Pädevused ja pädevuste arendamine noorsootöö valdkonnas: Eesti noorsootöötajate professionaalne taust

Noorsootööalase koolituse valdkonna uuringu raport.Uuringu põhieesmärgiks on kaardistada ühelt poolt noorsootöö valdkonnas tegutsevatele inimestele vajalikud pädevusnõuded ning teiselt poolt hinnata noorsootöötajate erialast ettevalmistust ning koolitusvajadust antud sektoris. Uuringu tulemusena valmiv noorsootöötajatele esitatavate pädevuste profiilid on sisendiks noorsootöötaja kvalifikatsiooninõuete väljatöötamiseks ja kutsestandardi loomiseks. Noorsootööala pädevuste all mõistetakse siinkohal üld- ja spetsiifilisi oskusi, isikuomadusi ning hoiakuid ja suhtumisi, mida läheb noorsootöö tegemisel tarvis

Õpetaja tajutud enesetõhusus mitmekultuurilises klassiruumis

Uuringu keskmes on õpetaja tajutud enesetõhusus mitmekultuurilises klassiruumis. Analüüs põhineb poolstruktureeritud intervjuudel Eesti põhikooli õpetajatega (N = 20), kellel on eelnev kogemus teisest kultuuriruumist pärit õpilaste õpetamisega. Temaatilise analüüsi tulemusena selgub, et kõrgema enesetõhususega õpetajad kasutavad kultuuritundliku õpetamise strateegiaid, näiteks avatusele suunatud klassikeskkonna kujundamine, eri vaatenurkade avamine  klassiruumis, õpilase individuaalsusega arvestamine ning heade suhete loomine õppijatega. Uuringu tulemusena selgub, et enesetõhusust toetavad tegurid on eelnev kogemus mitmekesise õppijaskonnaga, koostöine koolikultuur, koolituste abil pädevuste suurendamine, võõrkeele oskus, avatud suhtumine ja välismaal elamise kogemus. Õpetajatele on suurimad katsumused ühise keele leidmine teisest kultuuriruumist pärit õppijatega, aja- või materjalide nappus, psühholoogia  valdkonna pädevuste vajakajäämine ning läbipõlemine.  Summar

Negotiated professional identities of academics in the context of structural reform and innovation at the university

[EN] This paper discusses the results of a qualitative narrative study that focuses on academics´ professional identity and teaching practice at the university during the structural reform at Tallinn University, Estonia. The aim of the research is to understand how professional identity is formed in relation to the development of teaching practice in the frame of interdisciplinary projects introduced as an innovation at the university. The central research question is: How does the continuously changing university context, suggested teaching approaches and innovative projects affect professional identity, beliefs, and teaching practice of academics? The empirical data consists of 48 narrative interviews with academics from different study fields. The empirical data was analyzed using qualitative content analysis with narrative coding. The presented narratives indicate that on the institutional level the entrepreneurial cultures are more visible than collegial cultures. On the individual level there are slow, but meaningful changes in teaching practices, as well as beliefs, understandings and professional identities of academics.The preparation of the article has been funded by Tallinn University Research Fund (project TF5416)Jõgi, L.; Ümarik, M. (2019). Negotiated professional identities of academics in the context of structural reform and innovation at the university. En HEAD'19. 5th International Conference on Higher Education Advances. Editorial Universitat Politècnica de València. 307-314. https://doi.org/10.4995/HEAD19.2019.9453OCS30731

Koostöö kutseõpetaja professionaalsust määrava tegurina

Eesti haridusmaastikul toimunud reformid on toonud kaasa muutused õpetajate professionalismis ja professionaalsuses. Hargreaves (2006) eristab õpetajate professionalismi ajajärke ja osutab, et tänapäeval on autonoomiaperiood asen dunud kollegiaalse koostöö ajajärguga. Hoyle (1974) vastandab oma professionaalsuse mudelis autonoomia ja koostöö, eristades seejuures piiratud ja avaravaatelist professionaalsust. Artikli eesmärk ongi mõista kutseõpetajate professionaalsust kollegiaalse professionalismi ajajärgul. Analüüs põhineb kõikse küsitlusuuringu andmestikul, mille sihtrühma moodustasid kutseõpetajad. Vastused saadi 501 kutse õpetajalt. Andmete analüüsimisel rakendati klasteranalüüsi, tuginedes Hoyle’i professionaalsuse mudelile. Kutseõpetajate professionaalsust iseloomustava koostöö ulatuse alusel eristus kolm klastrit: ulatuslikult võrgustunud, omaette hoidvad ja koolikesksed professionaalid. Uurimistulemustest selgus, et esimesse klastrisse kuuluvad õpetajad on teistega võrreldes enam rahul oma töö ja valitud ametiga.  Summar

Rahvusvaheline vaade õpetamisele ja õppimisele. OECD rahvusvahelise õpetamise ja õppimise uuringu TALIS 2013 tulemused

OECD rahvusvaheline õpetamise ja õppimise uuring TALIS (OECD’s Teaching and Learning International Survey TALIS) on rahvusvaheline võrdlusuuring, milles uuritakse õpetajate töökeskkonda ja õppekeskkonda koolides. TALIS-e uuringut korraldab Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) ning selles osales 2013. aastal 34 riiki, teiste hulgas Eesti. TALIS-e uuringu eesmärk on pakkuda asjakohast, rahvusvaheliselt võrreldavat ja vajalikku informatsiooni eesmärgiga aidata riikidel üle vaadata ja kindlaks määrata oma hariduspoliitika, et arendada välja tipptasemel õpetaja elukutse. Koolijuhtidel ja õpetajatel on võimalus anda oma panus hariduspoliitilisse analüüsi ja võtmevaldkondade arengusse. TALIS-e uuringut korraldatakse osalevate riikide uuringukeskuste, OECD, IEA Sekretariaadi, IEA andmetöötlus- ja uuringukeskuse ning Kanada Statistikaameti omavahelise koostööna.https://www.hm.ee/sites/default/files/talis2013_eesti_raport.pd

Kutseõpetajate professionaalse mälu roll õpilastega seotud muutuste kogemisel

Kutseõpetajate professionaalsust mõjutavad oluliselt õpilaskonna muutused, millega on kaasnenud uued nõudmised tööle. Varasemates uurimustes on rõhutatud, et muutuste kogemisele avaldab mõju professionaalne mälu, mis sisaldab ametialaseid mälestusi ja sündmusi, kujundades nende kaudu professionaalseid teadmisi ja tööalaseid tavasid. Käsitledes professionaalset mälu kui ühte kutseõpetajate professionaalsuse karakteristikut, oleme seadnud uurimuse eesmärgiks selgitada kutseõpetajate kogetud muutusi õpilaskonnas, tuginedes professionaalse mälu kontseptsioonile. Artikkel põhineb kombineeritud uurimisviisil, kus andmeid koguti kvantitatiivse küsitluse ja kvalitatiivse poolstruktureeritud intervjuudega. Uurimistulemustest ilmneb, et lühema staažiga ja nooremad kutseõpetajad kogevad muutusi õpilaskonnas positiivsemalt kui pikema staažiga ja vanemad kutseõpetajad. Lisaks mõjutab muutuste kogemist töö kontekst. Õpilaskonna muutustele antud tähendused sõltuvad ühiskondlikest ja hariduspoliitilistest sündmustest, millega õpetajad on kokku puutunud, ning tööga seotud nostalgilistest mälestustest.  Summar

Eessõna

Eesti Haridusteaduste Ajakirja vabanumbri esimesed artiklid keskenduvad õpetajahariduse ja täiskasvanuhariduse temaatikale. Seejärel saab lugeda uuringuid alusharidusest, õppevara valikust ja väärtuskasvatusest. Ühine joon, mis läbib pea kõiki avaldatud artikleid, on keskendumine eelmise erinumbriga sarnaselt õpetajatele-õppejõududele, nende tegevusele ning professionaalsele arengule. Samuti on esindatud üks viimaste aastate enim kirgi küttev teema – kaasav haridus. Vabanumber lõppeb tavapäraselt raamatututvustusega – Tiiu Kuurme tutvustab oma ülevaates "Kasvatus üleilmsete kriiside ajastul" Soome kasvatusfilosoofi Veli-Mati Värri 2018. aastal Soome parima teadusraamatu preemia saanud raamatut "Kasvatus ekokriisiin aikakaudella"

Õpetaja professionalismi võimalikud tulevikustsenaariumid aastaks 2035

Kiired üleilmsed muutused mõjutavad õpetajatööd ja -ametit. Artikli eesmärk on selgitada võtmetegurid, mis mõjutavad ootusi õpetaja professionaalsusele, ning konstrueerida tulevikustsenaariumid 2035. aastani, et tuua esile võimalikud alternatiivsed arengurajad ja neile suundumist mõjutavad võtmetegurid üldhariduse kontekstis. Stsenaariumide peamine funktsioon pole ennustamine, vaid pigem püüd tulevikku ennetada, ärgitades selle üle arutlema ning hariduspoliitika strateegilisel planeerimisel võimalike  tulevikuteedega arvestama. Stsenaariumimeetod põhineb tuleviku võtmetegurite valikul, nende vastastikuse mõju analüüsil ja stsenaariumide lugude koostamisel. Stsenaariumide aluseks valitud õpetaja töökeskkonda oluliselt mõjutavad võtmetegurid on võimalikud muutused õpetajate ametisse sisenemisel ja alternatiivsed haridustehnoloogia arengutendentsid. Nende kahe dimensiooni alusel on visandatud neli võimalikku õpetaja professionalismi stsenaariumi: "digitark arengusuunaja", "tehnoloogiakaubamaja instruktor",  "biheivioristlik tööampsutaja" ja "arenguline paradoks".  Summar