Sepsise ja septilise šoki ravijuhend 2018 – esmane diagnostika ja ravivõtted

Eesti Arst 2018; 97(7):387–39

Cryptococcus-fungeemia AIDSiga patsiendil

Kuna HI-viiruse kandjate arv Eestis pidevalt suureneb, on lähiaastatel väga tõenäoline mitmesuguste oportunistlike infektsioonide esilekerkimine. Artiklis on kirjeldatatud Eestis teadaolevalt esimest krüptokokkoosi-juhtu AIDSiga patsiendil. 18aastasel naispatsiendil diagnoositi 2003. a mais süsteemne Cryptococcusneoformans infektsioon ja AIDS post mortem. Oportunistlik seenpatogeen isoleeriti patsiendi verekülvist. Krüptokokkoosi diagnostikaks soovitatakse kasutada seene polüsahhariidsete antigeenide määramist lateksaglutinatsiooni või ELISA-meetodil patsiendi liikvorist või vereseerumist. Halvenenud immuunsuse ja meningiidiga patsientidel võib teostada kiirdiagnostilise testina liikvori otsese mikroskoopia. Artiklis on esitatud rahvusvahelistes ravijuhistes toodud soovitused Cryptococcus-infektsiooni raviks

Haiglaväliste infektsioonitekitajate antibiootikumiresistentsus

Taust ja eesmärk. Antibiootikumiresistentsus (AMR) on tänapäeva tervishoius oluline probleem, mille ohjamise eelduseks on AMRi järelevalve. Uuringu eesmärk oli kirjeldada Eestis haiglaväliseid infektsioone põhjustavate mikroobitüvede resistentsust ning võrrelda seda Venemaa ja Soome vastavate näitajatega ning Eestis haiglatest isoleeritud invasiivsete mikroobitüvede AMRiga. Metoodika. Uuringusse kaasati AMRi andmed erinevatest Eesti laboritest, teaduspublikatsioonidest ja Euroopa antibiootikumiresistentsuse seire võrgustikust. Tulemused. Hingamisteede infektsioone põhjustavate S. pneumoniae mikroobitüvede resistentsus penitsilliini suhtes oli 1,5% ja H. influenzae tüvede resistentsus ampitsilliini suhtes 16,7%. Eesti S. pneumoniae ja H. influenzae AMR oli sarnane Soomega, kuid Venemaa mikroobitüved olid resistentsemad. Uroinfektsioone põhjustava E. coli mikroobitüvedest oli üle 30% resistentsed ampitsilliini ja piperatsilliini suhtes, üle 20% resistentsed trimetoprimi ja trimetoprimisulfametoksasooli suhtes, üle 10% norfloksatsiini ja levofloksatsiini suhtes ning alla 2% nitrofurantoiini suhtes. E. coli antibiootikumiresistentsus oli suurem meestel ja suurenes naistel vanusega. Venemaalt isoleeritud E. coli ja K. pneumoniae mikroobitüved olid resistentsemad kui Eesti ja Soome mikroobitüved. Eesti ambulatoorsetest proovimaterjalidest isoleeritud E. coli mikroobitüved olid tundlikumad ja S. pneumoniae mikroobitüved resistentsemad kui haiglast isoleeritud invasiivsed mikroobitüved. Kokkuvõte. Eesti ambulatoorsetest materjalidest isoleeritud mikroobitüvede AMR on väike, sarnanedes Soomega. Venemaa haiglavälised mikroobitüved on resistentsemad kui Eesti ja Soome tüved. Eesti haiglaväliste tüvede AMR ei korreleeru otseselt haiglas isoleeritud invasiivsete mikroobitüvede AMRiga. &nbsp

Invasiivsete patogeenide struktuur ja antibiootikumitundlikkus: olukord Eestis 2004

2004. aastal toimus Eesti haiglates invasiivsete infektsioonitekitajate prospektiivne uuring Euroopa antimikroobse resistentsuse jälgimise süsteemi (EARSS) protokolli alusel. Grampositiivsete ja gramnegatiivsete patogeenide suhe oli kaks ühele. Invasiivsetestmikroobidest moodustasid kolmandiku koagulaasnegatiivsed stafülokokid, millele järgnesid E. coli, S. aureus, Enterobacteriaceae ja Enterococcus spp. Kõik Eesti invasiivsed patogeenid osutusid suhteliselt antibiootikumitundlikeks. ESBL (laia spektriga beetalaktamaasid) positiivseid E. coli tüvesid esines 3,6% ja Klebsiella spp. omi 23%. Peamised antibiootikumiresistentsuse probleemid olid seotud A. baumannii ja P. aeruginosa tüvedega. Eesti Arst 2005; 84 (8): 520–52

Prolonged outbreak of <it>Serratia marcescens</it> in Tartu University Hospital: a case–control study

Abstract Background The aim of our study was to investigate and control an outbreak and identify risk factors for colonization and infection with Serratia marcescens in two departments in Tartu University Hospital. Methods The retrospective case–control study was conducted from July 2005 to December 2006. Molecular typing by pulsed field gel electrophoresis was used to confirm the relatedness of Serratia marcescens strains. Samples from the environment and from the hands of personnel were cultured. Results The outbreak involved 210 patients, 61 (29%) developed an infection, among them 16 were invasive infections. Multivariate analysis identified gestational age, arterial catheter use and antibiotic treatment as independent risk factors for colonization and infection with Serratia marcescens. Molecular typing was performed on 83 Serratia marcescens strains, 81 of them were identical and 2 strains were different. Conclusions Given the occasionally severe consequences of Serratia marcescens in infants, early implementation of aggressive infection control measures involving patients and mothers as well as the personnel is of utmost importance.</p