Põllumajandusmaa kasutuse muutused Eestis: tasakaalustatud maakasutuse tagamise võimalused

A Thesis for applying for the degree of Doctor of Philosophy in Engineering Sciences.Väitekiri filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks tehnikateaduse erialal.The issue of land concentration in the EU and many parts of the world remains basic and is one of the most serious land issues in the district today. Agricultural land is becoming increasingly concentrated into the hands of large businesses, a situation in which small farmers are losing control over the agricultural land. This phenomenon is affecting Estonian agriculture. After the regaining of Estonian independence in 1991, restitution of farmlands based on the pre-Second World War ownership and privatisation of collective farms took place. The land reform law favoured agriculture based on small farms. In the first ten years of regaining independence, the number of farms in Estonia increased to 55,748 in 2001. Many small agricultural producers arose but in the following years this number decreased and in 2020 there were 11,369 farms left. While the average land use per agricultural household in Estonia has increased, the agricultural land in Estonia has become increasingly concentrated into the hands of corporate bodies. Not only land use is concentrating but landownership is concentrating as well. This is a dangerous sign. Control over the land is concentrating in the hands of small number of large corporations and there is a need to take action against this development in Estonia. Estonia needs policy direction and regulations for the agricultural land market that help to mitigate the impact of land concentration. Relationship between large agricultural producers and small-scale farms must be enabled so that both farming types can stay in fair market competition. The direction of the policy and extent of the area of land use or ownership in Estonia is a matter for further research and even debate, to determine appropriate regulations, possible limitations to land areas, the usage of pre-emptive right and the creation of land bank in Estonia. Definitely, there is a need for transparent structure of enterprises in Estonia.Põllumajandusmaa koondumine on põletav teema mitmes Euroopa riigis, kuid eriti on see päevakorral just endistes Nõukogude Liidu vabariikides. Selle protsessi tulemusel jäävad maakasutusest eemale seda seni harinud talumajapidamised, mis omakorda soodustab maapiirkondadest töö- ja elukohtade kadumist. Tegemist on üldjuhul pöördumatu protsessiga, mille olemasolust Eestis annab selgelt märku suurte põllumajandustootjate jätkuv kasv väikeste tootjate arvelt. 1991. aastal alanud maareformiga sooviti Eesti Vabariigis taastada talumajapidamistel põhinev põllumajanduslik tootmine. Reformi algusaastatel suurenes Eestis põllumajandustootjate arv ja 2001. aastaks oli Eestis 55 748 põllumajandustootjat. Aastate möödudes hakkas põllumajandustootjate arv Eestis vähenema ja 2020. aastaks oli alles jäänud 11 369 tootjat. Põllumajandustootjate arvu kahanemine on toimunud väiketootjate arvelt. Laienenud on allesjäänud põllumajandustootjate maakasutuse ja maaomandi pindala. Kõige suurema maakasutusega tootja maaomandi pindala on 2001.–2021. aasta jooksul kasvanud 312 347% ja keskmiselt on maakasutajate maaomandi pindala kasvanud 1036%. Põllumajandusliku maakasutuse koondumine soodustab ka maaomandi koondumist. Eestis on tähtis rakendada sellist poliitikat, mis toetab põllumajandusmaa koondumise asemel tööstuslike suurtootjate üleminekut väiksematele tootmisüksustele. Selleks tuleb kehtestada maksimaalne põllumajandusmaa pindala, mis saab kuuluda ühe tootja või seotud tootjate omandusse. Peale selle võiks põllumajandusmaa kuuluda üksnes nendele, kellel on vastavad teadmised selle kasutamiseks ja põllumajandusmaa ostu-müügitehingutel tuleks rakendada eelisõigust väikeste tootjate kasuks. Maapanga loomine soodustaks sektorisse sisenejatele põllumajandusmaa rentimist. Samuti on tähtis luua põllumajandusettevõtetele läbipaistev omandistruktuur.Publication of this thesis is supported by the Estonian University of Life Sciences and the Estonian University of Life Sciences ASTRA project „Value-chain based bio-economy“

How can a recreational runner benefit from transitioning to minimalist running shoes and how to do it safely?

http://www.ester.ee/record=b457518

Education Matters, but Who Can Attain It? Attitudes towards Education and Educational Attainment in Estonia

Education is one of the most important determinants of socio-economic success in modern societies, but educational inequality remains an important societal problem. The aim of this study was to look at public attitudes towards the value of education and views on the opportunities to access education in Estonia. Using data from the Estonian Social Equality and Inequality Study (2010), the findings of the current study suggested that education is highly valued in Estonia, but the public also tends to think that access to education is not equally available to everybody. Furthermore, we found that there is a social-status-based structure in the views of the value of education and access to education. Lower social status groups tend to value education as less important for success in life, and these lower social status groups are also more likely to think that chances to access higher education are not equal for everybody, but that wealth, gender, ethnicity and social status matter. Similarly, inequality of opportunity is also felt more strongly within the ethnic minority group, the non-Estonians, than it is amongst Estonians

Changes of agricultural producers in Estonia according to the size of land use

The purpose of this paper is to give an overview of the changes in Estonian agricultural producers according to the size of the land use. Data from the Estonian Agricultural Registers and Information Board (ARIB) data from 2011 and 2016 is used. This data shows that agricultural land use area per producer has increased and most of the agricultural land is used by agricultural producers in size groups 400– 1,000 ha. This means that a small number of agricultural producers are using a large area of agricultural land. For example, in 2016, the largest agricultural producer was using 27% of agricultural land located in Türi municipality. The outcome of the study shows a trend of farm size growth in Estonia; there is a need to find out if this model of agricultural production guarantees us food and a future of sustainability

Eesti täiskasvanute vaba aja kehaline aktiivsus ja sellega seotud tegurid 2000-2016

https://www.ester.ee/record=b526455

PENYULUHAN DIKSI WASIAT RENUNGAN MASA PENGALAMAN BARU KARYA TGKH MUHAMMAD ZAINUDDIN ABDUL MADJID SEBAGAI PENGEMBANGAN BAHAN AJAR PUISI RAKYAT SETEMPAT PADA GURU-GURU BAHASA INDONESIA MTs NW GUNUNG SARI

Buku Model Silabus Mata Pelajaran Sekolah Menengah Madrasah Tsanawiah (SMP/MTs) mata pelajaran Bahasa Indonesia yang dikeluarkan oleh Kementerian Pendidikan Dan Kebuayaan Tahun 2017 menjelaskan bahwa K.D. 3.9 berbunyi “Mengidentifikasi informasi (pesan, rima, pilihan kata dari puisi rakyat setempat yang dibaca dan didengar.” Selanjutnya pada K.D. 4.10 berbunyi “mengungkapkan perasaan, pesan dalam bentuk puisi rakyat secara lisan dan tulisan dengan memperhatian struktur, rima, dan penggunaan bahasa (Kementerian Pendidikan dan Kebudayaan, 2017). Kedua KD ini belum pernah diajarkan atau dikembangkan bahan ajarnya, hal ini sesuai dengan yang dikemukakan oleh salah seorang guru Bahasa Indonesia MTsN. NW Gunung Sari pada saat melaksanakan observasi. Pengabdian masyarakat ini adalah usaha untuk memecahkan masalah tersebut. Metode pelaksanaan kegiatan pengabdian masyarakat ini berbentuk penyuluhan yang dapat dikelompokkan ke dalam dua bentuk kegiatan, yaitu ceramah umum dan pemberian latihan terbimbing. Kegiatan pengabdian masyarakat ini berbentuk penyuluhan yang dapat dikelompokkan ke dalam dua bentuk kegiatan yaitu ceramah umum dan pemberian latihan terbimbing. Penyampaian materi di hadapan peserta dilakukan dengan metode ceramah, tanya jawab, dan penugasan. Pemateri bergantian menyampaikan materi sesuai dengan tugas masing-masing dengan urutan materi yang telah ditetapkan. Ketika terjadi tanya jawab dengan peserta pemateri menjawab sesuai dengan kemampuan dan kapasitas masing-masing

Laps dokumentaalsarjas „Eesti lood“

The aim of this bachelor’s thesis named “A Child in Documentary Series “Eesti lood” is to analyze how children are represented in these films as the main characters, which are their characters, which narrative authors want to tell to audience and which devices they use. Documentaries series “Eesti lood” has been running for nine seasons. These half-an-hour documentaries are produced with a low budget and topics are related with contemporary topics – outstanding people, events and actions. Anyone with necessary skills and ideas can apply for a grant financed by Estonian Public Broadcasting, Cultural Endowment of Estonia and Estonian Film Foundation to produce documentaries for this project. In the thesis three films are analyzed. Observational mode and children as main characters are common to the selected three films and distinguish them from the other 105 films in the series. The narrative that connects three different topics is the growing of children and them getting used to with rules of the adult world. Although there are some similarities between the films, the styles of authors are completely different. Triškina observes idyllic childhood with great sympathy, Rannastu follows the business of selling newspapers from distance not to disturb a regular workday. In her film, Lääne feels sorry for children who have to compete in school entry tests in an early age. Characters are analyzed via Rimmon-Kenan characterization theory that distinguishes direct and indirect representation. As films are mainly made by using observational style authors do not interfere with the action nor do they give comments on characters, most of the analysis emphasizes on indirect representation which considers characters’ action, speech, appearance and environment. The final aspect of the thesis is the analysis of the devices that authors use to keep the narrative going – it is about the discourse of the narrative. Devices are illustrated with examples and comments from authors. In addition to film analysis three interviews were held with the authors to ask about their ideas and devices. There are several ways to continue research on the current topic, for example, to analyze children in documentaries outside of the “Eesti lood” series or to choose different kinds of characters from the series (woman, man, elder people etc) or to concentrate on some other mode of documentaries (poetic, expository, reflexive, performative or interactive).http://www.ester.ee/record=b4069432~S1*es

Pressifotode tabloidiseerumine aastatel 1990-2014 Edasi/Postimehe näitel

Käesoleva magistritöö eesmärk oli uurida pressifotode tabloidiseerumist ajalehe Edasi/Postimees näitel aastatel 1990-2014. Töö teoreetiline osa annab ülevaate tabloidiseerumise protsessist ja Eesti meediasüsteemi muutumisest kõnealustel aastatel ning pressifotode rollist ja arengust. Eesti meediasüsteemi iseloomustab peale taasiseseisvumist kiire kommertsialiseerumine, mis rajas soodsa aluse ka tabloidiseerumisele, mis on oma olemuselt väga mitmetasandiline mõiste. Kuna ajakirjandus on muutunud kaubaks, mida on vaja võimalikult palju müüa, siis peavad väljaanded konkurentsis püsimiseks pidevalt vaeva nägema, et lugeja jaoks atraktiivsed olla ja tähelepanu püüda. Ajalehe atraktiivsuses aga mängivad olulist rolli just fotod. Et analüüsida tabloidiseerumist ajalehefotodel, töötasin varasematele uuringutele ja tabloidsuse sisulistele, stiililistele ning välimust puudutavatele omadustele tuginedes välja tunnused, mille järgi saab hinnata, kas ja kuidas ajalehefotod vaatlusalustel aastatel muutunud on. Tunnuseid testisin Eesti tabloidi Õhtulehe fotodel. Fotode tabloidsust iseloomustavad fotode suurus, ülilähi- ja lähiplaanid, emotsionaalsus, poseerimine või salaja tehtud fotod, fotololija silmside lehelugejaga, ebatavalisus, tavapärasest erinevas keskkonnas tehtud foto, naiste ja meeste stereotüüpne kujutamine, hinnangulisus ja dramatiseerimine. Tabloidiseerumise protsessist annab tunnistust ka ajalehefotode värviliseks muutumine. 1990-2014 aasta Edasis/Postimehes ilmunud fotodest analüüsisin poliitika-, meelelahutuse- ja spordifotosid. Erinevate valdkondade arengutes on näha nii erinevusi kui sarnasusi. Saab välja tuua selle, et kõikide valdkondade fotod suurenevad ja muutuvad emotsionaalsemaks, kuid samas suureneb ka nende pildistamise kaugus, mis viib fotololija lehelugejast kaugemale. Kui poliitikafotodes on suund lähiplaanidelt keskplaanidele, siis spordi- ja meelelahutusfotod on liikunud keskplaanidelt poolüld- ja üldplaanidele. Värviliseks muutusid kõigepealt, aastal 1998, poliitikafotod, spordi- ja meelelahutusfotod said värvid järgmiseks vaatlusaluseks aastaks (2006). Teised valdkonnad – naiste ja meeste stereotüüpne kujutamine, ebatavalisus, tavapärasest erinevas keskkonnas kujutatud inimesed, silmside, hinnangulisus ja dramatiseerimine – pakkusid kohati küll analüüsimiseks põnevaid näiteid, kuid nende esinemine oli koguvalimis siiski üpris väike ja seepärast ei saa nende põhjal tabloidiseerumise protsessi kohta põhjapanevaid järeldusi teha. Kokkuvõtteks saab öelda, et erinevad tunnused arenevad küll erineva kiirusega, aga laias laastus on tabloidiseerumise protsess Postimehe veergudel nähtav. Nii pressifotod kui tabloidiseerumine on põnevad uurimismaterjalid ja pakuvad edasisteks uurimistöödeks palju võimalusi.http://www.ester.ee/record=b4418265~S1*es