Levik. Jõevähi looduslik levila ulatub Loode-Venemaalt
Atlandi ookeani rannikuni ja Vahemerest Põhja-Skandinaaviani.
Inimene on tema levikut laiendanud, viies selle
liigi näiteks ka Briti saartele, kus teda varem polnud. Nimele
vaatamata esineb jõevähk nii jõgedes kui järvedes.
Eestis on ta praegu ainus vähiliik.Liigi kirjeldus ja tunnused. Värvus enamasti punakaspruun,
kuid võib olla ka beež, must või sinine. Sõrad on
suured ja tugevad, eriti isastel. Tavaliselt on sõrad kehaga
sama värvi ja pealt karedad. Altpoolt on need siledad
ja pu na sed kuni mustjaspruunid (mitte kunagi valged,
beežid, roosad ega heleoranžid). Sõrgade lõikeservad ei
ole sirged, vaid seal on kaks väljaulatuvat oga. Seljakilp
on sile, kuid erinevalt signaalvähist on pea ja rindmiku
liitumisko hal kummalgi küljel terav naast. Tänu vähkide
võimele heita ära mõni oma kehaosa enda elu päästmise
eesmärgil, võime me kohata taastuvate sõrgadega
jõevähke, kelle tagasi kasvav sõrg jääb aga eelmisest kitsamaks,
õhemaks ja kergemaks, mis üldkujult meenutab
hoopis kitsasõralise vähi sõrga.Jõevähi tähtsus. Jõevähk on oluline lüli veekogu aineringes.
Ta hoiab veekogusid kinni kasvamast ning on
toiduks paljudele veeorganismidele. Suure lihasaagise
ja õhukese kooriku pärast eelistavad Euroopa tarbijad
seda vähiliiki teistele ja seetõttu on tema turuhind ka
kõrgem.Võõrliikide kahjulikkus ja ohud. Jõevähi väike viljakus
(90–260 marjatera emasvähi kohta), aeglane kasv meie
jahedas kliimas, tundlikkus keskkonnaseisundi ja haiguste
suhtes teevad ta kergesti haavatavaks. Võõrad vähiliigid
võivad saada jõevähile hukatuslikuks, kuna nad
on viljakamad, agressiivsemad ning vastupidavamad
nii haiguste kui raskete keskkonnatingimuste suhtes.
Ameerika vähid on immuunsed vähikatku suhtes ning
kannavad seda haigust edasi. Agressiivsemad Ameerika
vähi isased paarituvad emase jõevähiga, kuid sellest
ei sünni järglasi ning nii väheneb jõevähi arvukus. Eesti
veekogudesse võivad võõrliigid sattuda nii tahtliku kui
tahtmatu inimtegevuse läbi. Tundes erinevaid vähiliike,
saame seda takistada.Seadused. Looduskaitseseaduse alusel on keelatud
võõrliikide loodusesse laskmine. Lisaks on keelatud
Eestisse sisse tuua signaalvähi, kitsasõralise vähi ja ogapõskse
vähi elusaid isendeid
