Estonian-English Glossary of Aquaculture

Sõnastik / GlossaryVesiviljelus (aquaculture) on kiiresti laienev ja arenev kalanduse haru, kus pidevalt lisandub uusi tehnoloogiaid ja nendega seotud termineid. Selle valdkonna eestikeelset oskussõnavara võib laialipillatult leida õpikutest, andmebaasidest ja Vikipeediast. Paraku on eestikeelsed õpikud vananenud ja neis sisalduv terminoloogia põhineb tihti venekeelsete mõistete ülevõtmisel. Vesiviljeluse terminite andmebaasi veel pole. Eestikeelset terminoloogiat vajavad aga vesiviljelust alustavad ettevõtjad, riigiametnikud, Euroopa Liidu direktiivide tõlkijad ja ajakirjanikud, Eesti Maaülikoolis, Eesti Mereakadeemias ja Järvamaa Kutsehariduskeskuses vesiviljelust õppivad üliõpilased (õppematerjalide tõlkimisel ja referaatide koostamisel) ning ka neid õpetavad õppejõud. Käesoleva sõnastiku koostamise eesmärgiks oligi koondada eesti- ja ingliskeelsed vesiviljelusterminid tõlkimist hõlbustavasse süsteemi ja anda neile sisuline seletus. Ükski sõnastik ei saa olla entsüklopeedia, mis hõlmaks põhjalike selgitustega kogu vaadeldavat valdkonda. See kehtib ka siinse sõnastiku ja vesiviljeluse kohta, millel on kokkupuutepunkte nii bioloogiaga (nt ihtüoloogia, veekogude ökoloogia, geneetika, arengubioloogia) kui ka tehnika, veterinaarmeditsiini, söötmisteaduse, hüdrokeemia ja teiste erialadega. Seepärast sisaldab sõnastik iga termini puhul vaid vesiviljelusega seotud vasteid ja seletust, jättes kõrvale paralleeltähendused ja üldisemad mõisted. Loomulikult on vesiviljelusega seotud terminite nimekiri palju pikem siintoodust. Sõnastiku koostamisel lähtus autor oma kogemustest üliõpilaste juhendamisel ja küsimustest, mis on kogunenud algajaid kalakasvatajaid nõustades. Seetõttu sisaldab sõnastik ka palju tavalisi sõnu, mille vasteid leiab üldsõnastikest, kuid seletuse osa aitab mõista nende sisu vesiviljeluse seisukohalt. Tihti puuduvad eesti keeles ingliskeelsele terminile vastavad lühikesed väljendid ja vastupidi, mistõttu mõnikord tuli kasutada mitmesõnalisi väljendeid. Sõnastiku mõistete seletustes puuduvad vesiviljeluse tootmise praegust seisu kajastavad arvandmed, sest need muutuvad iga aastaga. Selle asemel on kasutatud üldhinnanguid, nagu „suure tähtsusega“ või „väheses mahus“. Loodan, et sõnaraamat on abiks kõigile, kelle huvid on seotud vesiviljelusega. Tagasiside, märkused ja soovitused, mis aitaksid sõnastikku edaspidi paremaks muuta, on igati teretulnud. Suur tänu abi eest sõnastiku koostamisel Marje Aidile ja teistele Eesti Maaülikooli vesiviljeluse osakonna töötajatele! Sõnastiku koostamist rahastas Euroopa Merendus- ja Kalandusfond Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi kalanduse teabekeskuse kaudu. Tiit Paaver Eesti Maaülikooli emeriitprofessor Tartu, 2017Aquaculture is a fast developing branch of management of live resources of water environment. Its technology gets modernized continuously and new terms arise every year, while the basic terminology in biology, veterinary medicine, nutrition science etc. has remained the same during many years. In Estonia the complete dictionary of aquaculture is still missing. Old Estonian textbooks contain usually some fragments of it or are out-of-date and based on Russian terminology. However, we need in Estonia a modern Estonian-English dictionary covering opportunities of translation in both directions and explaining the essence of the terms. Certainly the students, scientists and administrators need the information for translating the Estonian terms into internationally accepted context in English. Administrators, journalists, translators of regulations of European Union also need to know the Estonian terms of the aquaculture and their essence. At the same time students, teachers and fish farmers need to know English terms and their meaning to translate articles, textbooks, regulations etc. Compiling of the dictionary was especially difficult because many terms in Estonian do not have precisely corresponding short equivalent in English, while some words in English have very broad and ambiguous meaning. Based on the experience of author in teaching aquaculture and consulting of the beginners in aquaculture, the list of terms which may be of help for reader has been assembled, although the needed number of them is much higher. The data about current aquaculture production volumes are missing from the dictionary, because they change every year. I do hope that the dictionary will be of help for many people working in the field of aquaculture. My sincere thanks to my colleagues in the department of aquaculture of EULS, especially to Marje Aid for help in preparing the manuscript. The glossary was compiled in the department of aquaculture of Estonian University of Life Sciences. The glossary was financed by Fisheries Information Center from the European Maritime and Fisheries Fund. Any suggestions or corrections considering this dictionary are welcome. Tiit Paaver Professor emeritus of Estonian University of Life Sciences Tartu, 201

Discovery and application of insertion-deletion (INDEL) polymorphisms for QTL mapping of early life-history traits in Atlantic salmon

<p>Abstract</p> <p>Background</p> <p>For decades, linkage mapping has been one of the most powerful and widely used approaches for elucidating the genetic architecture of phenotypic traits of medical, agricultural and evolutionary importance. However, successful mapping of Mendelian and quantitative phenotypic traits depends critically on the availability of fast and preferably high-throughput genotyping platforms. Several array-based single nucleotide polymorphism (SNP) genotyping platforms have been developed for genetic model organisms during recent years but most of these methods become prohibitively expensive for screening large numbers of individuals. Therefore, inexpensive, simple and flexible genotyping solutions that enable rapid screening of intermediate numbers of loci (~75-300) in hundreds to thousands of individuals are still needed for QTL mapping applications in a broad range of organisms.</p> <p>Results</p> <p>Here we describe the discovery of and application of insertion-deletion (INDEL) polymorphisms for cost-efficient medium throughput genotyping that enables analysis of >75 loci in a single automated sequencer electrophoresis column with standard laboratory equipment. Genotyping of INDELs requires low start-up costs, includes few standard sample handling steps and is applicable to a broad range of species for which expressed sequence tag (EST) collections are available. As a proof of principle, we generated a partial INDEL linkage map in Atlantic salmon (<it>Salmo salar</it>) and rapidly identified a number of quantitative trait loci (QTLs) affecting early life-history traits that are expected to have important fitness consequences in the natural environment.</p> <p>Conclusions</p> <p>The INDEL genotyping enabled fast coarse-mapping of chromosomal regions containing QTL, thus providing an efficient means for characterization of genetic architecture in multiple crosses and large pedigrees. This enables not only the discovery of larger number of QTLs with relatively smaller phenotypic effect but also provides a cost-effective means for evaluation of the frequency of segregating QTLs in outbred populations which is important for further understanding how genetic variation underlying phenotypic traits is maintained in the wild.</p

Jõevähk ja teda ohustavad võõrvähiliigid

Levik. Jõevähi looduslik levila ulatub Loode-Venemaalt Atlandi ookeani rannikuni ja Vahemerest Põhja-Skandinaaviani. Inimene on tema levikut laiendanud, viies selle liigi näiteks ka Briti saartele, kus teda varem polnud. Nimele vaatamata esineb jõevähk nii jõgedes kui järvedes. Eestis on ta praegu ainus vähiliik.Liigi kirjeldus ja tunnused. Värvus enamasti punakaspruun, kuid võib olla ka beež, must või sinine. Sõrad on suured ja tugevad, eriti isastel. Tavaliselt on sõrad kehaga sama värvi ja pealt karedad. Altpoolt on need siledad ja pu na sed kuni mustjaspruunid (mitte kunagi valged, beežid, roosad ega heleoranžid). Sõrgade lõikeservad ei ole sirged, vaid seal on kaks väljaulatuvat oga. Seljakilp on sile, kuid erinevalt signaalvähist on pea ja rindmiku liitumisko hal kummalgi küljel terav naast. Tänu vähkide võimele heita ära mõni oma kehaosa enda elu päästmise eesmärgil, võime me kohata taastuvate sõrgadega jõevähke, kelle tagasi kasvav sõrg jääb aga eelmisest kitsamaks, õhemaks ja kergemaks, mis üldkujult meenutab hoopis kitsasõralise vähi sõrga.Jõevähi tähtsus. Jõevähk on oluline lüli veekogu aineringes. Ta hoiab veekogusid kinni kasvamast ning on toiduks paljudele veeorganismidele. Suure lihasaagise ja õhukese kooriku pärast eelistavad Euroopa tarbijad seda vähiliiki teistele ja seetõttu on tema turuhind ka kõrgem.Võõrliikide kahjulikkus ja ohud. Jõevähi väike viljakus (90–260 marjatera emasvähi kohta), aeglane kasv meie jahedas kliimas, tundlikkus keskkonnaseisundi ja haiguste suhtes teevad ta kergesti haavatavaks. Võõrad vähiliigid võivad saada jõevähile hukatuslikuks, kuna nad on viljakamad, agressiivsemad ning vastupidavamad nii haiguste kui raskete keskkonnatingimuste suhtes. Ameerika vähid on immuunsed vähikatku suhtes ning kannavad seda haigust edasi. Agressiivsemad Ameerika vähi isased paarituvad emase jõevähiga, kuid sellest ei sünni järglasi ning nii väheneb jõevähi arvukus. Eesti veekogudesse võivad võõrliigid sattuda nii tahtliku kui tahtmatu inimtegevuse läbi. Tundes erinevaid vähiliike, saame seda takistada.Seadused. Looduskaitseseaduse alusel on keelatud võõrliikide loodusesse laskmine. Lisaks on keelatud Eestisse sisse tuua signaalvähi, kitsasõralise vähi ja ogapõskse vähi elusaid isendeid

Kalakasvatus ja kalade tervishoid

Kalakasvatus on üks osa kiiresti arenevast majandusharust – akvakultuurist e vesiviljelusest. Võrreldes loomakasvatusega on see väga uus ja mitmekesine valdkond. Rääkimata sellest, et vesiviljelus hõlmab ka veetaimede kasvatamist, erinevad lülijalgsete hulka kuuluvad vähid ja limuste hulka kuuluvad austrid kaladest, kes on selgroogsed, palju rohkem kui traditsioonilised loomakasvatuse objektid imetajad ja linnud. Kuigi Eestis kasvatatakse ka vähki, on kalad meie vesiviljeluses nii valdavad ja traditsioonilised, et edaspidi kasutame sõna kalakasvatus Eesti tähenduses vesiviljeluse sünonüümina. Kalakasvatus on viimase paarikümne aastaga läbi teinud uskumatult kiire arengu. Lõhe tootmine Norras ja Tšiilis, huntahvena (sea bass) ja kuld-merikogre (sea bream) tootmine Vahemeremaadel, kammelja (turbot) tootmine Hispaanias on lühikese aja jooksul mitmekordistunud. Taolist toodangu tõusu pole täheldatud üheski traditsioonilises loomakasvatuse valdkonnas. Soome kalakasvandused toodavad praegu umbes 30 korda rohkem kala kui Eesti omad. Hästi, Soome on suur ja veekogude poolest rikas maa. Eesti edumeelsemaid kalakasvatajaid, Eesti Kalakasvatajate Liidu esimees Aarne Liiv on aga kõigil kalandusfoorumitel toonud välja võrdluse Taaniga, mis on pindalalt Eestiga võrdne ja kliima poolest sarnane, kuid kalakasvatustoodang on seal pea 100 korda suurem kui meil. Tegu pole ajaloo pärandiga – kiiresti on edenenud kalakasvatus ka näiteks Poolas ja Loode-Venemaal. Eestil on tegelikult suurepärased võimalused kalakasvatust arendada. Eesti Kalakasvatajate Liit ja Eesti Maaülikooli kalateadlased on püüdnud analüüsida meie kalakasvatuse nõrku ja tugevaid külgi, leidmaks võimalusi selle majandusharu arengu kiirendamiseks. Selgub, et esmatähtis on leida raha tänapäevase tehnoloogia rakendamiseks ja uute kasvanduste rajamiseks. Siis aga on vaja ka asjatundlikke kalakasvatajaid. Kõrgharidust pole kalakasvatuse valdkonnas meil antud ajavahemikus 1983–2003, loomaarstid pole kalakasvatuse ja kalahaiguste alast haridust saanud alates 2002. aastast. Internet ja rahvusvahelised raamatupoed avavad tohutult laiad võimalused iseõppimiseks, kuid võõrkeelteoskus pole Eestis veel täielik ning vajadus emakeelse õppe ja õppematerjali järele on eriti algastmel suur. Kalakasvatus tehnoloogia kiire arengu tõttu on isegi viis aastat vanad Euroopa õpikud mõnes osas aegunud. Viimane eestikeelne kalakasvatuse õpik anti välja 1985. Seega vajatakse hädasti uut õpikut. Eesti vesiviljelus on killustatud väga erinevate suundade vahel ja seejuures on igaüks neist Euroopa mastaabis vaadates imetilluke. Eesti forellikasvatuse praegune umbes 500 tonnine kogumaht vastab ühe Soome kalakasvatusettevõtte toodangule. Praegustel üliõpilastel, tulevastel kalakasvatajatel ja maamajanduse juhtidel on vaja tunnetada eraldusjoont intensiivse kalakasvatuse ja kodutiikides oma lõbuks kalade pidamise vahel. Kalakasvatuse prioriteediks on keskkonnasäästlikul tehnoloogial põhinev suurtootmine. Teavet tuleb jagada ka arvukatele väikekalakasvatajatele. Meie õpikus on püütud leida tasakaalu nende kahe kalakasvatussuuna õpetamise vahel ja käsitletud ka teisi kalakasvatuse harusid peale majanduslikult tasuva kaubakala suurtootmise. “Kalakasvatus ja kalade tervishoid” ei ole ammendav käsiraamat, mida lugedes ja sealt näpuga järge ajades saaks igaüks edukalt kala kasvatada. Tootjale praktilist nõu andva käsiraamatu väljaandmine eeldaks iga käesolevas õpikus käsitletud teema avamist oma ette raamatuna. Võib-olla jõuame kunagi ka selliste raamatute avaldamiseni. Meie trükis on mõeldud võimalikult laiale lugejaskonnale üliõpilasest ministeeriumi ametnikuni ning peaks andma neile ülevaate kalakasvatuse olemusest, võimalustest ja vajadustest. Loomaarstide ning veterinaar- ja toidulaborite vähene kogemus kalahaiguste tõrje valdkonnas võib saada kalakasvatuse kiire arenguga kaasnevate kalatervise probleemide korral tõsiseks takistuseks. Kalade haigustele ja nende tõrjele pühendatud osa raamatust on seepärast ka kalakasvatajatele esmatähtis. Õpiku kirjastamine sai võimalikuks tänu finantseerimisele PHARE programmi projektist “Competence Centre of Public Veterinary Health”. Autorid soovivad, et pärast rohkem kui 20aastast pausi ilmunud eestikeelne kalakasvatuse õpik aitaks kaasa selle majandusharu kiirele edenemisele. Oleme tänulikud kõigi märkuste, soovituste ja küsimuste eest, mis aitaksid tulevikus välja anda paremaid õppematerjale. Selle õpiku koostamisele aitasid kaasa paljud Eesti kalakasvatajad, teadlased ja spetsialistid. Täname kõiki kalakasvatajaid ja üliõpilasi, kes käsikirja täiendasid, parandasid ja andsid faktilisi andmeid. Tiit Paaver, Jüri Kasesalu, Riho Gross, Mare Puhk, Tiiu Tohvert, Aarne Liiv, Marje Aid

Kalakasvatusliku taastootmise programm : programm "Riiklikku kaitset vajavate ja ohustatud kalaliikide kaitse ja kalavarude taastootmine (2002-2010)"

TäistekstKäesolev programm on Eesti Vabariigi keskkonnaministri poolt käskkirjaga nr 352, 06.05.2002 kinnitatud juhend kalakasvatusliku taastootmise riikliku poliitika elluviimiseks Eestis, mis käsitleb kõigi praegu või eeldatavasti lähemas tulevikus Eesti veekogudesse asustatavate kalade taastootmise põhimõtteid ja näitab ära kaitset vajavate (ohustatud) kalade taastootmise riikliku finantseerimise prioriteedid ning kalapüügivõimaluste laiendamiseks vajalike kalade asustamiste toetamise prioriteedid. Programmis toodud asustusmahud ja kohad on soovituslikud ja lähtuvad 2001. aastal prognoositud reaalsetest võimalustest.Taustanalüüs. Kalavarud on tähtis taastuv loodusvara, mille kasutamine peab olema kooskõlas nii rahvusvaheliselt kui Eestis heaks kiidetud säästva arengu põhimõtetega. Eesti säästva arengu seadus sätestab, et loodusvarade säästva kasutamise eesmärgiks on tagada inimest rahuldav elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid elukeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. Kalade arvukuse säilitamise või suurendamise põhimõttelised võimalused on: 1) püügi reguleerimine kalapüügieeskirjas määratud piirangutega (keeluajad ja -piirkonnad, lubatud püünised ja alammõõt jne) ja püüniste arvu või kalakoguse limiteerimisega; 2) elukeskkonna (eeskätt sigimisvõimaluste) kaitse, parandamine või taastamine; 3) kalakasvatuslik taastootmine (kalakasvandustes üleskasvatatud noorkalade asustamine veekogudesse, edaspidi lühendatult taastootmine). Viimane on kulukas tegevus, mis eeldab pikaajalist planeerimist ja otstarbekuse analüüsi. Kalade kaitsemeetmed on sätestatud mitmetes õigusaktides ja dokumentides. Loodusliku mitmekesisuse kaitse huvides on Eestis vastu võetud mitmeid programme, mis puudutavad ka kalu. Igakülgsete kaitsemeetmete väljatöötamine jätkub seoses Eesti ja Euroopa Liidu keskkonnakaitse poliitika harmoniseerimisega. Tehistingimustes peetud loomade loodusesse laskmine (seega ka kalade asustamine kalakasvandustest) toimub loomastiku kaitse ja kasutamise seaduse § 19 järgi keskkonnaministri poolt kinnitatud programmi alusel. Käesolevas programmis on koondatud tähelepanu ohustatud ja majanduslikult kasutatavate kalaliikide arvukuse suurendamisele kalakasvatusliku taastootmise kaudu. Eesti 74 kalaliigist (Saat, 1992) on 8 inimtegevusest ohustatud (neist 4 on looduskaitse all), veel 4 liigi arvukus oleneb tugevasti inimtegevusest. Osa ohustatud liikidest on samal ajal kalanduslikult tähtsad ja neid püütakse pidevalt. Eestis on ka 7 liiki Euroopa Liidus (EL loodusdirektiivi alusel) ohustatuks loetud ja kaitstavaid kalu (sh kolm sõõrsuuliiki), mis on meil kas harva esinevad eksikülalised või pole siin otseselt ohustatud. Kalavarude suurendamiseks ja püügivõimaluste loomiseks taastoodetakse või on toodetud 5 mitteohustatud liiki. Majanduslikult kasutatavate veeorganismide hulka kuulub peale kalade ka inimtegevusest ohustatud jõevähk, mistõttu sellekohaseid probleeme käsitletakse käesolevas dokumendis koos kaladega. Sellise mitmekesisuse tõttu tuleb vaadelda Eestis riiklikku kaitset ja taastootmist vajavaid kalaliike rühmadena, mille suhtes rakendatavad meetmed ja riikliku toetamise vajadus on erinevad. Forelli ja siia liigisiseseid vorme käsitletakse nende ökoloogia erinevuste tõttu eraldi

Ohustatud sh kaitsealuste ja vääriskalaliikide seisundi parandamiseks vajalikud meetmed ja eelistatud tegevused

Eesti kalavaru, sh vähivaru kasutamine peab olema kooskõlas nii rahvusvaheliselt kui Eestis heakskiidetud säästva arengu põhimõtetega. Loodusvarade säästva kasutamise eesmärk on inimest rahuldava elukeskkonna ja majanduse arenguks vajalike ressursside tagamine, sealjuures oluliselt kahjustamata elukeskkonda ning säilitades looduslikku mitmekesisust. Kalavaru kaitset ja suurust saab mõjutada püügi reguleerimisega, elukeskkonna kaitse, parandamise või taastamisega ning kalakasvatusliku taastootmise abil. Viimane neist on kulukas tegevus, mis eeldab pikaajalist planeerimist ja otstarbekuse analüüsi. Selleks on vajalik kalavarude taastootmise tegevuskava. Tegevuskava koostamisel on lähtutud Eesti ja rahvusvahelistest valdkondlikest dokumentidest arvestades seejuures hetkeolukorda, kalavarude seisundit ja taastamise vajadust ning olemasolevaid võimalusi. Tegevuskava eesmärk on kalakasvatusliku taastootmise abil parandada ohustatud sh kaitsealuste kalaliikide seisundit ja suurendada nende arvukust, luues avaramad võimalused ka vääriskalaliikide püügiks Eestis. Tegevuskava elluviimist koordineerib ja selle eest vastutab Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakond. Vastutav koordinaator koos tegevuskava täitjatega koostab iga nelja aasta tagant tegevuskava täitmise kokkuvõtte. Vastavalt saavutatud tulemustele ja ilmnenud puudustele muudetakse kava, et korrigeerida kalakasvatusliku taastootmise suundasid kalavarude olukorra parandamiseks ja bioloogilise mitmekesisuse hoidmiseks.Programmi koostamist finantseeris Keskonnainvesteeringute Kesku

Praktiline kalakasvatus : vesiviljeluse ja kalanduse kutseõppevahend

Eesti kliima ei ole kalakasvatuseks eriti soodus. Soojaveeliste kalade jaoks on meie veed pikalt külmad, jahedaveeliste jaoks aga suved sagedasti liiga soojad. Üks võimalus luua kaladele sobiv keskkond on kasvatada neid vee korduskasutusega süsteemides. Viimase ülalpidamine on aga liiga kallis. Siinses trükises antaksegi sissejuhatav ülevaade levinumatest veekäitlussüsteemidest ja nendega seotud rajatiste tööpõhimõtetest. Raamatus käsitletakse erinevate kalaliikide kasvatamisega seotud teemasid nagu vesiviljelusrajatised ja nende komponendid, seadmete töökorras hoidmine ning heitvee käitlemise põhimõtted, keskkonnahoid, eri liiki kalade söötmine ja paljundamine ning uudse teemana kalade heaolu. Käsiraamat on mõeldud õppevahendina kalakasvataja kutset omandavatele õppijatele. Eestis õpetatakse kalakasvatust kutseõppe tasemel Järvamaa Kutsehariduskeskuse (JKHK) Särevere õppekohas. Eesti Maaülikoolis õpetatakse kalandust ja vesiviljelust vesiviljeluse ning hüdrobioloogia ja kalanduse õppetoolides ühise õppekava järgi. Pärast õpinguid on kalakasvataja kutse saanud oskustöötaja töö toota vesiviljelussaaduseid ja osaleda nende turustamisel. Töötaja peamised tööülesanded on kalade söötmine, sorteerimine, transportimine, tootmiseks sobiva kasvukeskkonna tagamine, tootlikkuse tagamine, vesiviljelustoodangu hea kvaliteedi saavutamine, jälgimine jne. Töötamine kalakasvatuses eeldab austavat ja säästlikku suhtumist loodusesse. JKHK Särevere õppekohas õppimine on paindlik (s.o tsükliõpe ühel kuni kahel korral kuus neli päeva järjest, tsüklitevahelisel ajal on iseseisev õppetöö). Esmane praktiline õpe saadakse kohapeal kooli kalakasvanduses. Õppetöö toimub õppekava kohaselt, mille aluseks on 4. taseme kalakasvataja kutsestandard. Siinse õppevahendi väljaandmisega püütakse parandada kutse- ja täiendusõpet Eestis. Rein Oselin, Järvamaa Kutsehariduskeskuse direktor.Võrreldes loomakasvatusega on vesiviljelus uus ja mitmekesine põllumajandusvaldkond. Nüüdisaegne vesiviljelus hõlmab lisaks kaladele veetaimede, erinevate lülijalgsete hulka kuuluvate vähkide ja krevettide ning selliste limuste nagu austrid või pärlikarbid kasvatamist. Eestil on üsna head võimalused kalakasvatust arendada. Hulk uuringuid näitab, et esmatähtis on aga leida raha tänapäevase tehnoloogia rakendamiseks ja rajatiste pidevaks uuendamiseks. Samuti on vaja asjatundlikke õpetatud kalakasvatajaid. Kalakasvatust käsitlevat kirjandust on erinevatel aegadel ilmunud palju. Mart Enneveeri koostatud ja korduvalt välja antud «Kalakasvatus» keskendub peamiselt tiigikalakasvatusele. Tiit Paaveri, Jüri Kasesalu, Riho Grossi ja teiste koostatud ning Eesti Maaülikooli üliõpilastele mõeldud kõrgkooliõpik «Kalakasvatus ja kalade tervishoid» annab esimese ülevaate intensiivse kalakasvatuse põhimõtetest, aretusest ja peetavate liikide tervishoiust. Viimasel aastakümnel on suure panuse vesiviljelus- ja kalandusteemalise kirjanduse väljaandmisse andnud Tartu Ülikooli kalanduse teabekeskus ja Eesti Maaülikool. Euroopa Kalandusfondi (EKF) ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) toel on ilmunud nii Eesti autorite raamatuid kui ka tõlkekirjandust. Nimetamist väärivad kalade tervishoidu ja haigusi tutvustav «Kalade tervishoiu käsiraamat», kalade kasvatamist käsitlevad «Kalakasvatus. Perspektiivsed liigid» ja «Vesiviljeluse eesti-inglise seletav sõnaraamat». Tõlkeraamatutest on olulisemad «Vee korduvkasutusega vesiviljeluse juhend», «Terve kala» ja viimati ilmunud «Sööt ja söötmismeetodid vesiviljeluses». Samuti on välja antud «Kalade haigused. Õpik kõrgkoolile», mida toetasid haridusja teadusministeerium ning SA Archimedes. Käesolev õppevahend on vaid osaliselt koostajate enda originaaltekst. Peale selle sisaldab see lõike ülalnimetatud allikatest või tõlkekirjandusest, mida on ajakohastatud just kutseõppe vajaduste järgi. Raamatu peatükkide järjestus annab suuna, kuidas juhendada praktikante vesiviljelusettevõttes. Koostajad tänavad Aarne Liivi, Toomas Armulikku, Rein Oselini, Pilleriin Puskari, Eesti Kala- ja Vähikasvatajate Liitu, Alltech Eesti osaühingut ja teisi nõuandjaid ning toetajaid. Priit Päkk, Eesti Maaülikool. TartusValminud Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) programmiperioodi 2014–2020 rahalisel toe

First record of an established marbled crayfish Procambarus virginalis (Lyko, 2017) population in Estonia

Invasive marbled crayfish Procambarus virginalis (Lyko, 2017) is spreading alarmingly fast across European countries and beyond. Early maturation, parthenogenetic reproduction mode and high growth rate contribute to a high potential invasiveness. Marbled crayfish can pose severe effects on native communities impacting the native crayfish populations being carrier of the crayfish plague disease caused by Aphanomyces astaci. Here we report the first record of marbled crayfish in Estonia. In total, 104 individuals were found in the artificially warm outflow channel of the cooling system of Balti Power Plant, entering to the water reservoir of the River Narva. Molecular analyses confirmed the morphological identification of captured specimens as a marbled crayfish. Four out of six marbled crayfish individuals exhibited the presence of crayfish plague agent, though at very low level. This suggests that marbled crayfish can potentially be a new vector of crayfish plague in Estonian freshwater ecosystems containing native noble crayfish Astacus astacus populations. Monitoring and eradication actions are urgently needed not only in the outflow channel where the species was found but in the whole water reservoir and River Narva itself.peerReviewe