Jalakasurma tekitajate levik ja kahjustused Kirde-Euroopas

A Thesis for applying for the degree of Doctor of Philosophy in Forestry.As elsewhere in the world, elms in Northeastern Europe are threatened by Dutch elm disease (DED), which is one of the most devastating diseases of the elms. The aim of the doctoral thesis was to investigate the spread of Dutch elm disease, its agents and their impact on the health status of different elms, vectors and the health of the elms in different habitats in Estonia and North-West Russia. The results of the work demonstrated that U. glabra is more susceptible to DED than U. laevis and elm hybrids. Therefore, we recommend to use U. laevis rather than U. glabra in landscaping. Elm hybrids may be promising in green areas, but they still need to be tested before they can be widely used in the conditions of Northeastern Europe. DED is known to have caused damage to Estonia's elms since 1930s. First, the pathogen was Ophiostoma ulmi which has now been replaced by a new species, Ophiostoma novo-ulmi. In Europe the European subspecies (subsp. novo-ulmi) and to a lesser extent the North American subspecies (subsp. americana) are both the causal agents of DED in Estonia; however, the latter was detected only in Northwestern Estonia, incl. Hiiumaa island. As the American subspecies of DED is more aggressive than the European one, it causes the mortality of elms at a faster rate as was the case in North Estonia. In the current work the presence of an aggressive hybrid of this pathogen was also proved for the first time in Estonia in 2020. At the same time, our investigations demonstrated that the pathogen´s hybrids between subspecies are even more aggressive as revealed by their significantly faster growth in pure cultures. The reason may be the poor health status of elms in Russia where these hybrids were particularly often detected. Additionally, in this work it was found that Xyleborinus saxesenii and Xyleborus dispar are new potential vectors for DED. This is clear evidence of wider spread potential of DED and greater risk to elms.Nagu mujal maailmas, nii on ka Kirde-Euroopas jalakaid ohustamas jalakasurm, mis on üheks kõige laastavamaks jalakate haiguseks. Doktoritöös uuriti jalakasurma levikut, selle tekitajaid ja mõju erinevatele peremeestaimedele, vektorputukaid ning jalakate tervislikku seisundit erinevates kasvukohtades nii Eestis kui Loode-Venemaal. Siinsetel aladel on jalakasurma tõttu hübriidjalakate ja künnapuu (Ulmus laevis) tervislik seisund oluliselt parem kui harilikul jalakal (U. glabra). Seepärast soovitame haljastuses ja metsas kasutada jalakalistest pigem künnapuud, haljasaladel võivad olla perspektiivsed resistentsemad jalakate sordid, kuid need vajavad testimist enne haljastuses kasutamist. Jalakasurm on Eesti jalakaid kahjustanud teadaolevalt juba alates eelmise sajandi 30ndatest aastatest. Esmalt oli patogeeniks Ophiostoma ulmi (eesti k. jalaka-siugsuu), mis nüüdseks on asendunud uue liigiga Ophiostoma novo-ulmi, (eesti k. uus jalaka-siugsuu). Enamasti levib Eestis jalakasurma tekitaja Euroopa alamliik (subsp. novo-ulmi), kuid käesoleva töö tulemusel tuvastati ka tema Põhja-Ameerika alamliik (subsp. americana), viimane levib Loode-Eestis, s.h Hiiumaal. Esmakordselt tõestati ka patogeenide hübriidi esinemine Põhja-Eestis. Loode-Venemaal tuvastati mõlemad patogeeni alamliigid kui ka nende hübriidid. Kuna patogeeni ameerika päritolu alamliik on mõningal määral agressiivsem kui euroopa alamliik, siis põhjustab see jalakate kiiremat suremust, näiteks ka Põhja-Eestis. Samas on alamliikide vahelised hübriidid veelgi agressiivsemad, mida näitab nende oluliselt kiirem kasv puhaskultuuris ja jalakate äärmiselt vilets tervislik seis Venemaal, kus neid on rohkem. Lisaks varasemalt Euroopas teadaolevatele jalakasurma vektoritele – jalaka-maltsaüraskitele (Scolytus spp.) tuvastati doktoritöö tulemusel jalakasurma tekitajat uutelt putukatelt, s.o paaritu puiduüraja (Xyleborus dispar) ja Xyleborinus saxesenii. Need on potentsiaalsed jalakasurma levitajad, mis kinnitab selgelt patogeeni ulatuslikumat levikupotentsiaali ja suuremat ohtlikkust jalakatele

On the Role of Agile Software Development Practices in Software Process Improvement

Tarkvaraarendus on endiselt võrdlemisi uus ja arenev valdkond. Tarkvaraettevõtted on otsinud tarkvara arendusprotsessi parendamist (ingl SPI) aastaid, kuid tegu on mitmekülgse valdkonnaga. Antud magistritöö eesmärk on pakkuda suurt pilti väleda tarkvaraarenduse meetoditest ja tavadest tarkvara arendusprotsessi parendamise kontekstis. Lisaks eelmainitule on antud töö eesmärgiks minna rohkem süvitsi väledate tarkvaraarenduse meetodite alamhulgaga laiahaardelisema kaardistamistöö raames, mis uurib SPI hetkeseisu kirjanduses. Leidmaks vastuseid töös püstitatud uuritavatele küsimustele, viidi antud töö raames läbi süstemaatiline kirjanduse ülevaade. Kirjanduse ülevaate tulemused valideeriti erinevates Eesti tarkvaraettevõtetes viies läbi küsitlusi. Avaldatud teoste, mis hõlmavad tarkvaraarenduse meetodite kasutamist SPI kontekstis aastane avaldamishulk on vaikselt kasvanud aastate jooksul. Kirjandusülevaate tulemused viitavad, et väledate meetodite kasutamine SPI jaoks pole ainult idee. Avaldatud teoste hulgas on võrdlemisi võrdselt teoseid, mis analüüsivad antud teemat idee tasandil ning neid, mis kirjeldavad väledate tarkvaraarenduse meetodite kasutamist ka professionaalses töös. Lisaks sellele viitavad tulemused, et professionaalide jaoks potentsiaalselt kasulikke teoseid on kirjanduses suur kogus. Enimuuritud väleda tarkvaraarenduse meetodid SPI kontekstis on Scrum ning Extreme Programming. Kõige enam mainitakse kirjanduses tavasid nagu pidev integratsioon, kõigepealt testi ning igapäevaste koosolekute pidamine. Kogu uuritud kirjanduses on piisvalt tõendeid tööstusest väledate meetodite kasutamisest SPI tarbeks, mida kinnistavad ka Eestis opereerivates tarkvaraettevõtetes läbiviidud küsitluse tulemused.Software development in general is still a fairly new and evolving field. Software development companies have been looking for software process improvement (SPI) for years, but the field of SPI is a diverse one. The goal of the Master’s thesis at hand is to provide the big picture of the use of agile methodologies along with its practices in the context of SPI within the current literature. Furthermore, the paper at hand aims to provide more insight into the subset of agile practices of a bigger, more general systematic mapping study on the current state of the art of software process improvement. To find answers to the research questions stated in the thesis, systematic literature review was conducted. The results of the literature review were validated by conducting surveys amongst professionals in several Estonian software development companies with varying sizes. The publication rate of papers concerning agile practices in the context of SPI shows a steady rise over the years. Results of the literature review show that the field of agile practices in SPI is fairly evenly balanced regarding being a concept or being adapted and evaluated in the industry. Furthermore, the results indicate that the there are many papers published that are of high relevance to industry professionals. By far the most discussed agile methods in the literature regarding SPI are Scrum and Extreme Programming while the most addressed practices include integrating often, testing first and conducting daily meetings. Within the analysed papers there are plenty of evidence from the industry of using agile methods in SPI. The survey conducted amongst several Estonian companies confirms that the use of agile practices in SPI is a relevant topic and that Scrum being the most popular topic in the literature is not a coincidence

Effective use of open source GIS in rural planning in South Africa

Syftet med denna studie är att ta fram en arbetsmetod för att samla in, lagra och visualisera geografisk data på ett enkelt och billigt sätt, samt att man når en stor målgrupp med denna geografiska data. Studien riktar sig främst till arbete som pågår i utvecklingsländer och i miljöer där man jobbar med begränsade resurser. Många organisationer som jobbar under dessa förutsättningar har inte råd att använda vanliga GIS-program som exempelvis ArcGIS för att visualisera den geografiska data. Många organisationer runt om i världen har tillgång till geografisk data, men de flesta av dessa har inte kunskap om hur denna kan visualiseras på ett smidigt sätt. Det kan dock vara viktigt att visualisera denna geografiska data för exempelvis en hjälporganisation. Anledningen till detta är att många av dessa organisationer jobbar med begränsade resurser och att de har någon form av prestationskrav gentemot sina finansiärer. Att kunna visualisera geografiska data från olika projekt runt om i världen skulle kunna vara ett sätt att informera berörda parter om hur arbetet går. Denna studie har ägt rum i Dukudukuskogen som ligger i KwaZulu-Natalprovinsen i Sydafrika. Den har varit finansierad av ett Minor Field Study-stipendium som ges ut av SIDA. Vi har samarbetat med ett lokalt konsultbolag vid namnet Enhanced Strategies. De är projektledare i Dukudukuskogen där ett 50-tal projekt, finansierat av regering och hjälporganisationer, äger rum. Syftet har varit att skapa en arbetsmetod som kan hjälpa till att visualisera dessa projekt och framstegen i området till berörda parter. En arbetsmetod har tagits fram med avsikt att vara så billig och att nå en så stor grupp människor som möjlig. För att minska kostnaderna i denna arbetsmetod har program baserat på öppen källkod använts och för att nå en stor målgrupp har program inom webb-baserat GIS använts i så stor utsträckning som möjligt. Den framtagna arbetsmetoden beskriver i sex olika steg hur man kan hämta, lagra och visualisera geografisk data på en hemsida. Resultatet av denna studie är, förutom den framtagna arbetsmetoden, tre stycken exempel där den framtagna arbetsmetoden används. Den första avser att vara en allmän karta över området där användaren själv väljer vad som ska visualiseras. Det andra exemplet beskriver hur geografisk data kan editeras över webben och då följdaktningen uppdatera en databas på distans. Det sista exemplet avser att beskriva hur arbetsmetoden kan användas för att visa framstegen i ett specifikt projekt.The purpose of this study is to develop a method on how to collect, store and visualize geographic data in an easy and inexpensive way, and to enable a wide audience to reach the information. The focus of this study is mainly on projects that are taking place in developing countries and in environments where one usually works with limited resources. Many of the organizations that are working in these environments cannot afford commonly used GIS programs like ArcGIS to visualize their geographic data. Organizations that are active in developing countries and are executing projects there have access to geographic data, but many of them have no knowledge on how to visualize these in a good way. For a nongovernmental organization (NGO) it could prove useful to visualize these geographic data for many purposes. One of the reasons for this is that the organizations are working with limited resources and they must be able to show results to their donors. Being able to visualize geographic data from various projects around the world could be one way to inform donors about the work progress. This study took place in Dukuduku forest located in KwaZulu-Natal in South Africa. It has been funded by a Minor Field Study, which is a scholarship given by the Swedish International Development cooperation Agency (SIDA). We also collaborated with a local consulting company named Enhanced Strategies. They are project managers within the Dukuduku forest where around 50 projects, funded by the government and NGOs, are taking place. The aim has been to create a workflow that can help to visualize these projects and the progress in the area to all the concerned parts. A workflow has been developed that describe in six steps how to gather, store and visualize geographic data. The intention with the workflow has been to enable development of cheap products that can reach a group of people as large as possible. Open source programs have been used to reduce the cost and Web GIS has been used to reach a wider audience. The results of this study are, in addition to the workflow, three examples that are based on the workflow. The first intends to be a basic map viewer where the user can decide which layers that should be visualized. The second example describes how geographic data can be edited through a web browser and consequently updating a database remotely. The last example is intended to describe how the workflow can be used for visualize the development in one specific project

Implementing digital innovation in the work time management system on the example of a manufacturing company

Magistritöö Majandusarvestuse ja finantsjuhtimise õppekavalDigitaalne innovatsioon on toimumas kõikjal meie ümber. Sellest loodavad kasu saada ettevõtted, püüdes uute tehnoloogiate abil muutuda efektiivsemaks ja optimeerida oma protsesse. Magistritöö eesmärk on mõista digitaalset innovatsiooni ning sellega seotud tegureid tööajaarvestussüsteemis tootmisettevõtte näitel. Töö käigus analüüsitakse tehnoloogilisi, organisatsioonilisi ja keskkonnast (TOE) tulenevate tegurite põhjal digitaalse innovatsiooni mõju tööajaarvestussüsteemis tootmiseettevõtte näitel. Andmeid koguti kasutades pool-struktureeritud intervjuusid, valikvastustega küsimustikke, dokumendivaatlust ja osalusvaatlust. Pool-struktureeritud intervjuude ja küsimustike teemade sobivuse hindamiseks viidi läbi pilootuuring. Intervjuude ja küsimustike vastajatest moodustati kolm valimit, kuhu kuulusid ettevõtte töötajad ning lisaks programmi tarkvaraarendaja. Tegemist oli peamiselt kvalitatiivse uuringuga, kus peamine rõhk oli intervjuudest saadud andmetel ja nende analüüsil. Küsimustike tulemuste analüüsimiseks kasutati Microsoft Excelit. Tunnustevaheliste seoste kindlaks tegemisel kasutati MS Data Analysis moodulit. Uuringus selgus, et muutuste sisseviimise protsess oli ettevõttes keeruline. Soov muutuse järgi oli suur, kuid teostatavuse osas oli mõningaid puudujääke. Analüüsides uuringu tulemusi selgus, et ühed olulisemad tegurid, mis mõjutavad innovatsiooni omaksvõtmist, olid oodatud kasulikkus, ettevõtte valmidus ja juhtkonna toetus. Selle põhjal sai järeldada, et muutuste protsessi kõige tähtsamaks teguriks on ettevõte ise.Digital innovation is happening all around us. Businesses hope to benefit from this, by trying to become more efficient and optimizing their processes with the help of new technologies. The aim of this master's thesis is to understand digital innovation and the factors associated with it. In the course of this thesis, digital innovation implementation was analyzed based on technological, organizational and environmental (TOE) factors in terms of a work time management system using a manufacturing company as an example. Data was collected using semi-structured interviews, multiple-choice questionnaires, document review, and participatory review. A pilot study was also conducted to assess the suitability of the topics of the semi-structured interviews and questionnaires. Three samples were formed for conducting the interviews and questionnaires. They included the company's employees, but also the software developer of the program. It was mainly a qualitative study, with the main emphasis on the data obtained from the interviews and their analysis. Microsoft Excel was used to analyze the results of the questionnaires. The MS Data Analysis module was used to identify the relationships between the factors. The study found that the process of introducing change was difficult in the company. There was a need for change but there were a few shortcomings in terms of feasibility. The analysis of the study revealed that the most important factors influencing innovation adaptation were relative advantage, organizational readiness and top management support. Based on this, it could be concluded that the most important driving force in the process of change is the company itself

Õpimotivatsioon tehnoloogiaõpetuse, käsitöö ja kodunduse tundides III kooliastmes Valga maakonna ühe kooli näitel

http://www.ester.ee/record=b4497356*es

Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2018.a. metsanduse programmi projekt nr. 15599

Jalakate tervislik seisund Eestis on olnud teemaks juba 1930ndatel aastatel, sellest ajast pärinevad patogeeni leiuandmed. Hilisemal ajal on jalakasurma kohta tehtud märkmeid pigem parkide ja haljasalade inventuurides. Esimeste sisulise jalakasurma analüüsini jõudsime alates 2013. aastast kui metsapatoloogideni tulid teated Tallinna linnas kahjustatud jalakatest. Üllatuslikult selgus, et Tallinna esimene isoleeritud jalakasurma tekitaja osutus võõraks Ameerika päritolu jalakasurma tekitaja alamliigiks Ophiostoma novo-ulmi subsp. americana. Hilisemad jalakate tervisliku seisundi hinnangud ja proovide kogumised toimusid juba kogu Eestis. Jalakas ja künnapuu on väärt linnahaljastuse puud, kuid on ka väga olulised liigid bioloogilise mitmekesisuse seisukohast, nendega on kohastunud elama mitmed erinevad spetsiifilised sambliku- ja seeneliigid. Kuigi, tegemist on vähelevinud metsapuudega (katvus ca 0,1%), siis linnakeskkonnas ja haljastuses tervikuna on jalakad esteetiliselt hinnatud liigid. Enne jalakasurma kahjutuse aega on jalakaid hinnatud üheks linnakeskkonda paremini taluvateks liikideks. Kui harilik jalakas on oluline bioloogilise mitmekesise hoidja metsakoosluses, siis künnapuu on ise kaitsealune puuliik. Jalasurma leviku ja kahjutuse hindamiseks ning analüüsiks ongi nimetatud projekt ellu kutsutud. Käesolev projekt analüüsis lisaks haigusetekitajatele ka kahjurputukaid ehk patogeeni siirutajaid. Täpsemad projekti eesmärgid on järgmised: 1) seirata jalakasurma tekitajate levikut ja ohtlikkust; 2) hinnata võimalike patogeeni vektoreid ja nende arvukust; 3) töötada välja ja testida patogeeni DNA põhiseid tuvastamise võimalusi kiireks avastamiseks; 4) katseala rajamine ja tõrjestrateegia välja töötamine

Do we need better behaved cooks? Reviewing behavioural change strategies for improving the sustainability and effectiveness of cookstove programs

More than 40% of the world's population still relies on traditional biomass for their cooking needs. A shift to advanced cookstoves can bring significant health and environmental benefits, but only with near exclusive use which requires significant changes in users’ behaviours. Since the emergence of the Global Alliance for Clean Cookstoves (now the Clean Cooking Alliance) in 2011, more attention has been directed to consumer and demand side factors in clean cookstove adoption and efforts to better understand individuals’ behaviours, household dynamics and decision making around the adoption of clean cookstoves and fuels have increased. This paper presents a review of the academic literature (2013–2020) and aims to identify the most successful interventions of behaviour change techniques in the adoption of improved cookstoves as well as the most common barriers to success cited in the literature. The study sourced 40 peer reviewed published academic papers from spring 2013 to summer 2020, and identified the following most commonly used behaviour change techniques in the adoption of improved cookstoves: Shaping Knowledge (n = 19), Reward & Threat (n = 13), Social Support (n = 9), Comparisons (n = 4), Identity/Self-Belief (n = 4), Regulation (n = 0), Change in the Physical Environment (n = 2), Goals & Planning (n = 6). Based on these results, we present gaps in the literature and provide policy recommendations to promote the adoption and continued use of improved cookstoves

Taimkatte muutused Järvselja ürgmetsakvartali püsiproovialadel.

Ürgmetsi Eestis pole, küll aga leidub loodus- ja põlismetsi. Eesti esimene metsakaitseala loodi 1924. aastal Järvseljale. Algul võeti kaitse alla kvartali 226 lõunapoolne osa suurusega 12,8 ha, hiljem ka põhjapoolne osa. Nüüdseks teatakse seda kvartalit ürgmetsakvartalina (suurus 19 ha), mis kuulub Järvselja looduskaitsealasse. Ürgmetsakvartalisse rajati Viktor Masingu ja Harald Rebase poolt alustaimestu uurimiseks 1955. aastal püsiproovialad (4 x 4 m ruut) naadi kasvukohaga hõrenenud laanekuusikusse (prooviala A1), rabastuvasse laanekuusikusse (A2), siirdesoometsa häilu (A3), naadi kasvukohaga salumetsa tihedasse järelkasvu (A4), naadi kasvukohaga liigirikkasse laanekuusikusse (A5) ja sanglepalodusse (A6). Kordusuurimusi tehti aladel 1985., 1993. ja 2012. aastal. Käesoleva töö eesmärgiks oli analüüsida nelja kordusvaatluse põhjal püsiproovialade taimkattes toimunud muutusi ja nende võimalikke põhjusi. Eraldi analüüsiti muutusi puurinde järelkasvus, rohurindes ja samblarindes. Antud töö andmestiku järgi osutus kõige liigirikkamaks rohurinne. Tulemustest selgus, et mitme püsiprooviala taimestikus on toimunud märgatavaid muutusi. Alal A1 domineeriva metskastiku katvus vähenes ajavahemikus 1955-2012 enam kui poole võrra, sama vaatlusperioodi vahemikus aga toimus alal A5 domineeriva metskastiku katvuse tõus poole võrra. Alal A4 muutus ajavahemikus 1955-1985 dominantliik, lõhnava madara katvus vähenes ja püsik-seljarohu katvus suurenes oluliselt.Natural forests and old-growth forests can be found in Estonia, but not virgin forests. The first forest reserve in Estonia was created in 1924 in Järvselja. At first, the South side of quarter 226 was taken under protection with an area 12,8 ha and later also the North side. Now the quarter is known as Virgin forest quarter (area 19 ha) and it belongs to the Järvselja Nature Reserve. In 1955 Viktor Masing and Harald Rebane started to study and record the vegetation of Virgin forest quarter in sample plots (4 x 4 m quadrat) situated in the sparse fresh boreal Aegopodium site type forest (plot A1), in the boggy fresh boreal forest type (A2), in the mixotrophic (transitional) bog forest site type (A3), in the fresh boreo-nemoral Aegopodium site type forests (A4), in the dense-wooded fresh boreal Aegopodium site type forest (A5) and in the minerotrophic mobile water alder swamp forest type (A6). Recordings were repeated in 1985, 1993 and 2012. The aim of this study was to analyse how vegetation on permanent sample plots has changed during these years in different layers (undergrowth of trees, herb layer and moss layer). The data used in current thesis shows that the species richness is highest in herb layer. Results showed that there has been some noticeable changes in the sample plots vegetation. In plot A1 the coverage of Calamagrostis arundinacea decreased during the period of 1955 to 2012, at the same time the coverage of Calamagrostis arundinacea increased in plot A5. In plot A4 the dominant species changed between years 1955 and 1985, Galium odoratum was replaced with a new dominant- Mercurialis perennis

Põhikooliõpilaste suulise teksti mõistmise ja kokkuvõtte sõnastamise oskus

https://www.ester.ee/record=b5564321*es

Vectors of Dutch Elm Disease in Northern Europe

Potential Dutch elm disease vector beetle species were caught with pheromone bottle traps and handpicked in 2019: in total, seven species and 261 specimens were collected. The most common was Scolytus triarmatus, but by percent, the incidence of Ophiostoma novo-ulmi was highest in Scolytus scolytus, followed by Xyleborinus saxesenii and S. triarmatus. We analysed the beetles’ DNA using PacBio sequencing to determine vector beetles of Ophiostoma novo-ulmi. Ophiostoma novo-ulmi was found on six out of seven analysed beetle species: Scolytus scolytus, S. triarmatus, S. multistriatus, S. laevis, Xyleborinus saxesenii and Xyleborus dispar. The last two beetles were detected as vectors for Ophiostoma novo-ulmi for the first time. Previous knowledge on the spread of beetles is discussed