiersūomõ kīeld siegās, (6) līvõ folklōr, kultūr ja rovst

Edela-Eesti kohad ja keel Salomo Heinrich Vestringi sõnaraamatus

Artikkel käsitleb Salomo Heinrich Vestringi eesti-saksa sõnaraamatut „Lexicon Esthonico Germanicum”, mis on koostatud 18. sajandi alguses ja ilmus trükituna esmakordselt alles 1998. aastal. Vestring sündis Pärnus ja töötas enamiku oma elust seal pastorina. Sellepärast on ootuspärane, et sõnaraamat kajastab suuresti tollast Pärnu ümbruse ja laiemalt Edela-Eesti keelepruuki. Artiklis käsitletaksegi sõnaraamatus esivaid Edela-Eesti kohanimesid, muud sõnavara ning fonoloogilisi ja morfoloogilisi erijooni. Ilmneb, et suurel osal sellest sõnavarast ja grammatilistest erijoontest on vasted ka liivi keeles, eriti Põhja-Lätis kõneldud Salatsi liivi keeles. Vestringi esitatud ainesest tuleb esile selliseidki keelejooni, mis on hiljem tuntud üksnes liivi keelest. See annab alust arvata, et kunagi on Edela-Eesti murded olnud liivi keelele veel lähedasemad kui 20. sajandil, ning toetab seisukohta, et Edela-Eesti murded ja liivi keel on varem moodustanud ühtse edelaläänemeresoome murdekontiinumi.South-western Estonian places and language in Salomo Heinrich Vestring’s dictionary. The article concerns the Estonian- German dictionary „Lexicon Esthonico Germanicum” by Salomo Heinrich Vestring which was compiled in early 18th century and first published in 1998. Vestring was born in Pärnu and spent most of his life working there as a pastor. Therefore it is not surprising that the dictionary largely reflects contemporary language use of Pärnu area and south-western Estonia in general. The article discusses south-western Estonian place names, other vocabulary and characteristic phonological and morphological features occurring in the dictionary. It appears that a large part of the vocabulary and characteristic features of grammar have cognates in Livonian, particularly in Salaca Livonian spoken in northern Latvia. Vestring’s material even includes language features that are later only known to exist in Livonian. This gives a reason to believe that south-western Estonian dialects have earlier been closer to Livonian than in the 20th century and supports the view that south-western Estonian dialects and Livonian used to form a single south-western Finnic dialect continuum