Retseptiravimite kasutamine ja iseravimine Eesti elanike poolt

“Terviseuuringu 2006” vastuste alusel saab kirjeldada Eesti elanike üldisi harjumusi retsepti- ja käsimüügiravimite kasutamisel. Retseptiravimite kasutajate arv kasvab paralleelselt vanuse suurenemise ja tervise enesehinnangu halvenemisega. Arsti määratud retseptiravimeid kasutab pidevalt või sageli pool Eesti täiskasvanud elanikkonnast. Seejuures on kümnendik retseptiravimite kasutajatest viimase 4 nädala jooksul kasutanud retseptiravimit, mida arst ei ole otseselt neile määranud. Käsimüügiravimite kasutajaid seevastu on võrdselt igas vanuses ja erineva tervise enesehinnanguga elanike seas – veerand Eesti inimestest kasutab käsimüügiravimeid iga päev või iga nädal. Käsimüügiravimeid on arst soovitanud kolmandikule kasutajatest, ülejäänud kasutavad neid omal initsiatiivil ja äranägemisel. Eesti Arst 2008; 88(Lisa2):92−9

Parem pool muna kui tühi koor

Eesti Arst 2017; 96(6):30

Teadus- ja arendustegevus TÜ tervishoiu instituudis

Tartu Ülikooli hügieeni kateedri reorganiseerimisel tervishoiu instituudiks 1992. a ning järgnevatel aastatel uuenes kogu õppe- ja teaduskoosseis, keda kaasaegse erialahariduse saamiseks koolitati Tervishoiuprojekti toel välismaal. Viis noort kolleegi läbis seejuures täiemahulise magistriõppe rahva- tervises erinevates ülikoolides Euroopas. Omandatud teadmiste ning oskuste rakendamisel sai paari aastaga hoo sisse ka tervishoiu instituudi teadus- ja arendustegevus

Eesti inimeste haigestumine ja tervishoiuteenuste kasutamine

Eesti rahvastik vananeb ja see põhjustab ka tulevikus haigestumisnäitajate kasvu. Kuigi keskmine eluiga Eestis ei ole aastatega märkimisväärselt suurenenud on väikese sündimuse tõttu kasvanud vanemaealiste osakaal populatsioonis. Statistiliste andmete alusel 80% Eesti rahvastikust käib vähemalt kord aastas arsti vastuvõtul. Haiglaravi vajab neist 10–15%. Haigekassa tervishoiuteenuste ostmisele eraldatud rahast kulub 37% 60-aastaste ja vanemate isikute raviks. Haiglavõrgu ümberkujundamisel peab arvestama, et lisaks kvaliteetsele akuutravile peavad patsiendid saama asjatundlikku järelravi ja hooldust. Ravisüsteem peab olema järjepidev vastavalt abivajaja vajadustele

Ravikindlustus ja valimislubadused

Eesti Arst 2015; 94(9):51

Haiglad eelarvelisele rahastamisele

Eesti Arst 2020; 99(2):6

Arstiõppe ja residentuuri rahastamine aastatel 1994–2006

Eesti taasiseseisvumisel, kui avanes võimalus ja tekkis kohustus ise planeerida ja juhtida Eesti tervishoidu, tehti hulk kaalukaid otsuseid. Kõige esimene ja otsustavam reform oli aastatel 1991–1992 ravikindlustusele üleminek, mis muutis arstiabi rahastamise läbipaistvaks ja stabiilseks ning tagas tervishoiusüsteemi tasakaalustatud arengu. Eesti Arst 2006; 85 (9): 559–56

Ajateenijate kehaline areng ja haigestumine

Uurimistöö eesmärgiks oli ajateenistuse mõju hindamine ajateenijate tervislikule seisundile nende kehalise arengu, füüsilise võimekuse ja haigestumise andmete alusel. Uuritavateks olid 2000. a üksik-vahipataljonis teeninud 568 ajateenijat. Ajateenistus parandas märkimisväärselt enamiku ajateenijate füüsilist võimekust, eriti nendel, kelle tulemused olid teenistuse alguses mitterahuldavad. Haigestumine ajateenistuse jooksul vähenes peamiselt füüsiliselt paremini ettevalmistatud ajateenijate arvelt

Eestis töötavad õed ja arstid vananevad

Taust ja eesmärk. Kümme aastat tagasi koostati arstide ja õdede arvu prognoosid aastaks 2032 ja siis oli suurimaks mureks nii arstide kui ka õdede lahkumine tööle välismaale. Käesoleva uuringu eesmärk oli kirjeldada ajavahemikul 2012–2021 toimunud muutusi Eestis töötavate õdede ja arstide arvus ning vanuselises koosseisus ja selle alusel hinnata koolitusvajadust lähimaks aastakümneks.Metoodika. Terviseameti tervishoiutöötajate registrist tehti õdede ja arstide nimelised väljavõtted 2021. aasta aprilli seisuga ja lingiti need 2012. aasta aprillis küsitud andmetega, et hinnata õdede ja arstide töölt lahkumist ning tööle asumist sõltuvalt vanusest.Tulemused. Võrreldes 2012. aastaga on Eesti tervishoiusüsteemis töötavate õdede keskmine vanus suurenenud 4 aasta võrra ja üle 65aastaste osakaal töötavate õdede koguarvust on kahekordistunud (6%-lt 12%-le). Töökohaga õdede koguarv on suurenenud 1487 võrra ja seda mitte uute õdede lisandumise arvel. Eesti raviasutustesse on tööle naasnud 649 õde, kes vahepeal töötasid mujal, ja pensioniikka jõudnud õed jätkavad töötamist (lisandus 674 pensioniealist õde). Eesti raviasutustes töötavate alla 65aastaste arstide arv on kogu iseseisvuse taastamise järgse aja pidevalt vähenenud, kuid arstide koguarv on püsinud samal tasemel, sest pensioniealiseks saanud arstid jätkavad töötamist. Võrreldes 2012. aastaga on Eesti tervishoiusüsteemis töötavate üle 65aastaste arstide osakaal suurenenud 17%-lt 25%-le.Järeldused. Et kahekümne aasta pärast oleks Eesti raviasutustes tööl 9 õde 1000 inimese kohta, tuleb kohe kahekordistada õendusõppe vastuvõttu 700–800 õppekohani aastas ja loota, et väljaõpetatud õdede tööleasumine välisriikidesse ei suurene. Järgmised kakskümmend aastat pidurdab Eesti tervishoiusüsteemi arengut parimas tööeas arstide defitsiit ja ainult noorte arstide piisavalt arvukas ettevalmistus suudab seda osaliselt leevendada ning tagada arstide ühtlane vanuseline koosseis

Haiglad eelarvelisele rahastamisele

Eesti Arst 2020; 99(2):6