Kiivet, Raul-Allan

Journals from University of Tartu

307JuhTkiriEesti Arst 2017; 96(6):307Parem pool muna kui tühi koorRaul-Allan Kiivet – Tartu Ülikooli tervishoiukorralduse professorRaul-Allan Kiivet Riigi eelarvestrateegia 2018–2021 lubab tervishoiule nelja aastaga lisaraha kokku 215 miljonit eurot. See tundub suure võiduna, kui on ära unustatud, milliseid siirdeid riigieelarvest planeeriti kaks aastat tagasi.Kevadel 2015 otsustas Taavi Rõivase valitsus oma esimesel töökuul, et ettevõtete maksukoormuse vähendamiseks väheneb sotsiaalmaksu ravikindlustuse komponent 2017. aastal 0,5% ja 2018. aastal veel 0,5% ehk kokkuvõttes 13%-lt tasemele 12%.Rahandusministeeriumi pressiteates selgitati, et maksumuudatuste tulemusel väheneb ettevõtete maksukoormus 2017. aastal 40 miljoni võrra ja alates 2018. aastast 86 miljoni euro võrra, kuid muudatus ei avalda mõju haigekassa tuludele, sest väiksem maksulaekumine kaetakse täies ulatuses muude riigieelarve tulude arvelt. Selle otsuse pööras Jüri Ratase valitsus detsembris 2016 tagasi ja ravikindlustus-maks 13% ulatuses jäi püsima.Kuigi ettevõtjad maksukoormuse vähen-damist oma bilansis poleks tähele pannud, oli valitsuse otsus 2015. aastal tervishoiu rahastamise vaatenurgast märgiline. 25 aastat oli tervishoiule reserveeritud 13% ravikindlustusmaksu, millele küll midagi juurde ei tahetud anda, kuid kaks aastat tagasi otsustati, et raha ravikindlustusele saab riigieelarvest lisada küll.Rahandusministriks oli ka 2015. aastal Sven Sester ja siis ei olnud probleemiks lubada r i igieelarvest 2017. aasta jaoks lisaraha 40 miljonit ja 2018. aasta jaoks 86 miljonit eurot ehk kahe aasta peale kokku 126 miljonit eurot. Läinud talvel võideldi aga iga euro eest ja tulemus kujunes teist-suguseks.Sotsiaalministeeriumi 19.12.2016. aasta pressiteate järgi lisandub 2017. aastal riigi-eelarvest rav ikindlustusele 10 miljonit eurot, mis läheb kardioloogia ja neuroloogia operatsioonide arvu suurendamiseks ja järje-kordade lühendamiseks ning 200 inimesele bioloogiliste ravimite hüvitamiseks. Täis-kasvanute hambaravile antakse käesolevaks aastaks lisaraha 6 miljonit eurot.Aastaks 2018 lubatakse 37 miljonit ning pool sellest summast läheb 2017. aastal võetud uute kohustuste ( bioloogil ised ravimid ja hambaravi hüvitis) täitmiseks.Praegune lisaraha seis aastateks 2017–2018 on 10 + 6 + 37 = 53 miljonit eurot. See on 73 miljoni võrra vähem, kui oli planeeritud 2015. aastal maksumuudatuse katmiseks (40 + 86 = 126 miljonit eurot). Rahandusmi-nisteerium ei ole enam nii lahke, aga parem kolmandik muna kui tühi koor.Pärast riigieelarve strateegia kinnita-mist ja 215 miljoni euro lisaraha lubamist võtsid terv ishoiutöötajate kutsel i idud streigiähvarduse maha. Õige otsus, sest palgakokkulepe oli sõlmitud ja selle täit-miseks raha olemas. Samas jäi saavutamata otsustav läbi-murre tervishoiu jätkusuutliku rahastamise tagamiseks. Tasakaalus ja väljaarendatud tervishoiusüsteem vajab toimimiseks 9–10% ühiskonna rikkusest. Meie investeeringud tervishoidu on jätkuvalt 6% sisemajanduse koguproduktist. Üks protsent Eesti sise-majanduse koguproduktist on 200 miljonit eurot ja puuduolevad 3% sisemajanduse koguproduktist on nüüdses väärtuses 600 miljonit eurot. Esimesed sammud pikal teekonnal on astutud.Nr1 arstide-apteekriteveebiväljaanneMeditsiinimeedia lugejauuring 2015. Uuringu viis 5.10–11.10.2015 läbi Faktum & Ariko.Uuringus osales 492 arsti-apteekrit. Uuringu tellija Celsius Healthcare.85% arstidest-apteekritest loeb veebiväljaannet Med24. 

English

Parem pool muna kui tühi koor

Utlib

307
JuhTkiri
Eesti Arst 2017; 96(6):307
Parem pool muna kui tühi koor
Raul-Allan Kiivet – Tartu Ülikooli tervishoiukorralduse professor
Raul-Allan Kiivet 
Riigi eelarvestrateegia 2018–2021 lubab 
tervishoiule nelja aastaga lisaraha kokku 215 
miljonit eurot. See tundub suure võiduna, 
kui on ära unustatud, milliseid siirdeid 
riigieelarvest planeeriti kaks aastat tagasi.
Kevadel 2015 otsustas Taavi Rõivase 
valitsus oma esimesel töökuul, et ettevõtete 
maksukoormuse vähendamiseks väheneb 
sotsiaalmaksu ravikindlustuse komponent 
2017. aastal 0,5% ja 2018. aastal veel 0,5% 
ehk kokkuvõttes 13%-lt tasemele 12%.
Rahandusministeeriumi pressiteates 
selgitati, et maksumuudatuste tulemusel 
väheneb ettevõtete maksukoormus 2017. 
aastal 40 miljoni võrra ja alates 2018. aastast 
86 miljoni euro võrra, kuid muudatus 
ei avalda mõju haigekassa tuludele, sest 
väiksem maksulaekumine kaetakse täies 
ulatuses muude riigieelarve tulude arvelt. 
Selle otsuse pööras Jüri Ratase valitsus 
detsembris 2016 tagasi ja ravikindlustus-
maks 13% ulatuses jäi püsima.
Kuigi ettevõtjad maksukoormuse vähen-
damist oma bilansis poleks tähele pannud, 
oli valitsuse otsus 2015. aastal tervishoiu 
rahastamise vaatenurgast märgiline. 25 
aastat oli tervishoiule reserveeritud 13% 
ravikindlustusmaksu, millele küll midagi 
juurde ei tahetud anda, kuid kaks aastat 
tagasi otsustati, et raha ravikindlustusele 
saab riigieelarvest lisada küll.
Rahandusministriks oli ka 2015. aastal 
Sven Sester ja siis ei olnud probleemiks 
lubada r i igieelarvest 2017. aasta jaoks 
lisaraha 40 miljonit ja 2018. aasta jaoks 86 
miljonit eurot ehk kahe aasta peale kokku 
126 miljonit eurot. Läinud talvel võideldi 
aga iga euro eest ja tulemus kujunes teist-
suguseks.
Sotsiaalministeeriumi 19.12.2016. aasta 
pressiteate järgi lisandub 2017. aastal riigi-
eelarvest rav ikindlustusele 10 miljonit 
eurot, mis läheb kardioloogia ja neuroloogia 
operatsioonide arvu suurendamiseks ja järje-
kordade lühendamiseks ning 200 inimesele 
bioloogiliste ravimite hüvitamiseks. Täis-
kasvanute hambaravile antakse käesolevaks 
aastaks lisaraha 6 miljonit eurot.
Aastaks 2018 lubatakse 37 miljonit ning 
pool sellest summast läheb 2017. aastal 
võetud uute kohustuste ( bioloogil ised 
ravimid ja hambaravi hüvitis) täitmiseks.
Praegune lisaraha seis aastateks 2017–
2018 on 10 + 6 + 37 = 53 miljonit eurot. See on 
73 miljoni võrra vähem, kui oli planeeritud 
2015. aastal maksumuudatuse katmiseks 
(40 + 86 = 126 miljonit eurot). Rahandusmi-
nisteerium ei ole enam nii lahke, aga parem 
kolmandik muna kui tühi koor.
Pärast riigieelarve strateegia kinnita-
mist ja 215 miljoni euro lisaraha lubamist 
võtsid terv ishoiutöötajate kutsel i idud 
streigiähvarduse maha. Õige otsus, sest 
palgakokkulepe oli sõlmitud ja selle täit-
miseks raha olemas. 
Samas jäi saavutamata otsustav läbi-
murre tervishoiu jätkusuutliku rahastamise 
tagamiseks. Tasakaalus ja väljaarendatud 
tervishoiusüsteem vajab toimimiseks 9–10% 
ühiskonna rikkusest. Meie investeeringud 
tervishoidu on jätkuvalt 6% sisemajanduse 
koguproduktist. Üks protsent Eesti sise-
majanduse koguproduktist on 200 miljonit 
eurot ja puuduolevad 3% sisemajanduse 
koguproduktist on nüüdses väärtuses 600 
miljonit eurot. 
Esimesed sammud pikal teekonnal on 
astutud.
Nr1 
arstide-apteekrite
veebiväljaanne
Meditsiinimeedia lugejauuring 2015. Uuringu viis 5.10–11.10.2015 läbi Faktum & Ariko.
Uuringus osales 492 arsti-apteekrit. Uuringu tellija Celsius Healthcare.
85% arstidest-apteekritest loeb veebiväljaannet Med24. 


http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/download/13508/8564

Parem pool muna kui tühi koor

Abstract

Similar works

Full text

Available Versions

Journals from University of Tartu

Utlib