The effect of companion planting on the abundance of pest complex and its parasitism rate on white cabbage

The findings of this paper could help to develop and maintain a sustainable cabbage production by the enhancement of natural pest control with the help of companion planting. Our results indicate that Lobularia maritima (Brassicaceae) could be used to attract pests of cruciferous plants away from the crop. Centaurea cyanus (Asteraceae) and Fagopyrum esculentum (Polygonaceae) could be used to suppress pests of cruciferous crops and to increase parasitism rate by fostering parasitoids

The Schengen evaluation mechanism: exploring the views of experts in the field of police cooperation

Freedom of movement was founded in Europe over 30 years ago, signing the Schengen agreement 1985. The convention implementing the Schengen Agreement (CISA) took effect in 1995. It was incorporated into EU law and considered a major achievement of European integration. The Schengen evaluation mechanism has been developed as guarding system for establishing and maintain effective cooperation and mutual trust among member states. There have been major changes within the mechanism, the initial intergovernmental peer review process is now a community method led by the European Commission. This study analyses the development of the Schengen area and the evaluation process, exploring the views of the evaluation experts assessing police cooperation. The research found that although the new evaluation system was considered appropriate for the monitoring the arrangements, there are key areas that could be improved within the process of conducting evaluations, maintaining expertise and sharing best practice

A Mortal Visits the Other World – the Relativity of Time in Estonian Fairy Tales

This article analyses Estonian fairy tales with regard to perceiving supernatural lapses of time, focusing on the tale type cluster A Mortal Visits the Other World, which includes tale types ATU 470, 470A, 471, and 471A. In these tales the mortal finding himself in the world of the dead, heaven or fairyland experiences the accelerated passage of time. Returning to the mundane temporal reality and learning the truth the hero generally dies. The difference in time perception has been caused by the hero’s movement in space and between spaces. Three vertical spheres can be detected: 1) the upper world (heaven, paradise); 2) the human world; 3) the netherworld (the world of the dead, hell). Usually, the events of a particular tale take place only in the human world, and either in the upper or the netherworld. The relativity of the passing of time on earth and in the other world makes the tales ‘behave’ in a peculiar manner as regards genre, bringing to prominence features of representation of time typical of legends or religious tales. Although the tales contain several features that make them close to legends (a concrete place and personal names, the topic of death, dystopic endings, characters belonging to the reality of legends, etc.), based on Estonian material they can be regarded as part of fairy tales

The Category of Time in Fairy Tales: Searching for Folk Calendar Time in the Estonian Fairy Tale Corpus

The article examines how folk calendar holidays are represented in Estonian fairy tales. It introduces some views presented in folklore studies about the concept of time in fairy tales and finds parallels with them in the Estonian context. The analysis relies on the digital corpus of Estonian fairy tales (5400 variants), created from the texts found in the Estonian Folklore Archives by the Fairy Tale Project of the Department of Estonian and Comparative Folklore, University of Tartu. Folk calendar holidays occur in Estonian fairy tales relatively seldom; most often these are holidays that occupy a significant place in the Estonian folk calendar (Christmas, St. John’s Day, Easter, St. George’s Day). Calendar holidays are notably mentioned more often in tale types which remain on the borderline between the fairy tale and the legend or the fairy tale and the religious tale. In Estonian fairy tales, calendar holidays are used on three levels of meaning: (1) the holiday is organically associated with the tale type; it has an essential role in the plot of the tale; (2) to a certain extent, the holiday could be replaced by another holiday having an analogous meaning; (3) the holiday forms an unimportant or occasional addition to the tale

Tritroofiliste suhete rakendamine jätkusuutliku taimekaitse strateegia leidmiseks rapsile

Oilseed rape is one of the most important cruciferous crops grown in Europe and other parts with a temperate climate. Today, conventional agricultural practices rely heavily on chemical inputs, which have negative side effects on the environment and pesticides also lose their efficiency. This study investigated 1) the attractiveness and impact plant species and nitrogen fertilisation have on M. aeneus and its parasitoids and 2) the impact of nitrogen fertilisation on volatile organic compounds’ emission. The aim was to gain knowledge on how to manipulate M. aeneus’ abundance through their preferences. The feeding and oviposition preferences of M. aeneus and its parasitoids were studied on plants from the genus Brassica, Sinapis, Eruca, and Raphanus (Capparales: Brassicaceae). The results showed that although M. aeneus oviposit and/or feed on all studied plant species, their attractiveness differed. During the green-yellow bud stage S. alba and B. nigra were the most attractive. For oviposition, species of the genus Brassica were preferred over S. alba and E. sativa but not over R. sativus. The larval abundance was generally higher on B. napus although, depending on year the attractiveness of B. nigra was almost the same or even higher. The plant species also influenced the number of buds used for oviposition by M. aeneus. The clutch size was smaller on R. sativus compared to Brassica species. Larval survival rate was studied on all plant species but dead larvae were found only on R. sativus and E. sativa. The attractiveness of R. sativus was comparable to B. napus and one third of larvae failed to survive. The influence of plant species was also confirmed for third trophic level, parasitoids, and their species composition. The percentage of parasitized larvae was equal or higher than on B. napus on all plant species but E. sativa and R. sativus. Four species of parasitoid were found: Tersilochus heterocerus, Phradis morionellus, Diospilus capito and one unidentified species with low occurrence (<1%). Fertilisation also had impact on both pest and parasitoids, probably via VOC emission, which also differed with N fertilisation levels. Larval abundance was the highest on moderate and high nitrogen levels and the lowest at on zero fertilisation level which was attractive to parasitoids. The highest emission rates were for acetic acid, 3-carene, α-pineen and bensoealdehüüdi and emission rates of several VOCs increased with nitrogen fertilisation. The abundance of M. aeneus larvae was positively correlated with emission rates of 3-carene, limonene and indole while β-pinene, (E,E)-α-farnesene, benzaldehyde, methylbenzoate linalool were inhibitory for M. aeneus oviposition. These results show probabilities to use environmental friendly pest management systems for M. aeneus, to collect larvae to certain areas on the field where the trap crop can be destroyed in case of high pest abundance. By using mechanical destruction, it can also be used in organic farming. Brassica nigra and S. alba have potential for conventional trap cropping to prevent damage caused by overwintered M. aeneus adults. The lethal effect of R. sativus on M. aeneus was shown for the first time. Brassica nigra was attractive for oviposition which can be used to influence the next generation. The biological control-assisted trap cropping on B. napus can be promoted by using B. nigra and B. juncea, but also B. rapa and S. alba. By increasing the abundance and species diversity of parasitoids the damage caused by M. aeneus could be kept below economic threshold levels therefore decrease environment pollution. Such precautionary methods can be used in integrated and organic farming. Pest and parasitoid abundance could also be manipulated by optimising nitrogen fertilisation. By using moderate nitrogen input the pressure on the environment could be reduced and the crop might become less attractive to the pest.Raps (Brassica napus L.) on oluline parasvöötmes kasvatatav ristõieline õlikultuur, mille kasvupindala on järjest suurenenud nii Eestis kui ka Euroopas. Rapsikahjurite tõrje põhineb sünteetilistel pestitsiididel, mis aga on hävitava toimega mitte ainult kahjuritele vaid ka kasulikele organismidele. Lisaks sellele väheneb elurikkus põllumajandusmaastikul, võib kaasneda keskkonna saastatus ja majanduslik konkurentsivõime. Kõigest sellest lähtuvalt on alternatiivsete keskkonnasõbralike tõrjestrateegiate, näiteks püüniskultuuride, väljatöötamine väga oluline. Käesoleva töö käigus uuriti 1) erinevate taimeliikide atraktiivust naeri-hiilamardikale ja tema parasitoididele; 2) lämmastikväetiste erinevate koguste mõju naeri-hiilamardika arvukusele ja parasiteerituse tasemele talirapsil; 3) lämmastikväetiste mõju talirapsi lenduvate orgaaniliste ühendite (VOC) emisioonile. Töö eesmärgiks oli uurida naeri-hiilamardika toitumis- ja munemiseelistusi, et nendega manipuleerides leida sobivad kultuurid, mida saaks rakendada püüniskultuuride strateegias. Naeri-hiilamardika toitumis- ja munemiseelistusi uuriti seitsmel ristõielisel taimeliigil perekondadest kapsasrohi (Brassica), sinep (Sinapis), võõrkapsas (Eruca) ja rõigas (Raphanus) (Capparales: Brassicaceae). Töö tulemusena selgus, et kuigi naeri-hiilamardikas toitus ja/või munes suuremal või vähemal määral kõikidel katsetaime liikidel, oli taimeliikidel ja nende erinevatel kasvufaasidel atraktiivsuses suuri erinevusi. Punga staadiumis olid mardikatele atraktiivsed valge ja must sinep, seevastu munemiseks eelistati kapsasrohu perekonda kuuluvaid taimeliike, kuid atraktiivne oli ka õlirõigas. Munakurnade suurus erines taimeliigiti olles väiksem õlirõikal võrreldes kapsasrohu perekonna liikidega. Hiilamardikad eelistasid muneda mustale sinepile, rapsile ja rüpsile. Hukkunud naeri-hiilamardika vastseid leiti põld-võõrkapsa ja õlirõika pungades, viimasel liigil ei suutnud ligi kolmandik vastsetest kestuda ja hukkusid esimeses kasvustaadiumis. Seega saaks neid taimi potentsiaalselt kasutada surmava püüniskultuurina. Töö tulemusena selgus, et kahjurite peremeestaimeliigid mõjutavad ka parasitoidide munemiskäitumist ja liigilist koosseisu. Vastsete parasiteerituse tase oli rapsiga võrreldes samaväärne või kõrgem kõigil taimeliikidel peale põld-võõrkapsa ja õlirõika. Leiti nelja liiki parasitoide: Tersilochus heterocerus, Phradis morionellus ja Diospilus capito ja üks vähearvukas määramata liik. Ka lämmastikuga väetamise erinevad kogused mõjutasid kahjurit ja parasitoide, tõenäoliselt VOC emisiooni kaudu, mida samuti mõjutas väetustase. Kõige rohkem vastseid leiti kontrollvariandilt (0 kg/ha) ja kõrge väetustasemega (160 kg/ha) katsevariandilt, kontrollvariant oli ka atraktiivseim parasitoididele. Enim emiteerisid rapsitaimed 3-kareeni, α-pineeni ja bensoealdehüüdi. Naeri-hiilamardika vastsete arv korreleerus mitmete lenduvate ühendite eritumisega: kõrgema 3-kareeni, indooli ja limoneeni eritamisel oli vastsete arvukus taime kohta suurem, samas kui β-pineiini, (E,E)-α-farneseeni, metüülbensoaadi, bensoealdehüüdi ja linalooli kõrgem eritamine mõjus naeri-hiilamardika munemisaktiivsusele pärssivalt. Tulemused näitavad, et naeri-hiilamardika toitumis- ja munemiskäitumist saab mõjutada keskkonnasõbralikke tõrjevõtteid kasutades. Meelitades kahjureid püüniskultuuri aladele saab neid kõrge arvukuse korral hävitada insektitsiididega või mehaaniliselt (kultuuri sisse kündes), viimane strateegia sobib ka mahepõllumajanduses kasutamiseks. Potentsiaalseteks püüniskultuurideks mardikate valmikutele on näiteks valge ja must sinep. Viimane oli ka atraktiivne munemiseks, järelikult saab selle kaudu reguleerida kahjuri järgeva põlvkonna arvukust. Esmakordselt leiti, et õlirõigas võib olla surmav naeri-hiilamardika vastsele. Lisaks selgus, et nii mustal sinepil ja kapsasrohul, kui ka rüpsil ning valgel sinepil on potentsiaali naeri-hiilamardika bioloogilist kontrolli suurendavate püüniskultuuridena, suurendades parasitoidide arvukust ja liigilist mitmekesisust. Naeri-hiilamardika arvukust kui ka nende looduslikke vaenlasi on võimalik mõjutada optimeerides rapsi väetamist lämmastikuga. Soovitav on kasutada keskmisi lämmastikunorme, mis võimaldab vähendada ka keskkonnakoormust ja muudab rapsi kahjurile vähematraktiivseks ning ei ületa majanduslikku tõrjekriteeriumit. Ennetaval tõrjel baseeruv kahjurite regulatsioon on kasutatav nii integreeritud kui ka mahetootmises

Paanikahäirega patsient. Haigusjuht, küsimused ja kommentaar

20aastane naine kaebas korduvaid südamepekslemise hoogusid, millega kaasnes hingeldus, käte suremine ja surin, iiveldus ja tugev higistamine. Hood esinesid öösel ja ta ärkas nende tõttu. Ta oli üksik, kuid tal oli hea töökoht ja ta oli majanduslikult kindlustatud. Patsient oli sportlik ja harrastas tervisejooksu, läbides nädalas 3–4 korda 4–12 km kiirusega 5.30–6 min/km

Primaarselt kujunenud krooniline igapäevane peavalu

23aastasel meditsiinikooli õpilasel tekkis 6. juunil 2002. a pulseeriva laadiga tugev peavalu, mis oli kõige enam väljendunud mõlemas oimupiirkonnas. Peavaluhoog oli progresseeruva iseloomuga: valu saavutas haripunkti 2–3 tunniga ning sellega kaasnes korduv oksendamine. Valu leevendamiseks võetud ravimid (paratsetamool, ibuprofeen) kergendasid olukorda vähe, ilmselt tingitult ka oksendamisest. Siiski suutis ta uinuda ning hommikuks oli suur peavalu möödunud, kuid rõhuva iseloomuga valuaisting otsmikupiirkonnas jäi püsima

Püha metsaravim ayahuasca: keemilised, psühholoogilised ja spirituaalsed aspektid

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsiooneDoktoritöö teema on psüühikat mõjutava taimejoogi ayahuasca kasutamine. Ayahuascat kasutatakse traditsiooniliselt Amazoonia põlisrahvaste rituaalides ja sakramendina Brasiiliast pärit sünkretistlikes usundites. Üle maailma on levinud neošamanistlikud ayahuasca rituaalid uue vaimsuse kontekstis. Selles interdistsiplinaarses töös uuriti ayahuasca koostist ning kasutajate psühholoogiat ja spirituaalseid kogemusi. Ayahuasca koostist uuriti 102 proovi keemilise analüüsiga. Toimeainete sisaldused Amazoonia põliselanike jookides ja Santo Daime sakramendis olid mõõdukad ja omavahel seotud. Mõne Euroopa neošamanistliku rituaali joogis oli psühhedeelse DMT sisaldus kõrge, kuid traditsioonilised taimed olid asendatud teiste taimede või kemikaalidega. Psühholoogiliselt uuriti 30 ayahuasca kasutajat ja 30 kontrollgrupi liiget ning intervjueeriti 63 kasutajat. Psühholoogilises uuringus osalenud kasutajate vaimne tervis ja vaimsed võimed olid normaalsed. Kasutajatel oli kontrollgrupist vähem depressiooni ja ärevust, nad olid rohkem oma eluga rahul ja õnnelikud. Uuringus osalenute spirituaalne taust oli mitmekesine, sageli seotud uue vaimsusega. Enamuse jaoks olid ayahuasca rituaalid nende vaimsuse osa ja spirituaalsete kogemuste allikas. Ayahuasca mõjul kogeti nt. liitreaalsuse laadseid tajumuutusi, nägemuslikke rännakuid, kehalist tervendust, kontakte vaimolenditega, transformatsioone ja müstilisi kogemusi. Mitmel osalejal oli püsiv suhe ayahuasca taimega, keda tajuti teadliku, püha, targa ja tervendava vaimolendina. Enamus uuritud kasutajaid leidis, et rituaalides osalemine on neile hästi mõjunud, kuid kirjeldati ka soovimatuid mõjusid. Ayahuasca kasutamine ühises tseremooniaruumis on kogukondlik, osalejate ring toetab igaühe kogemust. Jagatud kogemustele antakse koht uusvaimsuse põhises uskumuste tervikus, mis mõjutab kogemuste tõlgendamist: nt mõistetakse rituaali ajal kogetud kannatusi taime sõnumi või õppetunnina. Uskumused aitavad kogetut mõtestada, kuid piiravad tõlgendusruumi ja võivad tseremooniakorraldajate vastutust hajutada. Ayahuasca rituaalne kasutamine on väljakutse peavoolu arusaamale psüühikat mõjutavatest ainetest ja nende kasutajatest. Uuring annab sisendi selleteemalisse ühiskondlikku dialoogi.The thesis studies use of psychedelic plant brew ayahuasca. Ayahuasca is traditionally used in Amazonian indigenous rituals and as a sacrament in syncretic religions from Brazil. It is also used over the world in neoshamanic rituals. This interdisciplinary study approached ayahuasca from chemical, psychological and spiritual aspects, also considering sociocultural view. Chemical analyses of 102 brews showed that in indigenous and Santo Daime samples, the amounts of active substances were moderate and correlated with each other. However, in some European neoshamanic brews, the concentrations of psychedelic DMT were high, and traditional plants had been replaced by other plants or chemicals. The study used psychological tests and questionnaires (30 users + 30 controls), and interviews with 63 ayahuasca users. The users who participated in the psychological study were found to be mentally healthy and cognitively normal. As compared to the control group, their depression and anxiety were lower, and satisfaction with life and happiness about life were higher. The spiritual background of the participants was varied and often related to ‘new spirituality’. Ayahuasca rituals were often a part of their spirituality and a source of spiritual experiences. The experiences included e.g. perceptual changes, visionary journeys, healings in the body, contacts with spiritual beings, transformations, and mystical experiences. Some participants had developed an ongoing relationship with the plant as a conscious, sacred, wise and healing spiritual entity. The majority of the participants reported benefits of the practice, but a few described adverse outcomes. Ritual use of ayahuasca has a social dimension. Shared beliefs around the practice are largely rooted in new spirituality. Beliefs affect interpretation of the experience: e.g. suffering during the session is understood as a lesson or message from the sacred plant. Such interpretations help to make sense of the experience. However, some beliefs may restrict interpretations or enable the facilitators of the ceremony to deflect their responsibility. Ritual use of ayahuasca is a challenge to mainstream views about psychoactive substances and their users. The study contributes to the discussion about such practices in the society.https://www.ester.ee/record=b550400

Maakasutusmuutuste mõju maapiirkondade maastikulisele ja bioloogilisele mitmekesisusele

Land use changes have substantial impact on rural landscape and biological diversity. The thesis analyses the changes in rural landscapes that have occurred in Hiiumaa since 1950s focusing, in particular, on the transformation of open and half-open semi-natural farmlands. The correlation between the agricultural land use dynamics and biota is analysed from both ecological aspects, i.e., how the land use changes in recent decades have influenced the local numbers and distribution of autumn staging Eurasian Cranes (Grus grus) in Estonia, and, from the viewpoint of bioindication, i.e., whether certain soil bioindicators can be used for evaluating the effectiveness of agri-environmental (AE) measures as well as the level of human pressure at field level. In addition, the spatial distribution of topic-based monitoring networks is analysed to combine and integrate data from different monitoring sets and to achieve more coherent geographical coverage of monitoring data for the surveillance of agricultural landscapes. The detailed spatial land use analysis in Hiiumaa enabled the exploration of the transformation of the former diverse and mosaic land use patterns that are characteristic of extensive agriculture to more uniform patterns of intensive agriculture. The greatest change in landscape pattern took place by the 1980s as a result of the intensification of farming, land reclamation and marginalisation. From 1956 to 1998 the area of agricultural lands decreased mainly because of semi-natural grasslands by approximately 43%, and the area of forests increased by approximately 44%. The remarkable changes in agricultural land use intensity, which included a sharp decline in the 1990s and a remarkable revival since 2000, have not yet caused any significant changes in developed simplified landscape pattern. The study enabled to elucidate the origin of the larger ameliorated field systems and to track the transformation of the once widespread open and half-open semi-natural grasslands to forests and other land use types. For instance, by 1998, only approximately 3% of pastures and 12% of grasslands that were present in 1956 were maintained and classified as open grasslands. The study also enabled to analyse the changes in wooded meadows and pastures. The area of half-open land use types, such as grasslands and pastures that were sparsely covered with trees and shrubs, decreased significantly by more than 10 times from 1956 to 1984. The slight increase from 1984 to 1998 is most likely related to the abandonment of agricultural areas. The simplification of land use patterns has controversial impacts to biota. The disappearance of traditional land use patterns and the sharp decline in half-open farmlands has decreased the spread of species-rich habitats; however, the huge agricultural areas (cultivated grasslands and cereal fields) have become important feeding and staging habitats for migrating birds. The following study found significant correlations between the cropping areas of certain field crops and the count numbers of autumn staging Eurasian cranes. In Hiiumaa the correlation was strongest with the cropping area of winter rye (rs = 0.58, p < 0.05, n = 21) and winter wheat (rs = 0.58, p < 0.05, n = 21) and in Matsalu with the cropping area of all cereals combined (rs = 0.56, p < 0.05, n = 28). Then correlations between land use change and biota were also studied from the viewpoint of bioindication. The pilot project, that was performed for testing the effects of AE measures to soil biota, could not detect statistically significant differences between the AE pilot areas and their reference areas in the same regions. The study demonstrated that the short-term application of AE measures cannot have significant effects on soil biota, but the soil biota indicators could have considerable potential as early indicators of soil degradation or improvement when integrated in long-term monitoring programs of agricultural landscapes. The study found statistically significant (p < 0.05) differences in the hydrolytical activity of the microbial community between Palamuse (intensive) and Saaremaa (extensive) pilot areas. However, in this study, it was impossible to separate the impacts of farming intensity and contrasting natural conditions on soil biota. For improvement the monitoring concept for agricultural landscapes and for integrating complementary monitoring data, the distribution of different independently developed topic-based monitoring networks were analysed by Estonian landscape regions, CORINE land cover classes and soil types. The patterns of monitoring networks were studied by neighbourhood analysis, characterised by the nearest neighbourhood index and Ripley’s K-function, and the density analysis in the search radius of 50 km. The analysis covered in total 14 different landscape, biodiversity and environmental monitoring sub-programs.Maakasutusmuutustel on oluline mõju maapiirkondade maastikulisele ja bioloogilisele mitmekesisusele. Käesolev doktoritöö analüüsib viimasel poolsajandil (1956–2005) Hiiumaa põllumajandusmaastikus toimunud muutusi, keskendudes eeskätt muutustele avatud ja poolavatud maakattetüüpides. Käsitlemist leiavad ka põllumajandusliku maakasutuse ja elustiku vahelised seosed, s.o viimaste aastakümnete maakasutusmuutuste mõju sügisesel läbirändel Eestis peatuvate sookurgede (Grus grus) arvukusele ja mulla bioindikaatorite sobivus põllumajandus- ja keskkonnameetmete tõhususe ning inimmõju taseme hindamiseks. Põllumajandusmaastiku seirekontseptsiooni ja -võrgustiku arendamiseks ning täiendavate seireandmete lõimimiseks analüüsiti Eesti teemapõhiste seireprogrammide andmestike territoriaalset jaotumust erinevate maastikutunnuste järgi. Detailne maastikuanalüüs võimaldas uurida traditsioonilise, s.o ekstensiivsele põllumajandusele iseloomuliku mitmekesise ja mosaiikse maakasutusmustri olulist lihtsustumist ning polariseerumist Hiiumaal. Suurim muutus maastikumustris leidis aset juba 1980. aastateks, peamiselt uute intensiivseks põllumajanduseks sobivate maade raadamise ja sobimatute marginaliseerimise tõttu. Ajavahemikul 1956–1984 vähenes põllumajandusmaa valdavalt looduslikku tüüpi rohumaade arvel kokku umbes 43%, samal ajal suurenes metsade pindala umbes 44%. Järgnevad suured muutused põllumajandusmaa kasutuses: järsk vähenemine 1990. ja elavnemine 2000. aastatel ei ole seevastu toonud kaasa suuri muutusi juba väljakujunenud lihtsustunud maastikumustris. Uuring aitas selgitada praeguste põllumassiivide päritolu ning kunagi laialt levinud heina- ja karjamaadega toimunut. Näiteks 1956. aasta heina- ja karjamaadest oli 1998. aastaks üle poole kaetud metsaga, kusjuures ainult 3% karjamaadest ja 12% heinamaadest olid säilitanud oma varasema ülesande. Valitud metoodika võimaldas kaudselt hinnata ka muutusi liigirikaste puisniitude ja -karjamaade levimuses. Kui 1956. aastal olid poolavatud põllumajandusmaad, s.o nii puude kui ka põõsastega hajusalt kaetud heina- ja karjamaad levinud kokku 7492 hektaril, siis 1984. aastaks oli taoliste maade pindala kahanenud enam kui kümme korda 695 hektarile. 1998. aastaks oli poolavatud alade pindala suurenenud 1072 hektarile, kuid seda peamiselt hüljatud põllumajandusmaade renaturaliseerimise arvelt. Maastikumuutuste mõju elustikule on vastuoluline. Traditsioonilise maakasutusmustri kadumine ja poolavatud põllumajandusmaade oluline vähenemine on kahandanud liigirikaste elupaigatüüpide levimust, samas on suured põllumassiivid saanud tähtsaks toitumis- ja peatuspaigaks paljudele läbirändavatele linnuliikidele. Järgneva uuringuga leiti statistiliselt olulisi korrelatsioone teatavate põllukultuuride külvipindade ja sügisel Eestis peatuvate sookurgede loendusandmete vahel, kusjuures Hiiumaal oli nimetatud seos kõige tugevam talirukki (rs = 0,58, p < 0,05, n = 21) ja talinisu (rs = 0,58, p < 0,05, n = 21) külvipindadega ning Matsalus kõigi teraviljade (rs = 0,56, p < 0,05, n = 28) koondkülvipinnaga. Maakasutusmuutuste ja elustiku vahelisi seoseid uuriti ka bioindikatsiooni aspektist. Katseprojekt, mis viidi läbi põllumajandus- ja -keskkonnameetmete mõju uurimiseks mullaelustikule, ei tuvastanud statistiliselt olulisi erinevusi katsealade ja võrdlusalade vahel ning näitas ilmekalt, et lühiajaline põllumajandus- ja keskkonnameetmete rakendamine ei avalda mullaelustikule suurt mõju. Juhtuuring tuvastas statistiliselt olulise (p < 0,05) erinevuse mullamikroobide hüdrolüütilises aktiivsuses intensiivselt ja ekstensiivselt majandatud katsealade vahel. Arvestades katsealade kontrastseid loodustingimusi Palamusel Jõgevamaal ja Kihelkonna-Lümandus Saaremaal, tulenes nimetatud erinevus mitte ainult majandamise erinevast intensiivsusest, vaid suurel määral ka erinevate loodustingimuste mõjust, kuid selle uuringu raames ei olnud võimalik nende kahe peamise teguri mõju eristada. Uuring näitas, et põllu tasemel võivad mulla teatud bioindikaatorid (vihmaussikoosluste parameetrid ja mullamikroobide hüdrolüütiline aktiivsus) anda tähtsat teavet mulla seisundi ja inimmõju kohta, kui need on lõimitud pikaajalisse põllumajandusmaastike seiresse. Põllumajandusmaastiku seirekontseptsiooni arendamiseks ja sellesse täiendavate seireandmete lõimimiseks analüüsiti Eesti teemapõhiste seireprogrammide andmestiku territoriaalset jaotumist erinevate maastikutunnuste, näiteks Eesti maastikurajoonide, CORINE maakattetüüpide ja mullatüüpide järgi. Seirevõrgustike ruumilist paiknemist iseloomustati ka naabrusanalüüsi, s.o lähimnaabruse indeksi ja Ripley K-funktsiooni ning tihedusnäitajate abil. Analüüs hõlmas kokku 14 erinevat maastiku-, elustiku- ja keskkonnaseire alamprogrammi.The doctoral studies and the publication of this thesis were supported by the Estonian University of Life Sciences and by the Doctoral School of Earth Sciences and Ecology created under the auspices of European Union Social Fund

A Tool for Supporting Multi-Perspective System Development Through Security Risk Management

Infosüsteemid leiavad tänapäeval järjest enam ja enam kasutust erinevates valdkondades.Laialdane infosüsteemide kasutamine tähendab, et nende süsteemideturvalisus on ülimalt oluline. On saadud aru, et tähtis on turvalisuse peale mõelda juba süsteemide varajases arenguprotsessis. Üks võimalik lähenemine on modelleerida turvalisus mudelitesse juba süsteemi disainimise faasis.Käesolev magistritöö annab ülevaate, mis on infosüsteemi turvariski haldamisedomeenimudel ja kuidas erinevate modelleerimiskeelte turvalaiendused on selledomeeni mudeliga joondatud. Töö põhiväljund on arendatud rakendus, mis aitab kasutajatel õppida ja mõista eelpool mainitud joondusi ning õppida, kuidas transformeerida sama süsteemi mudeleid erinevatesse modelleerimiskeeltesse. Töö viimases osas valideeritakse loodud lahendus.Information systems are used more and more in variousFields in everyday life.Broad usage of information systems means that security of these systems is vital.The importance of bearing security in mind in early stages of developing newsystems has been acknowledged. One possible approach is to model security intomodels when designing the system.This master thesis will give an overview what is Information System SecurityRisk Management domain model and how secure extensions of different modelling languages have been aligned to it. The main output of this thesis is a developed tool which helps users learn and understand those alignments as well as learn the process of how to transform models about same system from one secure modelling language to another.In the final part of the thesis, the created solution is validated