Mustlaik-apollo [Parnassius mnemosyne (L.)] levik ja elupaiga eelistused Eestis

According to the European Red List of Butterflies, 31% of the European butterflies have declining populations. One of the specialist butterfly species that has declining population in whole Europe and that has been interest of many scientists is the Clouded Apollo [(Parnassius mnemosyne (L.)]. The results of the theses show that the abundance and distribution area of Clouded Apollo have increased in recent years in Estonia that is the opposite process than in the rest of Europe. Since 1984, there is new population of Clouded Apollo in South Estonia that has increased its abundance and distribution area. The reason for this seems to be the appearance of high quality habitats with ideal landscape structure for the butterfly. The most preferred habitat of Clouded Apollo is the semi-natural meadow with the strip of alders on the banks of rivers. The riparian meadows with strip of alders have good conditions for the main requirements of the Clouded Apollo: nectar sources for the imago, places for mating and breeding, shelter for the imago, food plant for the larvae. The places of appearance of Clouded Apollo are in correspondence with the distribution area of the larvaeal food plant – Corydalis solida. The landscape structure plays important role in the distribution of the butterfly. Rivers create natural ecological network, providing suitable habitats, migration corridors, stepping stones through the biotopes that are barriers for the butterfly. The Clouded Apollo is the species that clearly benefits from corridors in the landscape that can increase their movement ability. The political and socio-economic changes have led to the large changes of agricultural practises and land use during last century. The semi-natural meadows are one of the most vulnerable biotopes in Estonia. As the main habitat for Clouded Apollo the attention must be paid to avoid decrease of these valuable habitats. The management of the Clouded Apollo should consider the preservation of the high quality habitats and their proper density and connectivity in the landscape to ensure preservation and enduring distribution of this protected butterfly.Euroopa liblikate punase nimestiku andmetel on 31% Euroopa liblikaliikide arvukus kahanemas. Rohumaa spetsialisti mustlaik-apollo (Parnassius mnemosyne) levik ja arvukus on vähenenud kogu Euroopas. Antud doktoritöö tulemused näitavad, et Eestis on mustlaik-apollo arvukus ja levik viimaste kümnendite jooksul suurenenud, mis on vastupidine suundumus kogu ülejäänud Euroopas toimuvale. Alates 1984. aastast on Lõuna-Eestis uus mustlaik-apollo populatsioon, mis suurendab jõudsalt oma arvukust ja levikuala. Selle põhjuseks on kõrge väärtusega elupaikade ja liblika jaoks sobiva maastiku struktuuri olemasolu. Mustlaik-apollo eelistatumad elupaigad on pool-looduslikud niidud, mis asuvad jõgede kallastel ja mille ääres on puuderiba, enamasti lepariba. Jõgedeäärsed leparibaga niidud vastavad kõikidele peamistele mustlaik-apollo elupaiganõudlustele: on olemas nektarivarud, avatud paaritumis- ja sigimispaigad, rööviku toidutaim ja tuulevari. Eestis mängib mustlaik-apollo levikus olulist rolli ka maastiku struktuur. Jõed moodustavad loodusliku rohevõrgustiku, tagades liblikale eluks sobilikud elupaigad, levikukoridorid ja astmelauad läbi nende biotoopide, mis on talle levikubarjääriks. Mustlaik-apollo levikualad on vastavuses monofaagist rööviku toidutaime hariliku lõokannuse (Corydalis solida) kasvukohtadega. Mustlaik-apollole elupaigaks sobivad pool-looduslikud niidud on väga tundlikud hooldamata jätmise suhtes. Viimase sajandi jooksul toimunud poliitilised ja sotsiaal-majanduslikud muutused on viinud suurte muutusteni ka Eesti põllumajanduses ja maakasutuses, vähenenud on traditsioonilise põllumajanduse osakaal ja paljud pool-looduslikud niidud on maha jäetud. Olles mustlaik-apollo peamisteks elupaikadeks, tuleks vältida nende väärtuslike elupaigatüüpide kinnikasvamist ja kadumist, et tagada haruldase kaitsealuse liblikaliigi säilimine ja edasine levik Eestis

Perception of negotiation partner: cultural differences from perspective of estonians

Negotiations are a means for entrepreneurial communication and the manner how participants in negotiations treat each other is very much influenced by their cultural background. Cultural background pro¬vides individuals an understanding of their partner’s role from various perspectives. Several cultural orientations have been proposed by different authors to measure cultures. Cultural orientation is considered a relative phenomenon and thus the way other cultures are perceived depends largely on the perceiver. Estonia is a small country which was ruled by various powers but Russian and German impact is mentioned the most often. Both of these countries also play an important role in Estonia’s economy and hence it is interesting and valuable to gain better understanding of how Estonians perceive them in the framework of entrepreneurial communication. The aim of the study is to draw some implications for entrepreneurs by way of studying Estonians’ views on Germans’ and Russians’ negotiation behavior. The study was based on the framework of Hofstede’s cultural dimensions using qualitative research method. The findings, along with other issues, bring up three aspects for entrepreneurs to consider when dealing with international negotiations. Limited experience and the perception of differences may lead to generation of stereotypes among entrepreneurs. Therefore, education and thorough investigation would be beneficial for acquiring efficient negotiation behavior.negotiations; entrepreneurship; national culture; Hofstede’s dimensions; perception of partner.

Protection of Biodiversity in the Agriculture : Endangered Animal Breeds and Plant Varieties in Estonia

REVERSE is an European Interregional Cooperation Programme INTERREG IVC project. The interregional cooperation programme enables the regions of Europe to share knowledge and experience in various areas of life. The objective of REVERSE project is to promote the conservation of biological and landscape diversity in Europe by identifying the relevant successful actions and encouraging their implementation in various European regions. In the course of the project, the project partners related to the conservation of natural and cultivated biodiversity exchange and introduce their experiences. The partners are regional authorities and public establishments, which have for a long time been involved in the protection of biological and landscape diversity. They work on varied and complementary subjects such as in situ conservation of species, gene banks, the preservation of indigenous breeds, old varieties and gene pool, the management of natural and industrial landscapes, the regional strategies for the conservation of biodiversity (ecological corridors, green belts, etc.), the local legislation for the protection of biodiversity, environmental education, etc.The publication has been prepared within the project REgional exchanges and policy making for protecting and valorising biodiVERSity in Europe (Reverse) of EU INTERREG IVC programme and issued with the support of Environmental Investment Centre

Changes in the distribution of Clouded Apollo Parnassius mnemosyne (Lepidoptera: Papilionidae) in Estonia

Clouded Apollo (Parnassius mnemosyne) has been occupying three separate areas in Estonia and has increased its abundance and population area remarkably during the last 30 years. Since the butterfly was first identified in the northeast (1878) and southeast (1984) of Estonia, the species has expanded its distribution with overall expansion distances of approximately 135 and 100 km, respectively. In western Estonia, the butterfly was found locally on the island of Saaremaa in 1922–1973. Today, the butterfly is most likely extinct there. The occupational trend of the species in Estonia is not in accordance with its general trend in Europe, where it has shown a continuous decline. We suggest that in Estonia there is a suitable landscape structure with the presence of suitable landscape elements and still enough semi-natural grasslands that are suitable habitats for the butterfly even despite the fact that the traditional extensive agricultural practice in general is decreasing in Estonia

Elurikkuse kaitse põllumajanduses : ohustatud loomatõud ja taimesordid Eestis

Projekt REVERSE on Euroopa regioonidevahelise koostööprogrammi INTERREG IVC projekt. Koostööprogramm võimaldab Euroopa piirkondadel jagada üksteisega teadmisi ja kogemusi eri eluvaldkondades. Projekti REVERSE eesmärk on edendada elurikkuse ja maastikulise mitmekesisuse kaitset Euroopas, selgitades välja sellealased edukad tegevused ning soodustades nende rakendamist Euroopa eri piirkondades. Projekti käigus vahetavad ja tutvustavad oma kogemusi elurikkuse ja maastikulise mitmekesisuse kaitsega seotud projektipartnerid. Partneriteks on loodusliku ja kultiveeritud elurikkuse ning maastikulise mitmekesisuse kaitse alal pikaajaliste kogemusega kohalikud omavalitsused ja riiklikud asutused. Partneritel on laialdased kogemused erinevates, kuid üksteist täiendavates asjakohastes valdkondades nagu liikide in situ kaitse, geenipangad, põlistõugude, vanade sortide ja genofondi säilitamine, loodus- ja tööstusmaastike majandamine, bioloogilise mitmekesisuse kaitse piirkondlikud strateegiad (ökoloogilised koridorid, rohevööd), bioloogilise mitmekesisuse kaitse alane kohalik seadusandlus, keskkonnaharidus jms.Trükis on valminud Euroopa Liidu programmi INTERREG IVC projekti "Regionaalne poliitika ja infovahetus elurikkuse ja maastikulise mitmekesisuse kaitseks ja väärtustamiseks Euroopas (REVERSE)„ raames. Väljaandmist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus

Elurikkus meie ümber

Armas väike loodusesõber, sa hoiad oma käes töövihikut, milles sipelgas Siim avastab elurikkust ehk elu metsas, niidul ja põllul. Eesti loodus on rikas, sest siin kasvab palju erinevaid seeni ja taimi ning elab mitmesuguseid putukaid, kalu, linde ja loomi. See ongi elurikkus. Looduses on kõik omavahel tihedalt seotud. Kui ei oleks taimi, ei saaks ka seened, loomad ja inimesed elada, sest neil ei oleks midagi süüa. Mida rohkem on erisuguseid taimi ja loomi ning nende elupaiku, seda parem on kõigil elada. Kui õpime tundma ja armastame Eesti loodust, siis oskame teda ka hoida ja kaitsta. Hoia ka sina Eesti loodust! Huvitavat lugemist, värvimist ja nuputamist!Trükis on valminud Euroopa Liidu programmi INTERREG IVC projekti „Regionaalne poliitika ja infovahetus elurikkuse ja maastikulise mitmekesisuse kaitseks ja väärtustamiseks Euroopas (REVERSE)“ raames 2012. aastal. Projekti toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus

Ühistu loomise käsiraamat

TäistekstÜhistuline majandustegevus vajab pühendumist, panustamist ja paindlikkust! Meie ühistute areng on seotud eelkõige aja ja ruumiga, milles need ühistud on ellu kutsutud. Igast perioodist, kus ühistuid on asutatud, on palju õppida. Me vajame neid kogemusi, et teha õigeid valikuid õigesti! Ühistute turuosa on täna suhteliselt marginaalne, kuid ometi on see meie maaelu arendamise üks oluline võimalus. Nii saame põllumajandus- ja toidusektorisse enam raha tuua ja seda kogu tarneahela piires õiglasemalt jaotada. Miks kõik meie põllumajandus- ja toidusektori ühistud pole suutnud kujuneda konkurentsivõimelisteks ja jätkusuutlikeks? Miks paljud on pidanud tegevuse lõpetama? Mis on need põhjused ja tegurid, mis viivad nõrga usalduse ja puuduliku koostöö tõttu organisatsiooni lõpetamiseni? Nendele küsimustele peame enam tähelepanu pöörama ja otsima lahendusi, kui soovime ühistulise tegevuse arengut ja turuosa suurenemist. Koostöö ja ühistegevus ei olegi tõenäoliselt lihtsalt saavutatav. Ühistulise koostöö alge peitub müstilises sõnas „usaldus“. See on midagi, mida on lihtne kaotada, aga raske tagasi võita. Selleks, et õnnestuda, on vaja teada neid tegureid, mis avaldavad meie tegevusele mõju. Tuleb mõista, mida me saaksime muuta, et usaldust suurendada. Meie alustava ühistu käsiraamat on mõeldud lugemiseks kõigile neile, keda huvitab ühistulise majandustegevuse vorm ning kes alles mõtestab enda jaoks lahti koostöö ja ühistegevuse sisu ja olemust. Meie eesmärk on anda selle raamatuga edasi tänaste toimivate ühistute kogemusi. Alustades näiteks juba esimestest küsimustest, et miks tullakse ühel hetkel kokku ja asutakse koostama ühist põhikirja. Millised eesmärgid seatakse ja kuidas asutakse neid saavutama? Kuidas leida vastus peamisele küsimusele, miks ma pean tegevusi läbi viima ühistulises vormis? Mida see võimaldab mulle enam võrreldes mõne muu ettevõtlusvormiga? Samal ajal, millist muutust see eeldab minult kui ühise organisatsiooni ühelt liikmelt, omanikult, kliendilt ja otsustajalt? Millised on olulisemad punktid tulundusühistuseaduses? Mida tuleb praktilises elus arvestada, et oma eesmärk saavutada? Tänane ühistegevuse kogemus näitab, et õnnestumine saab iga ühistu puhul alguse liikmest ja tema tahtest panustada oma omandi ja organisatsiooni arengusse. Selliseks meeskonnatööks on vaja arendada oma oskusi ja teadmisi, et oleks võimalik otsustamises konsensust saavutada. Kõikide ühistute puhul ei saa esile tuua ühtset „arengumustrit“, küll aga on vajalik teada ühistu elutsükli etappe ja seal esile kerkivaid probleeme. Iga etapi läbimise eeldus on ühistu liikme teadlikkus ja informeeritus. Otsustamine tähendab, et ühistu liige on kaasatud protsessi ja osaleb selles ning võtab ka vastutuse oma tegudes. Seega on vajalik, et liige teaks oma õigusi ja samuti ka kohustusi, mida ta endale ühistu liikmelisusega võtab. 4 KOOSTÖÖS TEEME PAREMINI! Mõisted nagu vastastikune sõltuvus, omanikutunne, ühistu liikme lojaalsus, tunnustatud tootjaorganisatsioon ja konkurentsireeglid peaksid selle raamatu lugejaile saama selgemaks ning kutsuma esitama endale küsimust, kuidas mina ise pean muutuma, kui soovin saavutada ühist eesmärki ja selle kaudu luua „meie“ ühistule väärtust. See raamat võiks olla heaks teejuhiks nii praktikule, ettevõtjale kui ka alles oma „teed“ otsivale üliõpilasele. Paljud praktilised näited iseloomustavad erinevaid situatsioone ühistute loomisest kuni nende tänase tegevuseni. Ühegi raamatu headuse üle ei saa otsustada vaid selle kaane järgi. Seega on vaja raamatus sisalduv endal läbi lugeda ja leida need lõigud, mille puhul võib sul, hea lugeja, tekkida küsimus, kuidas mina selles või teises olukorras käituksin, kuidas mina selle olukorra oma ühistus lahendasin või lahendaksin. Ühe ühistu arendamine on täis küsimusi ja otsinguid ning selleks, et otsingud oleksid edukad soovime omaltpoolt teid selle raamatuga aidata. Head lugemist ja kaasamõtlemist! Koostöös teeme paremini! Rando Värnik, Eesti Maaülikooli maamajanduse ökonoomika professor, ühistegevuse teadmussiirde pikaajalise programmi juh

Mycobiota of Estonia

Seentel on looduses oluline osa - orgaanilise aine lagundajatena on nad asendamatud ökosüsteemide aineringes. Niiviisi osalevad seened ökosüsteemide sekundaarses produktsioonis, luues ühtlasi maakera loodusressursse. Inimese praktilises tegevuses on seentel tohutu tähtsus nii negatiivses kui ka positiivses tähenduses. Piisab, kui mõelda söödavatele, sealhulgas viljeldavatele seentele, mitmesuguseid keemilisi aineid produtseerivatele liikidele, ravimseentele, mürkseentele, mükooside tekitajatele, fütopatogeensetele seentele, hallitusseentele jpt. Seepärast väärivad seened igakülgset tundmaõppimist ning oma igapäevases tegevuses tuleb meil nendega tõsiselt arvestada. Eesti territoorium pakub seente leviku uurimise seisukohast laialdasemat huvi Euroopas tervikuna. Tänu Eesti looduslikele (botaanilistele, geograafilistele, geoloogilistele) iseärasustele on meie ala omapäraseks ristumiskohaks boreaalsete ja nemoraalsete, mõningal määral ka pontiliste seeneliikide areaalidele. Seetõttu on Eesti seenestik koosseisult mitmekesine ja liigirohke. Eesti seentest on kahe sajandi vältel kirjutatud hulgaliselt nii teaduslikke kui populaarteaduslikke töid. Viimastel aastakümnetel on ilmunud rida raamatuid mitmesuguste seenerühmade kohta, sealhulgas ka ülevaated meie parimate söögiseente perekondadest. Kõiki Eesti suurseeni käsitlev raamat “Seened” (koostaja K. Kalamees) ilmus juba 1966. aastal. Eesti pisiseeni laiemale üldsusele tutvustavat kirjandust on seevastu napilt, ometi on näiteks seente poolt põhjustatud taimehaiguste tundmine nii põllumajandus- kui metsamajanduspraktikas väga oluline. Eesti seente loend on meil küll ilmunud juba kahe raamatuna “Eesti seente koondnimestik” (Järva & E. Parmasto, 1980; Järva, I. Parmasto & Vaasma, 1998), kuid need mõlemad kujutavad endast seeneliikide kommentaarideta nimestikku koos viidetega vastavale kirjandusele (kuni aastani 1990). Käesolev raamat annab ülevaate umbes 4/5 Eestis kasvavatest seeneliikidest, püüdes seejuures neid lühidalt iseloomustada süstemaatiliselt, ökoloogiliselt, levikuliselt, bioloogiliselt ning kasu või kahju seisukohast inimesele. Lisaks sellele on raamatus iseloomustatud erinevaid seente kasvukohatüüpe Eestis, meie seente geograafiat, ökoloogiat, seenekaitset ning seente osa inimese elus. Paraku ei ole probleemide käsitlus raamatus siiski täielik, kuna Eestis ei ole veel mitmeid seenerühmi nimetatud küsimustega seonduvalt läbi uuritud. Nii on näiteks toitumisrühmade, kasvukohtade ja levilatüüpidega seotud üldistav analüüs meil seni tehtud vaid lehikseente osas. Käesolev raamat on teaduslik teatmeteos Eesti seentest. See ei ole ei määraja ega mükoloogia õpik ning seetõttu ei leia siin põhjalikku käsitlemist seente ehituse, bioloogia, paljunemise ja eluviisi probleemid. Neid küsimusi vaadeldakse üksikute seenerühmade juures vaid sedavõrd, kuivõrd nad osutuvad vajalikuks Eestist leitud seente iseloomustamisel. Mükoloogiline oskussõnastik hõlbustab raamatu kasutamist. Võimalikult täpselt on raamatus seeneliikide kõrval viidatud ka nende peremeesorganismidele koos ladinakeelsete nimetustega. Eesti kodumaistele puu- ja põõsaliikidele, levinumatele köögi- ja põlluviljadele, viljapuudele ja marjapõõsastele ning samuti kodu- ja metsloomadele on tekstis viidatud ainult eestikeelsete nimedega, vastavad ladinakeelsed nimed tuuakse eri nimestikuna raamatu lõpus. Raamatu töömahukast ning aegavõtvast kirjutamisest, koostamisest ja toimetamisest on osa võtnud palju kutselisi ja mitmeid harrastusmükolooge, samuti teistegi erialade esindajaid. Raamatu koostajana ja peatoimetajana avaldan siirast tänu kõigile autoritele ja kaastoimetajatele, ingliskeelsete tekstide tõlkijale M.Roosile ning keelelisele korrektorile M. Johansonile, CD versiooni tegijale ja kujundajale I. Kübarsepale. Raamatu failide esialgse töötlejana väärib kahtlemata tänu OÜ Eesti Loodusfoto. Oma käsikirjaliste materjalide kasutamise võimaldamise ning samuti kaastöö eest mitmete erinevate lõikude sisulisel täiendamisel ja parandamisel pälvivad lisaks neile tänu A. Jakobson, K. Jürgens, A. Kalamees, L. Kalamees, M. Laane, T. Randlane ja I. Saar. Käsikirja teksti trükkimise ja vormistamise eest väärib siirast tänu M. Vaasma. Eriline tänu kuulub posthuumselt raamatu illustraatorile kunstnik Georg Štšukinile, kelle sule ja pintsli alt on tulnud värvitahvlid ning mustvalged joonised.An investigation into Estonian mycobiota, including taxonomy, ecology, distribution and data on its resources, is presented in this book. A contemporary interpretation of the distribution of Estonian fungi between the kingdoms of Eucaryota and their systematic arrangement based on the principles of Hawksworth et al.(1995), as well as the morphology, anatomy, ecology, phenology, distribution, the profit or damage from the human point of view are considered in detail at the level of different taxonomic units from phyla to species. Trophic groups and sites, and the peculiarities of the geographical distribution of fungi in Estonia are analysed. Edible mushrooms, their resources and cultivation in Estonia, the nutritive value and ways of preservation, mycetism, mycotoxicoses and mycoses in man and domestic animals, poisonous fungi and medical uses of fungi, plant diseases caused by fungi, and dyeing of textile fabrics with fungal pigments are treated in separate chapters. Particular attention is devoted to the principles of fungus protection and the species included in the Red Data Book of Estonia and to those under state protection. The priority in the fungus investigations in Estonia belongs to Fischer and Hupel (1777). That is particularly evident in the works of Fischer (1778, 1784, 1791), Grindel (1803), Friebe (1805), Weinmann (1836), Dietrich (1856, 1859), Bucholtz (1904, 1916), Lepik (1930, 1940), Witkowsky (1934), Leisner (1937, 1938). First more concrete data of scientific significance are found in Dietrich’s and Bucholtz’s works which contain studies on the fungi of the Baltic Region of that time. From the period of 1925–1943 very important are the mycological and phytopathological investigations of prof. E. Lepik. The research centres were situated in Tartu. On E. Lepik’s initiative a number of amateur mycologists like N. Witkowsky, T. Leisner, A. Rühl and V. Pärtelpoeg joined in the work. In Estonia, the investigation into the systematic, ecology, distribution, pathology and coenology of fungi became more active in the 1950s, when studies were started by E. Parmasto, V. Lasting, P. Põldmaa, K. Kalamees. In the 1960s and later A. Raitviir, L. Järva, A.-L. Sõmermaa, M. Hanso, H. Karis, J. Sarv, K. Kask, B. Kullman, I. Parmasto, M. Vaasma, T. Normet, H. Lõiveke, P. Soobik joined in the research. The amateur mycologists H. Kelder, G. Shtshukin, V. Liiv and S. Veldre also took up training for mycological investigations. At present the research centre of Estonian mycology is the Institute of Zoology and Botany (department of mycology) by the Estonian Agricultural University. A new generation of mycologists, among them U. Kõljalg, K. Põldmaa have appeared. The traditional classical direction in Estonian mycological research is being replaced by a new one at the genetical and molecular level. Since 1777 almost 4000 species of fungi have been recorded in Estonia (cf. Järva, 1982; Parmasto, 1989). They have been treated in nearly 2000 books and articles (cf. Järva & E. Parmasto, 1980; Järva, I. Parmasto & Vaasma, 1998). Since 1950, 159 000 specimens of fungi have been collected for the fungus herbarium of the Institute of Zoology and Botany. The Estonian Mycological Society (until June 2000 the mycology section of the Estonian Naturalists' Society) has about 30 members. The composition of Estonian mycobiota is diverse, rich in species and resources, since Estonia lies in the temperate mixed forest zone of the northern hemisphere (Kalamees, 1995). In Estonia we find favourable growth conditions for both boreal coniferous forest fungus species and nemoral deciduous forest species. As the northern border of the distribution area of oak runs through South Finland, there are good growth conditions for practically all the fungus species connected with oak in Estonia. This is the reason why our mycobiota is considerably richer in comparison with that of the other northern countries. The development and character of Estonian mycobiota have been, to a great extent, influenced by the differences between the geological history of West ad East Estonia as well as the peculiarities of the soils, flora and climate in these regions. The differences in the base rock of North and South Estonia are equally important. West and North Estonia, including the islands of the Baltic Sea, considerably differ from South and East Estonia from the mycogeographical point of view as concerns, at least, mycorrhizal Agaricales. As regards the species composition of Agaricales, West and North Estonia are similar to Central and even to South Europe. The most important factors from the point of view of fungi in West and North Estonia are the abundance of broad-leaved tree species and calcareous soils on the Silurian and Ordovician limestone base rock. For these reasons Estonia seems to occupy an important position on the eastern and northern (north-eastern) borders of many nemoral fungus species spread in West Europe. Sometimes, however, the eastern (north-eastern) and northern borders of those species run in the close vicinity of the territory of Estonia, in Russia and South Finland, respectively. Owing to all the factors mentioned above the species composition of fungi in West and North Estonia is richer and more varied than that in East and South Estonia (which is also the case with the flora of higher plants). For instance, nearly 50 species of Estonian agarics grow only (or preferably) in West and North Estonia and on the islands (Kalamees & Lasting, 1973c). The mycobiota of Estonian forests is characterized by the domination of mycorrhizal fungi and litter saprobes (Kalamees, 1980a,c, 1982). There are few humus saprobes among forest fungi, their role is more important in forest type groups with a weak or missing litter horizon, such as alvar, dry boreo- nemoral, fresh boreo-nemoral, floodplain and paludified forests. The existence of wood saprobes and parasites, as well as leaf- and needle-debris saprobes is very characteristic of forest mycobiota. In the formation of the mycobiota of forest type groups the carbonate content of soils and their moisture regimes are of paramount importance. The mycobiota of Estonian meadows consists of humus saprobes, and lots of mycorrhizal fungi in parkland meadows and litter saprobes in denser stand groups (Kalamees, 1979c, 1980a, 1982). In parkland meadows quite frequent are also wood saprobes. The composition of the mycobiota of meadows is, to quite a great extent, influenced by human activities, mainly by grazing cattle and mowing. Pastures are, for instance, always rich in coprotrophs. The determining factor in the fungus composition of dry and fresh meadows is the carbonate content of the soils. The poverty of mycobiota in paludified meadows mainly accounts for excessive moisture. The mycobiota of Estonian mires basically consists of hygrophilous humus and moss saprobes (Kalamees, 1982). As concerns forested mires a few mycorrhizal fungi are also found. The main factor determining the character of mire mycobiota is the continuous excess moisture. The calcareousness of the soils does not exert significant effect on the mycobiota of mires. The mycobiota of Estonian boreal heath grasslands is very poor in species due to the extremely infavourable growth conditions (Kalamees, 1980a). The raw-humus nature of the forest litter horizon and high acidity do not create necessary conditions for the development of litter saprobes. The mycobiota of coastal dunes is poor in species but very peculiar in its species composition: psammophilous humus saprobes and xerophilous mycorrhizal fungi of willows and pines grow there. Sandy inland plains, which represent secondarily outcropping unfixed sands, are dry and therefore offer favourable growth conditions for only a few fungus species. Vegetation of outcrops in Estonia as well as halophilous coastal areas, off-shore bars, nitrophilous areas at the nesting places of birds, etc. are also very poor in fungus species (Kalamees, 1980a). A number of water fungi grow in Estonia. They are found on plant remnants deposited on the bottom of water-bodies, on stalks of live plants and on other organic substrate in water. They mainly belong to Hyphomycetes (A. Kalamees, 1989). Macrofungi cannot grow in water, but favourable conditions for the development of many Helotiales are created in reed-beds and other groups of water plants as a result of the accumulation of decaying plant remnants after the flood has sunk. The mycobiota of ruderal and cultivated vegetation is highly varied and peculiar (Kalamees, 1981). The basic factor determining its composition is the humus content in the soil. Mainly humus saprobes grow on these sites, but coprotrophs are also often found. Lots of mycorrhizal fungi grow in parks. Estonian mycobiota is rich in edible fungi being represented by almost 400 species. The general resources of Estonian fungi reach to 36.5 thousand tons (Kalamees & Vaasma, 1980). Among forest types with stands ready for felling the following types can be undoubtedly considered the most productive: Vaccinium uliginosum pine type with 229 kg per hectare, Cladonia pine type with approximately 215 kg per hectare and Calluna pine type with approximately 239 kg per hectare (Kalamees & Vaasma, 1980; Kalamees & Silver, 1988, 1993). According to the latest data it is the young Cladonia type (25 years old) that with 569 kg per hectare exceeds manyfold the fungus yields of any other Estonian forest site. The most productive forests, as concerns the fungus yield, lie in North, South-East and South-West Estonia, and on the island of Saaremaa. As concerns fungus species, the following can be considered to be the most productive: Lactarius rufus with 495 kg per hectare, Suillus bovinus with 165 kg per hectare, Suillus variegatus with 129 kg per hectare and Russula decolorans with 94 kg per hectare (Kalamees & Silver, 1988). Among the 200 species of poisonous macrofungi have been recorded in Estonia, there are three deadly poisonous ones: Amanita virosa, A. phalloides and Inocybe erubescens. Mycetism has been rare in Estonia. Amanita virosa was the reason of four poisonings causing death during the period of 1935–1998 (see Lepik, 1935a; Witkovsky, 1935). Some quite serious poisonings were caused by Inocybe erubescens, Gyromitra esculenta, Cortinarius sp. (subg. Phlegmacium, sect. Xanthophylli), Paxillus involutus and Phaeolepiota aurea in recent years. Relatively many cases of mycotoxicoses in cattle recorded in Estonia during the last half a century were caused by spoilt feed. Dermatomycoses and candidiasis quite wide-spread mycoses are in people and domestic animals and aspergillose and trichohytosis in domestic animals and poultry. In Estonia there are about 150 species of macrofungi belonging to medical fungi, 3/4 of them for their antibiotic qualities. In fact, only 2 species have been used for this purpose. Claviceps purpurea is the only pharmacological fungus medicine used. In folk medicine Inonotus obliquus is used in the cure of cancer. There are about half a thousand fungus species in Estonia which pigments could be used for dyeing textile fabrics. However, as a matter of fact, they have never been used for this purpose. The basic principle of the fungus protection in Estonia consists in the protection of fungus habitats (Kalamees, 1988). As a result, we can protect successfully both the fungus resources and separate species requiring protection. The Red Data Book of Estonia contains 91 fungus species, the list of fungi under protection contains 30 species (Kalamees & Vaaasma, 1998).Käsikirja valmimist rahastas Eesti Teadusfond ja Eesti Haridusministeerium