Praktiline kalakasvatus : vesiviljeluse ja kalanduse kutseõppevahend

Abstract

Eesti kliima ei ole kalakasvatuseks eriti soodus. Soojaveeliste kalade jaoks on meie veed pikalt külmad, jahedaveeliste jaoks aga suved sagedasti liiga soojad. Üks võimalus luua kaladele sobiv keskkond on kasvatada neid vee korduskasutusega süsteemides. Viimase ülalpidamine on aga liiga kallis. Siinses trükises antaksegi sissejuhatav ülevaade levinumatest veekäitlussüsteemidest ja nendega seotud rajatiste tööpõhimõtetest. Raamatus käsitletakse erinevate kalaliikide kasvatamisega seotud teemasid nagu vesiviljelusrajatised ja nende komponendid, seadmete töökorras hoidmine ning heitvee käitlemise põhimõtted, keskkonnahoid, eri liiki kalade söötmine ja paljundamine ning uudse teemana kalade heaolu. Käsiraamat on mõeldud õppevahendina kalakasvataja kutset omandavatele õppijatele. Eestis õpetatakse kalakasvatust kutseõppe tasemel Järvamaa Kutsehariduskeskuse (JKHK) Särevere õppekohas. Eesti Maaülikoolis õpetatakse kalandust ja vesiviljelust vesiviljeluse ning hüdrobioloogia ja kalanduse õppetoolides ühise õppekava järgi. Pärast õpinguid on kalakasvataja kutse saanud oskustöötaja töö toota vesiviljelussaaduseid ja osaleda nende turustamisel. Töötaja peamised tööülesanded on kalade söötmine, sorteerimine, transportimine, tootmiseks sobiva kasvukeskkonna tagamine, tootlikkuse tagamine, vesiviljelustoodangu hea kvaliteedi saavutamine, jälgimine jne. Töötamine kalakasvatuses eeldab austavat ja säästlikku suhtumist loodusesse. JKHK Särevere õppekohas õppimine on paindlik (s.o tsükliõpe ühel kuni kahel korral kuus neli päeva järjest, tsüklitevahelisel ajal on iseseisev õppetöö). Esmane praktiline õpe saadakse kohapeal kooli kalakasvanduses. Õppetöö toimub õppekava kohaselt, mille aluseks on 4. taseme kalakasvataja kutsestandard. Siinse õppevahendi väljaandmisega püütakse parandada kutse- ja täiendusõpet Eestis. Rein Oselin, Järvamaa Kutsehariduskeskuse direktor.Võrreldes loomakasvatusega on vesiviljelus uus ja mitmekesine põllumajandusvaldkond. Nüüdisaegne vesiviljelus hõlmab lisaks kaladele veetaimede, erinevate lülijalgsete hulka kuuluvate vähkide ja krevettide ning selliste limuste nagu austrid või pärlikarbid kasvatamist. Eestil on üsna head võimalused kalakasvatust arendada. Hulk uuringuid näitab, et esmatähtis on aga leida raha tänapäevase tehnoloogia rakendamiseks ja rajatiste pidevaks uuendamiseks. Samuti on vaja asjatundlikke õpetatud kalakasvatajaid. Kalakasvatust käsitlevat kirjandust on erinevatel aegadel ilmunud palju. Mart Enneveeri koostatud ja korduvalt välja antud «Kalakasvatus» keskendub peamiselt tiigikalakasvatusele. Tiit Paaveri, Jüri Kasesalu, Riho Grossi ja teiste koostatud ning Eesti Maaülikooli üliõpilastele mõeldud kõrgkooliõpik «Kalakasvatus ja kalade tervishoid» annab esimese ülevaate intensiivse kalakasvatuse põhimõtetest, aretusest ja peetavate liikide tervishoiust. Viimasel aastakümnel on suure panuse vesiviljelus- ja kalandusteemalise kirjanduse väljaandmisse andnud Tartu Ülikooli kalanduse teabekeskus ja Eesti Maaülikool. Euroopa Kalandusfondi (EKF) ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) toel on ilmunud nii Eesti autorite raamatuid kui ka tõlkekirjandust. Nimetamist väärivad kalade tervishoidu ja haigusi tutvustav «Kalade tervishoiu käsiraamat», kalade kasvatamist käsitlevad «Kalakasvatus. Perspektiivsed liigid» ja «Vesiviljeluse eesti-inglise seletav sõnaraamat». Tõlkeraamatutest on olulisemad «Vee korduvkasutusega vesiviljeluse juhend», «Terve kala» ja viimati ilmunud «Sööt ja söötmismeetodid vesiviljeluses». Samuti on välja antud «Kalade haigused. Õpik kõrgkoolile», mida toetasid haridusja teadusministeerium ning SA Archimedes. Käesolev õppevahend on vaid osaliselt koostajate enda originaaltekst. Peale selle sisaldab see lõike ülalnimetatud allikatest või tõlkekirjandusest, mida on ajakohastatud just kutseõppe vajaduste järgi. Raamatu peatükkide järjestus annab suuna, kuidas juhendada praktikante vesiviljelusettevõttes. Koostajad tänavad Aarne Liivi, Toomas Armulikku, Rein Oselini, Pilleriin Puskari, Eesti Kala- ja Vähikasvatajate Liitu, Alltech Eesti osaühingut ja teisi nõuandjaid ning toetajaid. Priit Päkk, Eesti Maaülikool. TartusValminud Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) programmiperioodi 2014–2020 rahalisel toe