Alajäseme arterite haigus

Alajäseme arterite haigus on tänapäeval suureneva levimusega ning eelkõige aterosklerootilise etiopatogeneesiga haigus. Sümptomaatilistel juhtudel põhjustab haigus klaudikatsiooni- või rahuolekuvalusid, arteriaalseid haavandeid ja gangreeni. Samuti kaasneb haigusega suur haigestumus ja suremus teistesse südame-veresoonkonnahaigustesse (müokardiinfarkt, insult). Haiguse ennetuses ja ravis on olulisel kohal riskitegurite vähendamine, eluviisi muudatused ja medikamentoosne ravi, raskematel juhtudel ka endovaskulaarne ja/või kirurgiline ravi. Artikli eesmärk on anda ülevaade alajäseme arterite haigusega seotud mõistetest, haiguse epidemioloogiast ja riskiteguritest, kliinilisest pildist ning diagnostika ja ravi põhimõtetest

Viie aasta elulemus pärast plaanilist aordi aneurüsmi ravi avatud ja endovaskulaarsel meetodil

Eesti Arst 2023; 102(6–7):35

Five-year survival after elective open and endovascular aortic aneurysm repair

Background and objective: Current evidence suggests short-term survival benefit from endovascular aneurysm repair (EVAR) versus open surgical repair (OSR) in elective abdominal aortic aneurysm (AAA) procedures, but this benefit is lost during long-term follow-up. The aim of this study was to compare short- and mid-term all-cause mortality in patients with non-ruptured aneurysm treated by OSR and EVAR; and to assess the rate of complications and reinterventions, as well as to evaluate their impact on survival. Methods: The medical records of the non-ruptured AAA patients undergoing OSR or EVAR between 1 January 2011 and 31 December 2019 at Tartu University Hospital, Estonia, were retrospectively reviewed. We gathered survival data from the national registry (mean follow-up period was 3.7 +/- 2.3 years). Results: A total of 225 non-ruptured AAA patients were treated operatively out of whom 95 (42.2%) were EVAR and 130 (57.8%) were OSR procedures. The difference in estimated all-cause mortality between the OSR and EVAR groups at day 30 was statistically irrelevant (2.3% vs 0%; p = 0.140), but OSR patients showed statistically significantly higher 5 year survival compared with EVAR patients (75.3% vs 50.0%, p = 0.002). Complication and reintervention rates for the EVAR and OSR groups did not differ statistically (26.3% vs 16.9%, p = 0.122; 10.5% vs 11.5%, p = 0.981, respectively). Multivariate analysis revealed that greater aneurysm diameter (p = 0.012), EVAR procedure (p = 0.016), male gender (p = 0.023), and cerebrovascular diseases (p = 0.028) were independently positively associated with 5-year mortality. Conclusions: Thirty-day mortality, and complication and reintervention rates for EVAR and OSR after elective AAA repair were similar. Although the EVAR procedure is an independent risk factor for 5-year mortality, higher age and greater proportion of comorbidities among EVAR patients may influence not only the choice of treatment modality, but also prognosis.Peer reviewe

AKE inhibiitorite toime erütrotsüütide rauast tingitud deformatsiooni muutustele

Töös uuriti, kas AKE inhibiitorid kaptopriil, ramipriil ja fosinopriil on võimelised terapeutilistes kontsentratsioonides in vitro ära hoidma raud-initsieeritud erütrotsüütide deformatsiooni vähenemist. Kuna ramipriil ja fosinopriil muudetakse organismis aktiivvormideks, uuriti nende puhul aktiivvorme ehk ramiprilaati ja fosinoprilaati. Erütrotsüütide deformeeritavust hinnati kromatograafilise migratsiooni kaudu, määrates seda enne ja pärast ravimiga eeltöötlust. Leiti, et raua poolt põhjustatud erütrotsüütide deformatsiooni vähenemist takistasid kõik uuritavad ained ja seda juba terapeutilistes kontsentratsioonides. Erinevate AKE inhibiitorite toime efektiivsus oli samal ajal sõltuv rauakontsentratsioonist

Osteoartroosi kardiovaskulaarne profileerimine

Osteoartroos (OA) on sage krooniline haigus, mis kahjustab liigest tervikuna. Kuna peale liigeseprobleemide esineb nendel haigetel sageli ka kardiovaskulaarsüsteemi haigusi (KVH), tekitab see kokkuvõttes ühiskonnale suure sotsiaal-majandusliku koormuse. OA olulisemateks riskiteguriteks on vanus, rasvumine, traumade esinemine, ülekoormus ning biomehaanilised häired. Haiguse patogenees on mitmeteguriline ja paljuski veel ebaselge. Ühe patogeneetilise kompleksi moodustavad verevarustuse häired ja põletikulised adipokiinid, mis üksteise toimet võimendavad. Lünkade tõttu teadmistes haiguse patogeneesist pole praeguseni efektiivselt haiguse kulgu mõjutavat ravi. Kuna paljud riskitegurid (nt ülekaal, vähene liikumine) ja patofüsioloogilised protsessid (põletik) kattuvad OA ja KVH korral, on alust arvata, et OA ja KVH on omavahel tihedalt seotud. Artiklis on antud lühiülevaade OA patogeneesist, adipokiinide ja veresoontekahjustuse rollist selles.Eesti Arst 2013; 92(11):627–63

Ülevaade kaltsiumikanali antagonistide toimest endoteelile

Kahjustunud endoteeli funktsioon on hüpertensiooni oluliseks riskiteguriks ja kliinilist kulgu määravaks faktoriks, mille mõjutamise kaudu on võimalik vähendada haigestumust ning suremust kardiovaskulaarsüsteemi haigustesse. Arvestades endoteeli keskset rolli hüpertensiooni patogeneesis, on hakatud uurima erinevate antihüpertensiivsete ravimirühmade toimet endoteeli funktsioonile, arteriaalse süsteemi jäikusele ja arteriseina strukturaalsetele aterosklerootilistele muutustele

Alkaptonuuriast põhjustatud aordiklapi kitsenemus, südame pärgarteri haigus, teisene osteoartroos ja nende kirurgiline ravi

Alkaptonuuria on haruldane, progresseeruv ja pöördumatu geneetiline ainevahetushaigus. Klassikalise kliinilise triaadina esinevad selle korral homogentisiinhappe eritus uriiniga, sidekoe (eriti kõhrkoe) pigmentatsioon ning degeneratiivne liigesepõletik. Aordiklapi kitsenemus on alkaptonuuriast põhjustatud enam levinud südamehaigus, mille kaugelearenenud faasis võib olla vajalik kirurgiline ravi. Vahel võib klapirikkele lisanduda ka pärgarterite stenoseeriv kahjustus ja teisene osteoartroos. Eesti Arst 2013; 92(7):399–40

Projekt “Aterogeensuse staatuse skriinimine Eesti rahvastikul” (ASSER): uudne käsitlusviis südame- ja veresoonkonnahaiguste preventsioonis

Südame- ja veresoonkonnahaiguste haigestumuse, suremuse ja ravikulude vähendamise võimalust nähakse eelkõige elustiili muutmises ja olemasolevate ravivõimaluste ning preventsiooniprogrammide paremas kasutamises. Artiklis on tutvustatud projekti, mille eesmärk on uudse käsitlusviisi propageerimine ja aterogeensete haiguste patogeneesi, ravi ning preventsioonivõimaluste täpsem selgitamine ning sobivaimate uuringute leidmine varajase aterogeneesi sõeluuringuks. Eesti Arst 2003; 82 (1): 29–3

Kaugisheemiline eelkohastamine – lihtne meetod elundikahjustuse vähendamiseks

Kaugisheemiline eelkohastamine (KIE) on meetod, mida kasutatakse sihtelundi isheemia-reperfusioonikahjustuse vähendamiseks. Meetod põhineb lühiajaliste isheemia- ja reperfusiooniepisoodide tekitamises, enamasti jäsemetel. KIE kaitsvat mõju ja mehhanisme on uuritud nii loomadel kui ka inimestel. Saadud on paljulubavaid tulemusi eelkõige südame ja neerude, kuid ka teiste elundite kaitses. Kõige rohkem on uuritud KIE rakendamise kasulikkust südameoperatsioonidel ja perkutaansetel koronaarinterventsioonidel, kuid ka kontrastainest põhjustatud nefropaatia vähendamisel. KIE täpsed mehhanismid ei ole teada, kuid on selge, et selles osaleb mitmeid signaalradasid. Uuringutes on leitud roll nii humoraalsetel, neuraalsetel faktoritel kui ka süsteemsel põletikulisel vastusel.Eesti Arst 2015; 94(11):661–66