424 research outputs found

    Nobeli auhind füsioloogias ja meditsiinis 2007

    Get PDF
    2007. aastal anti Nobeli auhind füsioloogias ja meditsiinis ühiselt kolmele teadlasele Mario R. Capecchile, Martin J. Evansile ja Oliver Smithiesile nimetuse all „Hiire organismi embrüonaalsete tüvirakkude abil spetsiifiliste geenimodifikatsioonide sisseviimise printsiibid”. Oma töödes ühendasid need kolm teadlast imetajatel embrüonaalsed tüvirakud ja DNA rekombinatsiooni, mis viis äärmiselt võimsa bioloogilise tehnoloogia loomiseni, mida nimetatakse geeni märgistamiseks hiirel (gene targeting in mice). Praeguseks on see tehnoloogia jõudnud rakenduseni tegelikult kõigil biomeditsiini aladel, niihästi alusuuringutes kui ka uute ravimeetodite ja ravimite väljatöötamisel. Eesti Arst 2007; 86 (12): 863–86

    Kuidas Tartu mikrobioloogid uurisid kosmonautide laktobatsille

    Get PDF

    Kromosoomianomaaliad ja kromosoomivariandid infertiilsetel meestel

    Get PDF
    Lastetust esineb umbes 15% peredest. Selle mehepoolsetest põhjustest moodustavad 30% geneetilised tegurid, eeskätt kromosoomihaigused. Eestis on viljatuse tsütogeneetilisi põhjusi seni vähe uuritud. Töös selgitati kromosoomianomaaliate ja kromosoomivariantide seost meeste viljatusega. Selgus, et Eestis elavatel viljatutel meestel, isegi kui nendel ei olnud geneetiliste haiguste sümptomeid, oli kromosoomianomaaliate esinemissagedus suur võrreldes fertiilsete meestega.Spermatogeneesihäiret võivad põhjustada nii sugukromosoomide arvuanomaaliad kui ka autosoomide struktuurianomaaliad. Seepärast on kõiki lastetuid mehi soovitatav rutiinselt uurida tsütogeneetiliselt, eriti enne pere kunstlikule viljastamisele suunamist. Eesti Arst 2006; 85 (2): 84–9

    Suuõõne mikroobiökoloogia kroonilise parodontiidi puhul

    Get PDF
    Krooniline parodontiit on hammast ümbritsevate kudede põletik, mille tähtsamaks tekkepõhjuseks peetakse peamiselt hambakatus paiknevaid gramnegatiivseid anaeroobseid mikroorganisme, samas ei ole võimalik esile tuua ühte kindlat haigustekitajat. Arvatakse, et igemealuse keskkonna muutumine tingib mikrofloora tasakaalu häirumise, kuid ei ole teada, missugused mikroobigrupid on sellesse protsessi haaratud. Töös on võrreldud kroonilist parodontiiti põdevate ja tervete isikute igemealust mikrofloorat ning hinnatud kariogeensete mikroorganismide olemasolu ja hulka süljes võrrelduna vastavate kliiniliste näitajatega

    Empirical Study of Asynchronous Batch Codes

    Get PDF
    Partiikoodid esitleti Y. Ishai, E. Kushilevitz, R. Ostrovsky ja A. Sahai poolt aastal 2004 hajusfailisüsteemide koormusjaotuseks. A.-E. Riet, V. Skachek ja E. K. Thomas demonstreerisid artiklis, et erinevate kestvusega päringud partiikoode kasutavale failisüsteemile põhjustavad ooteaegu. Samas artiklis esitleti ooteaegade probleemi lahendamiseks asünkroonse partiikoodimudel. Käesoleva lõputöö raames loodi kahe partiikoodi mudeli võrdlemiseks süsteemi prototüüp, mille abil simuleeriti mõlemat mudelit kasutavaid failisüsteeme. Simulatsioonide töökäiku kirjeldatakse detailselt. Lõputöös võeti kasutusele asünkroonsel süsteemimudelil uus parameeter, mille abil suurendati süsteemi poolt saavutatavat täidetavat päringumahtu. Teostatud simulatsioonide tulemused visualiseeriti ning tulemusi kirjeldatakse detailselt.Batch codes were introduced by Y. Ishai, E. Kushilevitz, R. Ostrovsky and A. Sahai in 2004 for load balancing in distributed storage systems. As it is observed in a paper by A.-E. Riet, V. Skachek and E. K. Thomas, varying service times for the user requests could cause long waiting times in the system based on batch code, thus leading to a suboptimal performance. The asynchronous batch code model was introduced as a solution to this problem. In this thesis, to compare the two models, a system prototype was developed which was used to estimate the performance of these models. The constructed system model is described in detail. The thesis introduces a new parameter to the asynchronous system model, which is called "skip distance". The system performance can be improved by optimizing the value of this parameter. The results of the simulations are visualized and explained in detail

    Eradication of Salmonella Typhimurium infection in a murine model of typhoid fever with the combination of probiotic Lactobacillus fermentum ME-3 and ofloxacin

    Get PDF
    <p>Abstract</p> <p>Background</p> <p>The aim of the study was to detect whether in experimental <it>Salmonella enterica </it>Typhimurium infection the probiotic <it>Lactobacillus fermentum </it>ME-3 in combination with fluoroquinolone therapy would eradicate <it>S. </it>Typhimurium, prevent the development of liver and spleen granulomas and improve the indices of oxidative stress in the ileum mucosa.</p> <p>The selected bacteriological, histological and biochemical methods were applied.</p> <p>Results</p> <p>Combined treatment with <it>L. fermentum </it>ME-3 and ofloxacin eradicated <it>Salmonella </it>Typhimurium from blood, ileum and liver, decreased the number of animals with liver and spleen granulomas and reduced the value of lipid peroxides in the ileum mucosa. Higher total counts of intestinal lactobacilli in all experimental groups were associated with the absence of liver granulomas.</p> <p>Conclusion</p> <p>The antimicrobial and antioxidative probiotic <it>L. fermentum </it>ME-3 combined with ofloxacin enhances the eradication of experimental <it>S</it>. Typhimurium infection. These observations on probiotic and antimicrobial co-action may serve as basis to develop new strategies for treatment of invasive bacterial infections of the gut.</p

    Teaduspõhiselt probiootikumidest: kas innovatiivsus on jõudnud probiootikumide rakendamiseni?

    Get PDF
    Inimese mikroobikoosluste olemasolu on teada üle sajandi. Samapalju on aega kulunud inimesega kaasas olevate kasulike bakterite kohta teadmiste hankimiseks ja uudsete arusaamiste tekkeks, kuidas neid tervise heaks rakendada. Nüüdseks on olemas hulk teadmisi, millest mõnda on võimalik praktiliselt rakendada, samas on väga palju veel uurida ja avastada. Artikkel algab teemaga seotud mõistete meenutamisega (mikrofloora, mikrobioota, mikrobioom, probiootikum, prebiootikum, sünbiootikum, postbiootikum), samuti antakse ülevaade probiootikumidega seotud regulatsioonidest. Järgneb ülevaade Eestis välja töötatud ja Eestis kasutusel olevatest probiootikumidest – see on info, mille pärast käesolev artikkel sündis. Nimelt on kõikidel täienduskursustel, kus mikrobiootat käsitletakse, tekkinud osalejatel küsimus, milliseid probiootikume oma patsientidele soovitada. Seejärel antakse ülevaade probiootikumide väljatöötamise etappidest ning nende ökoloogilisest toimeprintsiibist. Lõpuks käsitletakse probiootikumide ja antibiootikumide kooskasutuse võimalusi

    Kroonilise tonsilliidi patogeneesi uuringud kui alus tonsillektoomia objektiivsete kriteeriumite leidmiseks

    Get PDF
    Kroonilise tonsilliidi (KT) ägenemiste sagedust aastas tonsillektoomia näidustusena on täiskasvanute puhul peetud vähe usaldusväärseks. Käesolevas töös uuriti, milliseid anamnestilisi andmeid, neelupiirkonna vaatluse tunnuseid ja laboratoorsete uuringute tulemusi võtavad kõrva-nina-kurguarstid arvesse KTga täiskasvanute suunamisel tonsillektoomiale. Eesti Arst 2005; 84 (8): 531–54
    corecore