Uurimistöö eesmärgiks oli ajateenistuse mõju hindamine ajateenijate tervislikule seisundile nende kehalise arengu, füüsilise võimekuse ja haigestumise andmete alusel. Uuritavateks olid 2000. a üksik-vahipataljonis teeninud 568 ajateenijat. Ajateenistus parandas märkimisväärselt enamiku ajateenijate füüsilist võimekust, eriti nendel, kelle tulemused olid teenistuse alguses mitterahuldavad. Haigestumine ajateenistuse jooksul vähenes peamiselt füüsiliselt paremini ettevalmistatud ajateenijate arvelt

Kiivet, Raul-Allan

Novikov, Oleg

Journals from University of Tartu

2Riigikaitseliste ülesannete täitmiseks peab sõdur oskama käsitleda keerulist sõjarelvastust ning olema valmis füüsiliseks ja psühhoemotsionaalseks ülekoormuseks, mille talumise eelduseks on hea füü-siline ja vaimne tervis. Seetõttu on sõdurite tervise säilitamine ja arendamine kaitseväe väljaõppe ja elukorralduse üheks tähtsamaks eesmärgiks. Ka Eesti kaitsevägi pole erandiks. Arstlik kontroll enne ajateenistusse võtmist välistab ilmsete haigustunnus-tega noorte sattumise kaitseväkke. Varasemad uuringud Eestis on näidanud, et kutsealuste kehaline areng, kehaline võimekus ja tervislik seisund pole mitte alati oodatud tasemel (1). Selle olulisemateks põhjusteks on osa noormeeste vähene kehaline aktiivsus koolis ja vabal ajal, ebaregulaarne ja tasakaalustamata toitumine, suitsetamine, alkoholi ning narkootikumide tarvitamine. Seega pole ajateenijad teenistusse asudes ühtmoodi terved ja treenitud, ning kuigi väljaõpe on kõigile sarnane, võib sõdurite tervislik seisund teenistuse käigus muutuda erinevalt.Ajateenistuse ajal avaldavad mõju uus elukesk-kond, reglementeeritud elukorraldus, perekonnast lahusolek, suurenenud emotsionaalne ja füüsiline koormus. Need tegurid võivad tekitada stressi ja ter-visehäireid noortel, kelle vastupidavus enne ajatee-nistust polnud kiita, teisalt aga mõjuda karastavalt ja mobiliseerivalt. Ajateenistuse vältel võib ette tulla nii haigestumisi kui vigastusi. Kaitseväe meditsiini-teenistuse koostatud kaitseväelaste üldhaigestumise Ajateenijate kehaline areng ja haigestumineOleg Novikov1,2, Raul-Allan Kiivet2,3 – 1Eesti Kaitseväe meditsiiniteenistus, 2TÜ tervishoiu instituut, 3Eesti Käitumis- ja Terviseteaduste Tippkeskuskehaline võimekus, haigestumine, ajateenijadUurimistöö eesmärgiks oli ajateenistuse mõju hindamine ajateenijate tervislikule seisundile nende kehalise arengu, füüsilise võimekuse ja haigestumise andmete alusel. Uuritavateks olid 2000. a üksik-vahipataljonis teeninud 568 ajateenijat. Ajateenistus parandas märkimisväärselt enamiku ajateenijate füüsilist võimekust, eriti nendel, kelle tulemused olid teenistuse alguses mitterahuldavad. Haigestumine ajateenistuse jooksul vähenes peamiselt füüsiliselt paremini ettevalmistatud ajateenijate arvelt.aasta-aruannetes (2) on ülekaalus vigastused, hamba- ja suuõõnehaigused ning hingamisteede haigused. Eesti kaitseväe Tallinna garnisoni haigla 1999. a tööaruande alusel moodustasid 43% kõikidest haiglaravi vajanud haigusjuhtudest hin-gamiselundite haigused lihas-luukonna ja sidekoe-haiguste (10%) ning seedeelundite haiguste (9%) ees. Harvem esines psüühika- ja käitumishäireid (6%) ning vigastusi ja mürgistusi (6%). Meie uurimistöö eesmärgiks oli ajateenis-tuse mõju hindamine ajateenijate tervislikule seisundile ajateenijate kehalise arengu, füüsilise võimekuse ja haigestumise andmete alusel.Uurimismaterjal ja -meetodidUuritavateks isikuteks olid 2000. a üksik-vahipatal-jonis (Tallinnas) teeninud 568 ajateenijat vanuses 18–27 aastat, keskmine vanus 22,4 ± 4,7 aastat. Andmed antropomeetria ja haigestumise kohta koguti retrospektiivselt 2001. a jooksul pärast ajateenistuse lõppu riigikaitseosakondade arhiivi-des hoiul olevatelt kaitseväelaste tervisekaartidelt ning ajateenijate füüsilise võimekuse näitajate kohta üksik-vahipataljoni spordiinstruktori andme-baasist. Antropomeetrilistest näitajatest kasutati andmeid ajateenijate kehakaalu ja -kasvu kohta teenistusse tulles ning teenistuse viimasel kuul. Uuritavate füüsi-list võimekust hinnati ajateenistuse algul ja viimasel kuul sooritatud kehaliste katsete (kätekõverdused Eesti Arst 2004; 83 (2): 70–733toenglamangus ja tõus lamavast asendist istesse, mõlemad 2 minuti jooksul ning 3200 m jooks) tule-muste alusel. Haigestumise arvestamiseks kasutati punktisüsteemi, kus iga kaitseväelase pöördumine väeosa laatsaretti või haiglasse ning iga voodipäev haiglas andis ühe punkti. Seega vastas üks punkt sisuliselt ühele (haigus)päevale, kui ajateenija tervisehäda tõttu väljaõppes ei osalenud. Eraldi summeeriti iga ajateenija kohta haiguspäevad ajateenistuse esimesel ja teisel poolel.Ajateenijate kehaline areng teenistuse jooksulAjateenijate kehakaal oli vahemikus 54–100 kg ja kasv 163–205 cm. Kehakaal suurenes ajateenis-tuse jooksul keskmiselt 3,7 kg ja -kasv 0,7 cm võrra. Kehamassi indeksi (KMI) alusel oli alakaalulisi (KMI alla 20) teenistuse alguses 18% ja teenistuse lõpus 6% (vt tabel 1). Rasvunuid (KMI üle 30) oli teenistuse alul 1,4% ja teenistuse lõpus mitte ühtegi. Ülekaaluliste (KMI vahemikus 25–30) osakaal teenistuse lõpuks suurenes 12%-lt 15%-ni. Teenistuse jooksul vähenes KMI 21%-l ajateeni-jatest (keskmiselt 4%), suurenes 75%-l (keskmiselt 6%) ega muutunud 4%-l. Joonisel 1 on ajateenijad KMI muutuse alusel jaotatud detsiilidesse. Enim kaalust maha võtnud ajateenijate detsiilil oli KMI teenistuse alul 25,8 ja enim juurde võtnud ajatee-nijate detsiilil 20,4. Teenistuse lõpuks oli mõlema äärmusrühma KMI sisuliselt sama – vastavalt 23,9 ja 23,6. Ajateenistuse jooksul alakaaluliste ja rasvumise tunnustega ajateenijate osakaal vähenes ning normaalkaaluliste isikute osakaal suurenes. Samas, ajateenijate kehalise arengu negatiivseks tunnuseks oli ülekaaluliste isikute osakaalu suurenemine teenistuse lõpuks, mis viitab uuritavate isikute eba-piisavale füüsilisele koormusele ja/või vajadusele korrigeerida kaitseväelaste toitlustamist teenistuse teisel poolel.Ajateenijate füüsiliste võimete areng tee-nistuse jooksulKehaliste võimete kontrolltesti iga üksikharjutust – kätekõverdused toenglamangus, tõus lamavast asendist istesse (kõhulihaste harjutus) ja 3200 m jooks – hindasime USA armees kasutusel oleva 100 punkti süsteemi järgi (3). Tulemust alla 60 punkti üksikharjutuse eest pidasime mitterahuld-avaks, üle 60 punkti rahuldavaks, üle 90 punkti heaks ja 100 punkti väga heaks. Seega oli kolme harjutuse eest võimalik saada maksimaalselt 300 punkti. Kogusummat alla 180 punkti pidasime mitterahuldavaks, üle 180 punkti rahuldavaks, üle 290 punkti heaks ning 300 punkti ehk mak-simumtulemust väga heaks. Teenistusse tulles ei saavutanud kolme harjutuse kogusummas tervelt 41% ajateenijatest rahuldavat tulemust (vt tabel 2). Teenistuse lõpul sai mitterahuldava kogutulemuse 8% ajateenijatest ja oluliselt oli suurenenud hea ja väga hea tulemuse saavutanud ajateenijate arv. Seejuures olid ajateenistuse lõpuks suurenenud keskmine kätekõverduste arv 50-lt 71-ni, keskmine kõhulihaste harjutuste kordus 47-lt 57-ni ning 3200 m jooksu aeg vähenenud 15 min 24 sek-lt 14 min 43 sek-ni.Kehalise võimekuse testide kogusumma dünaa-mika alusel on joonisel 2 ajateenijad jaotatud detsiilidesse. Koguni 77%-l ajateenijatest suurenes KMI Ajateenijad teenistusse tulles (%)Ajateenijad teenistuse lõpus (%)16–24 a Eesti meeste keskmine (%)alla 19,9 18,6 5,8 22,220,0–24,9 68,3 79,2 71,325,0–29,9 11,8 14,9 5,6üle 30 1,4 0 0,9Tabel 1. Ajateenijate kehamassi indeks (KMI) võrdluses sama vanuserühma Eesti inimestega (5)20%15%10%5%0%-5%-10%-7%-2%0%2%3%5%6%8%10%16%3 4 5 6 7 8 9 10detsiilidJoonis 1. Ajateenijate kehamassi indeksi muutus teenistuse jooksul.4punktide kogusumma keskmiselt 50% võrra. Kõige enam kehaliselt edenenud ajateenijate detsiilil oli testide kogusumma teenistuse alul ainult 97 punkti ja lõpus keskmiselt 229 punkti. Seevastu 22% ajateenijatest saavutas teenis-tuse lõpus halvema kehaliste testide kogutulemuse kui teenistuse alguses. Enim kehalise võimekuse testis kaotanud ajateenijate detsiili keskmine kogu-summa oli vähenenud 235 punktilt 165ni. Selle asjaolu võimalikuks põhjuseks võiks olla esimese detsiili ajateenijate suurem haigestumine ja/või KMI näitajate suurenemine teenistuse jooksul, kuid meie käsutuses olnud andmed seda hüpoteesi ei kinnitanud.Ajateenijate haigestumine teenistuse jooksulAjateenijate haigestumise hindamiseks kasutasime punktisüsteemi: kaitseväelase pöördumine väeosa laatsaretti või haiglasse ning iga voodipäev haiglas andis ühe punkti, olenemata pöördumise põhjusest. Kogutud punktisumma kajastab seega kergemate tervisehädade arvu kõrval haiglaravi vajanud sei-sundi kestust. Et pöördumiste arv teenistuse jooksul vähenes, eristati ajateenistuse esimesel ja teisel poolel kogutud punktid. Ajateenistuse teisel poolel vähenes nii väeosa laatsaretti pöördumiste kui ka haiglapäevade koguarv ligi kaks korda kõigis detsiilides (vt jn 3). Ajateenistuse esimesel poolel pöördusid kõik aja-teenijad vähemalt korra väeosa laatsaretti, kuid teisel poolel ei vajanud arstiabi 15% ajateenijatest. Haiglaravi vajas kogu teenistuse jooksul kokku 1/3 ajateenijatest ja kümnendik enim arstiabi vajanud ajateenijaid oli haiglaravil keskmiselt 27 päeva ajateenistuse esimesel poolel ja 19 päeva ajateenis-tuse teisel poolel. Kehalise testi kogusummaAjateenijad teenistusse tulles (%)Ajateenijad teenistuse lõpus (%)USA sõdurid (%)Mitterahuldav (alla 180)41,6 8,1 22,2Rahuldav (üle 180)58,4 91,9 77,8Hea (üle 290) 3,7 8,1 0,6Väga hea (300) 1,7 5,4 0Tabel 2. Eesti ajateenijate jaotumine kehaliste katsete tulemuste kogusumma alusel võrdluses USA sõduritega (2)detsiilid160%140%120%100%80%60%40%20%0%-20%-40% -30%-19% -12%13%21%31%44%56%80%141%4 5 6 7 8 9 10Joonis 2. Ajateenijate kehalise võimekuse testide kogusumma dünaamika teenistuse jooksul.1 2 3 4 5 6 7 8 9 10H1H2DetsiilidPunktidearv0.4001.50.42.51.13.92.25.43.47.65.010.87.214.99.720.814.128.538.8Joonis 3. Ajateenijate haiguspäevade arv teenistuse esimesel (H1) ja teisel poolel (H2).5Seosed kehalise seisundi ja haigestumise vahelJärgnevalt selgitasime, kuidas on omavahel seotud kehamassi indeks, füüsiline võimekus ja haiges-tumine. Seose tugevuse määramiseks tunnuste vahel, mis jaotusid vastavalt normaaljaotusele, arvutasime Pearsoni korrelatsioonikordaja (rp) ja teistel juhtudel Spearmani korrelatsioonikordaja (rs). Olulisemad seosed olid järgmised:• KMI on negatiivselt seotud kolme kehalise katse kogusummaga (rp –0,17), s.t kogukamate aja-teenijate katsete kogusumma oli väiksem, eeskätt aeglasema jooksutulemuse tõttu;• KMI on positiivselt seotud haigestumise kogu-näitajaga, seda nii pöördumiste osas väeosa laatsaretti (rs 0,33) kui ka haiglapäevade koguarvu osas (rs 0,31);• füüsilise võimekuse näitajatest on istesse tõusmise harjutus negatiivselt seotud haiguspäevade kogu-arvuga (rp –0,19) ehk mida rohkem kõhulihaste harjutusi suudab ajateenija teenistusse tulles soori-tada, seda väiksem on tema koguhaigestumine teenistuse jooksul.Jaotades ajateenijad detsiilidesse füüsilise võimekuse testide kogutulemuse alusel, mida sooritati ajateenistuse alguses, ja seostades seda haigestumisega, selgus, et füüsiliselt kõige nõrge-mate ajateenijate haigestumine teenistuse jooksul peaaegu ei muutu: 11,4 haiguspäeva teenistuse esimesel poolel ja 11,7 teenistuse teisel poolel. Seevastu füüsiliselt kõige tugevamatel ajateenijatel oli haigestumine teenistuse teisel poolel vähenenud ligi kaks korda võrreldes esimese teenistuse poole-ga – 10,1 haiguspäevalt 5,4-ni.AruteluVõrreldes Eesti kaitseväe ajateenijate ja sama vanu-sega tsiviilelanikkonna antropomeetrilisi näitajaid 2000. a (5), on kõhnade noorsõdurite osakaal teenistuse lõpuks oluliselt (4 korda) väiksem. Samas on teenistuse lõpuks ülekaaluliste isikute osakaal 2,5 korda suurem kui Eesti keskmine, mis viitab uuritud ajateenijate ebapiisavale füüsilisele koor-musele ja/või vajadusele korrigeerida kaitseväelaste toitlustamist teenistuse teisel poolel.Võrreldes varasemate uuringutega kaitseväes (4) on üksik-vahipataljoni ajateenijate füüsilise võimekuse keskmised näitajad kolme harjutuse kogusummas paremad nii teenistuse alguses kui lõpus. Võrreldes USA armees 1995. a tehtud uuringuga (3) on üksik-vahipataljoni ajateenijad tublimad kätekõverduste ja kõhulihaste harjutuste sooritamisel. Haigestumise põhjused kaitseväes (6) ei erine Eesti sama vanuserühma inimeste haiguspõhjustest (7): mõlemas rühmas on esikohal hingamiselun-dite haigused, järgnevad vigastused, mürgistused ja muud välispõhjused ning kolmandana lihas-luukonna- ja sidekoehaigused. Haiguspäevade dünaamika teenistuse jooksul ja jaotumine ajateeni-jate vahel näitab, et hea füüsiline ettevalmistus on eelduseks väiksemale haiguspäevade arvule ning füüsilise võimekuse arendamine teenistuse jooksul vähendab haiguspäevade arvu.Järeldused1. Ajateenistuse mõju kaitseväelaste kehalisele arengule on kahesuunaline: positiivseks on ala-kaaluliste ja rasvumistunnustega isikute osakaalu vähenemine ning normaalkaaluliste osakaalu suurenemine; negatiivseks on ülekaaluliste isikute osakaalu suurenemine teenistuse lõpuks.2. Ajateenistus parandab märkimisväärselt enamiku ajateenijate füüsilist võimekust, eriti nendel, kelle tulemused on teenistuse alguses mitterahuldavad.3. Ajateenijate haigestumine väheneb teenistuse jooksul poole võrra, eeskätt füüsiliselt paremini ettevalmistatud ajateenijate arvelt.TänuavaldusUurimistöö on tehtud TÜ tervishoiu instituudi sihtfinantseeritava teema nr 0820 toetusel.6The aim of the present study was to determine the rela-tionship between the physical fitness, body weight and stature with morbidity among 568 soldiers in service in 2000. Physical fitness was measured on the basis of correctly performed push-ups and sit-ups in a 2-minute period. The performance of soldiers improved consider-ably by the end of service and those with the lowest scores in test results at entry gained most. Correlation Kirjandus1.  Landõr A, Maaroos J, Kuik R, Ojamaa M, Ignatjeva N, Lainevee T, Martis T. Tegevteenistuseks piirangutega kõlb-like ajateenijate tervislik seisund ja kehaline võimekus. Eesti Arst 2001;80(12):570–5.2.  Kutsar K, Kronk V. Kaitseväelaste haigestumine ja selle struktuur 1994. aastal. Eesti Arst 1996;75(1):72–4.3.  Tomasi LF, Regualos PR, Fober G, Christenson M. Age, gender and performance on the US Army Physical Fitness Test (APFT). Ft. Benning, GA: US Army Physical Fitness School; 1995.4.  Märks H. Kehaline ettevalmistus Eesti kaitseväes. Magist-ritöö. Tallinn: TPÜ sporditeooria osakond; 2002.5.  Kasmel A, Lipand A, Markina A, Kasmel K. Eesti täiskas-vanud elanikkonna tervisekäitumise uuring, kevad 2000. Tallinn: Eesti Tervisekasvatuse Keskus; 2001.6.  Kaitseväe meditsiiniteenistuse 2000. a haigestumise aruanne. Tallinn: Kaitsejõudude Peastaap; 2001.7.  Eesti rahva tervis 1991–2000. Toim. R. A. Kiivet ja J. Harro. Tartu; 2002.SummaryPhysical fitness and morbidity of soldiersanalysis of anthropological and fitness values with morbidity, as measured in number of days on sick-leave, revealed, that higher body-mass-index and lower scores in fitness test were positively related to higher number of days on sick-leave. The number of days on sick-leave decreased among soldiers during service time on the account of more fit soldiers.oleg@mil.ee

English

Ajateenijate kehaline areng ja haigestumine

http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/download/9668/4855

Ajateenijate kehaline areng ja haigestumine

Abstract

Similar works

Full text

Available Versions

Journals from University of Tartu