Eesti keele struktuur : õpik gümnaasiumile

Kopeerimine ja printimine lubatudhttp://tartu.ester.ee/record=b1407306~S1*es

Façonner l’écologie des langues dans le domaine de l’éducation

Cet article présente un bref aperçu de la façon dont la concurrence entre trois langues (l’estonien, le russe et l’anglais), dans l’environnement linguistique estonien, se manifeste dans le domaine de l’éducation et est façonnée par la politique linguistique éducative. En tant que pays post-soviétique, l’Estonie a dû rétablir la pleine fonctionnalité de sa langue nationale dans une société qui compte une minorité relativement importante de locuteurs russophones. Dans le même temps, l’estonien est en concurrence avec l’anglais, langue de la mondialisation et langue également perçue comme étant celle de la réussite personnelle. Si l’Estonie s’est montrée active et a connu un certain succès dans la mise en œuvre de sa politique linguistique, l’analyse montre également que les résultats ont été obtenus en interaction avec divers agents dont les intérêts étaient souvent contradictoires.This article provides a brief overview of how competition among three languages (Estonian, Russian and English), in the Estonian linguistic environment has manifested in education and has been shaped by the language education policy. As a post-Soviet country, Estonia has had to establish the full functionality of its national language in a society that has a quite significant minority of Russian speakers. At the same time, Estonian is in competition with English – the language of globalisation which is also perceived as being the language of personal success. While Estonia has been dynamic and successful in implementing its language policy, the analysis also shows that the results have been achieved through interactions with a wide variety of parties with often conflicting interests.Este artículo ofrece una breve descripción de cómo se manifiesta la competencia entre tres lenguas (estonio, ruso e inglés) en el entorno educativo de Estonia y la influencia de la política lingüística educativa. En tanto que antigua república soviética, Estonia ha tenido que restablecer la plena funcionalidad de su lengua nacional en una sociedad con una minoría relativamente importante de locutores rusófonos. Al mismo tiempo, el estonio pugna con el inglés, lengua de la mundialización y símbolo de éxito personal. El análisis revela que, si bien el país se ha mostrado activo y ha aplicado con bastante éxito su política lingüística, los resultados obtenidos se derivan de la interacción con diversos agentes con intereses a menudo contradictorios

Blurring of collective identities in the post-Soviet space

Abstract The paper focuses on collective identity formation in the post-Soviet space, applying the Sign Theory of Identity, which claims that collective identity is a type of Social Sign, which structure the social world and legitimise the distribution of power and resources. The paper specifies the functional and structural differences between ethnic, ethnic national, civic national, imperial and linguistic identities; outlines the conditions for identity blurring, using the notions of identity density and identity distance; characterises the main paths of identity blurring; and presents an analysis of the collective identity dynamics in the post-Soviet space, based on the case studies in this special issue

Kõrgkoolide üliõpilaste eesti keele oskuse tase [Võrguteavik]. Kordusuuring : uuringu kokkuvõte

Kopeerimine ja printimine lubatu

Kõrgkoolide üliõpilaste eesti keele oskuse tase

Uuring on seotud vajadusega selgitada, milline on kõrgkoolide esmakursuslaste eesti keele oskuse tase. Gümnaasiumi lõpetamisega lõpevad enamiku noorte jaoks ka emakeeleõpingud, st gümnaasiumist saadud pagas on see, millele rajanevad kõrgkooliõpingud ja edasine toimetulek tekstidega igapäevaelus. Uuringu eesmärk on analüüsida Eesti kõrgkoolide esimestel kursustel õppivate üliõpilaste eesti keele oskust ja anda sellele hinnang lähtuvalt gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatud pädevustest. Õppekava seab eesti keele osas eesmärgiks nii kirjakeele valdamise kui ka keele funktsionaalse kasutamise oskuse, st suhtluseesmärgile ja olukorrale vastavat keelekasutust. Seetõttu on uuringus kaht tüüpi ülesandeid: need, mis testivad otseselt kirjakeeleoskuse taset, ja need, mis võimaldavad teha järeldusi funktsionaalse keelekasutuse oskuse osas. Lisaks annab uuring ülevaate kõrgkoolide esmakursuslaste eesti keele oskuse tasemest võrdluses erialati ja ülikooliti. Uuringu rakenduslik eesmärk on anda soovitusi eesti keele õpetamise tõhustamiseks üldhariduskoolis. Uuring on kordusuuring – 2010. aastal tehtud uuring on praegusele võrdlusmaterjaliks

Kõrgkoolide üliõpilaste eesti keele oskuse tase

Käesoleva uuringu eesmärk on analüüsida Eesti kõrgkoolide esimestel kursustel õppivate üliõpilaste eesti keele oskust ja anda sihtgrupi teadmiste ja oskuste tasemele hinnang põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatud pädevustest lähtuvalt. Et riiklik õppekava seab eesti keele valdkonnas eesmärgiks niihästi kirjakeele valdamise kui ka võime kasutada keelt suhtluseesmärgile ja -olukorrale vastavalt, siis peab uuring selgitama välja eesti keele oskuse taseme niihästi kirjakeele valdamise kui ka eesmärgipärase kasutuse osas. Lisaks peab uuring andma ülevaate kõrgkoolide esmakursuslaste eesti keele oskuse tasemest võrdluses ülikooliti ja erialati; soo, emakeele ja eelneva hariduse lõikes, samuti võrdluses täiskasvanud keelekasutajatega

Gümnaasiumi praktilise eesti keele kursuste metoodika õpik

Kopeerimine ja printimine on lubatudhttp://tartu.ester.ee/record=b2690829~S1*es

Social Media, Culture, and Identity Construction : From Mass Communication to Communication of the Masses

Peer reviewe