La traduction en estonien des verbes pronominaux français de sens réfléchi

Töö koosneb 2 failist: põhiosast ja korpusesthttp://tartu.ester.ee/record=b2656345~S

Spetsiifiliste ​k ​ -meeride leidmine inimesel toiduallergiat põhjustavate loomaliikide määramiseks

Tänapäeval on ligi 2% täiskasvanutest toiduallergiad ja ka ristsaastumisel toitu sattunud allergeen osutuda mõnele allergikule ohtlikuks. Allergeenide tuvastamiseks proovist saab kasutada teise põlvkonna sekveneerimisel põhinevaid ​k ​ -meere ehk ​k pikkuseid DNA lõike kasutavad meetodeid, mis pakuvad suurt tundlikkust ning täpsust. Tänu oma haploidsele pärandumisele, rohkusele keskkonnaproovis ja vähesele rekombinatsioonile on liikide eristamiseks tüüpiliselt kasutusel mitokondriaalne DNA. Käesoleva töö põhieesmärk oli töötada välja metoodika spetsiifiliste ​k ​ -meeride leidmiseks sihtmärgiks olevate loomaliikide mitokondritest. Loodud meetod, mis põhineb filtreerimisel kasutades programmi ​nblast ​ , leiab ühele sihtmärgile ​k ​ -meeride komplekti keskmiselt 34 minutiga. Leiti, et saadud ​k ​ -meeride komplektid annavad üldiselt tugeva signaali, kui neid testida sihtmärgi täisgenoomil toorlugemite

Research of Aquatic Weed Harvesters

Bakalaureusetöö Tehnika ja tehnoloogia õppekavalKäesoleva bakalaureusetöö eesmärk on läbi viia uurimus erinevate lahendustega hooldusniidukite kohta. Uuritakse taimi, mille jaoks on vaja kavandada antud niiduk. Käidakse läbi erinevad lahendused parve ujuvuse kohta ja tehtakse vajalikud arvutused parve kandevõime jaoks. Lisaks uuritakse kuidas jaotuvad parve peal massid. Uuritakse, mis jõul hakkab parv liikuma ja, mis paneb niitmise mehhanismi tööseadme liikuma. Lõikeseadme valimiseks uuritakse erinevaid heinaniidu lahendusi, mis võiksid sobida antud projekti jaoks. Tuuakse välja ka alternatiivseid niitmise seadme lahendusi. Alternatiivsete lahenduste hulgast valiktakse välja kandiliste hammastega lattniidukilaadne niidulahendus. Antud lahendusest tehakse Solid Edge ST8 keskkonnas joonised ja valmistatakse katsete jaoks väiksemat tüüpi mudel, et saaks näha kuidas antud lahendus töötaks. Katsete käigus selgiatatakse välja millise jõuga tuleb lõigata erinevaid veetaimi. Kasutades Solid Edge 3D programmi koostatakse hooldusniiduk, mis oleks sobilik Eesti väikeveekogude jaoks. Kontrollitakse, kas kavandatud parv vastab kriteeriumitele, mis oli eelnevalt seatud, milleks olid mass ja mõõtmed.The present bachelor thesis did a research about diferent aquatic weed harvesters. Studied plants for which there is a need to plan the harvester. Covers different solutions raft buoyancy of the raft and made the necessary calculations for the load-bearing capacity. In addition to examining how the raft is distributed to the masses. Explores the power starts to move and the raft that makes the cutting mechanism in motion. Cutting mechanism to select different hay meadow investigated solutions that would be suitable for this project. It also points to the cutter mechanism for alternative solutions. Alternative solutions among choose out of square teeth mowing solution. In this solution, the Solid Edge environment and prepare drawings for a smaller type of model tests in order to see how this solution would work. During the tests will explain out of the power should be cut in a variety of aquatic weeds. Using Solid Edge 3D aquatic harvester program drawn up, which would be suitable for a small Estonian lakes and ponds. Checked whether the proposed raft meets the criteria that was previously set, namely the weight and size

Avalik-õigusliku ringhäälingu legitimatsioon: Eesti kogemus rahvusvahelises kontekstis

The purpose of this theoretical research "Legitimation of public-service broadcasting - Estonian experience in international context" is to analyse the legitimation of the Estonian public service broadcasting and the factors that affected the process. For a broader background basis, the development of international media politics and, in more detail, European Union media politics are observed. On the basis of this analysis possible solutions for a stronger legitimation of PsB in the Republic of Estonia is offered. Defining and implementation of sufficient and stabile PsB (including a financial scheme for funding) has been problematic during the full re-independence period of the Republic of Estonia. Until now a working complex solution has not been implemented. In this paper it is assumed that the obstacle for finding positive solutions for PsB in Estonian media politics is the lack of consensus about PsB in the society. To get a better grounds for understanding PsB legitimation process in Estonia, this paper observes the general historic development of the PsB in 20th Century, the creation of European Union (media) legislation, and the change of the public service media regulation acts in correlation to the development of society. In addition, the paper gives an overview of the current EU media policy's crises, and methods for solving these crisis which have been adapted by the EU. In addition to theoretical sources, the paper is also based on the European practice and the results of the work of Estonian workgroups that have been dealing with the subject of broadcasting (primarily PsB). This paper analyses the main issues and the paper itself is part of an attempt to strengthen the PsB legitimation in the Estonian media landscape. In detail local processes of political and economical legitimation are observed. Main focus is on development, adoption in Parliament and practical failure of the Development Plan for Estonian Radio and Television for 2003-2005. The theoretical resource for the work is Jürgen Habermas' communication theory and concept of public sphere, which has been also the starting point for work of Croteau and Hoynes also used. These researches can be summarized as follows: a) the existence of a developed public sphere is important for developing civi society and democracy; b) media has an important role in the development of the public sphere; c) the development of the public sphere is the public interest; d) the basis for the existence of private media is primarily a profit oriented activity; e) the purpose of the public service media (primarily broadcast) is to serve public interest; f) the political-administrative system sees economy (incl. mediaeconomy foremost as liberal and needing as little regulation as possible; at the same time regulation is necessary to guarantee the public sector media (broadcast) activities; g) the basis of this conflict is the scarce legitimacy of the PsB in the political- administrative system. Considering that a) the general EU (economic) policy is oriented towards the enlargment of genera libelarisation and free competition; b) EU mediapolitics is subordinate to economic politics; c) the defining of PsB purposes and tasks has been given to the sole competency of nation-states; meaning that EU will not draw any guidance that would specify the support towards PsB (services) or that would be compulsory for the nation- state legislation; d) the history and position in the society of the PsB is different in the old and new (transition countries) EU member states; e) the economic size and capacity of the nation-states` market is different the development of the PsB in Estonia is problematic because of the small size of the market and the lack of PsB tradition. To overcome this problem stronger legitimation of the PsB should be considered. For that it is necessary to enforce the communication between all parties to find a consensus.http://tartu.ester.ee/record=b1755633~S1*es

TET-meetodi rakendamine tantsutunnis. Võimalikke sekkumisi kogetud probleemsituatsioonide näitel

https://www.ester.ee/record=b5438627*es

Balti riikide mainekujunduse tulemused: Eesti, Läti ja Leedu kuvandi võrdlus välismeedias

Magistritöö eesmärgiks on uurida, millisel määral on Eesti, Läti ja Leedu mainekujunduspüüdlused leidnud vastukaja välismeedias. Magistritöö keskendub teoreetilises osas avalikule diplomaatiale ning riigi brändimise kontseptsioonidele. Teises osas vaatleb Eesti, Läti ja Leedu püüdlusi oma mainet kujundada. Kolmandas peatükis on kasutatud välismeedia sisu uurimiseks standardiseeritud kvantitatiivsete meedia kontentanalüüsi. Analüüsiperioodiks on ajavahemik 1. jaanuar 2013 kuni 31. detsember 2014 ja kasutatud on kolme suure ingliskeelse väljaande, Daily Maili, New York Timesi ja Daily Telegraph’i, sisu. Uurimistulemustest selgub, et 2015. aastaks oli vaid Eestis rakendatud laiaulatuslikku brändingustrateegiat. Läti ja Leedu mainekujundus jäi pigem avaliku diplomaatia piiridesse. Vaatamata kõigi kolme riigi püüdlustele käsitletakse Eestit, Lätit ja Leedut välismeedias ka 24 aastat pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist 35%-40% ulatuses endise Nõukogude liiduvabariigina. Lisaks kajastatakse neid kõige enam Balti riikidena, mitte mõnes teises piirkondlikus kontekstis. Kõige positiivsemalt kajastati Eestit, kõige negatiivsemalt Lätit. Peamisteks teemadeks, millest Eesti, Läti ja Leedu puhul räägiti, oli Ukraina kriisist tulenev Vene oht Baltikumile, Läti ja Leedu puhul oli Briti väljaannetes palju juttu nende kahest riigist pärit immigrantidest. Üks teema, millega on tegelenud Eesti brändingustrateegia ja mida on Eesti üritanud välismaal teadlikult kajastada, on Eesti saavutused info- ja kommunikatsioonitasandil valitsussektoris. Teatud määral on see leidnud kajastust välismeedias ning umbes 20% Eestit kajastanud positiivsetest artiklitest käsitlesid Eesti e-riigi edulugu. Läti ja Leedu puhul teadlikult edendatav teema ja narratiiv puudus. Seega võib järeldada, et tekkimas on teatud määral bränd Eestist kui e-riigist.http://www.ester.ee/record=b4484605*es

Kodutööde tegemise õpimotivatsioon ja hoiakud ning nende seos lastevanemate poolt pakutava abiga kodutööde tegemisel 3. ja 6. klassis

https://www.ester.ee/record=b5249874*es

Polarised television audiences. The outcomes of the Estonian and European audiovisual media policies

The European Union’s (EU) liberalisation of media policies and its content quality bias towards economic efficiency has resulted in a situation where, in some small markets like Estonia, the audience is divided into two parts. The Russian-speaking audience in Estonia mainly follows Russian state TV channels, and the Estonian-speaking audience watches Estonian television channels. This has happened even though the EU media policy should ensure freedom of information, diversity of opinion and media pluralism. Findings from the Estonian case study show that despite the noble aim of the EU media policy, Estonia has two radically different information fields: Estonian-language media promotes European values, and Russian state media, enjoying high popularity among the Russian speakers, promotes ‘Putin’s values’.The question is whether the EU legal instrument — Audiovisual Me­dia Service Directive (AVMSD) — is an efficient tool when disinformation from third countries is disseminated with the aim of gaining a political in­fluence over the EU member states’ citizens. The recommendation is that the AVMSD should be revised in a way that prevents unfair competition directed from third countries and tools should be developed to compensate for market failures

Elektroonilise side andmete säilitamine ja kasutamine kriminaalmenetluses

https://www.ester.ee/record=b5240549*es

Kliimamuutuse kajastamine Eesti veebiuudistes aastatel 2018–2020

Siinse töö eesmärk oli uurida, kui palju, mis viisidel ning mis raamidega kajastatakse kliimamuutust Eesti ajakirjanduses kolme meediakanali veebiuudistes aastatel 2018–2020. Töö eesmärgi saavutamiseks kasutasin standardiseeritud kontentanalüüsi ja kvalitatiivse sisuanalüüsi kombineeritud analüüsimeetodit. Selleks koostasin 11 kategooriaga kodeerimisjuhendi, kus lisaks üldistele kategooriatele, mis tagavad valimi kontrollitavuse, olid kategooriad uudise teemakäsitluslaad, uudise ajend, uudise tegevuse asukoht, uudise käsitluses avalduv seisukoht kliimamuutuse inimtekkelisuse kohta, lahendus ning kõneisikud. Valimisse kuulusid kõik vahemikus 1. jaanuar 2018 kuni 31. detsember 2020 ilmunud uudised, kus kliimamuutus oli uudise fookuses. Kodeeritavaid uudiseid oli 499. Uuringu tulemusena võib öelda, et kliimamuutust kajastatakse Eestis veebiväljaannete uudistes väga vähe, moodustades vähem kui 1% vaadeldud aastatel ilmunud uudistest. Enim levinud kodeerimiskategooriate koodide järgi on Eesti uudistes kõige levinum kliimamuutuse uudis teadaanne mingi sündmuse toimumisest, mille ajend on uuring ning mille tegevus toimub välismaal. Väljaannete võrdluses tuli välja, et esineb erinevusi. Kõigi väljaannete puhul oli uudise tegevuse asukoht välismaa, kuid uudise teemakäsitluslaad oli kõigil erinev – ERRil uuringu ülevaade, Delfil pikem teemakäsitlus mitme allikaga ning Postimehel teadaanne mingi sündmuse toimumisest – ning uudise ajend oli uuring ERRil ja Delfil, kuid Postimehel looduses silmaga nähtav toimumine. Eesti veebiväljaannete kliimamuutuse kajastust mõjutavad kindlalt rahvusvahelised kliimakohtumised ning poliitiline kõneaine. Kajastuse kõikumise puhul võis täheldada ka probleemi tähelepanu tsükli tunnuseid. Kuna enim levinud kliimamuutuse uudiste teemakäsitluslaad oli teadaanne mingi sündmuse toimumisest, siis saab ka öelda seda, et Eesti meedia funktsiooni kliimamuutuse kajastamisel on eelkõige informeerimine. Raamistus oli terve valimi kui ka eraldi väljaannete puhul sama. Siinsest tööst nähtus, et Eesti veebiväljaannete kliimamuutuse teemaliste uudiste raamistus on „Tagajärgede aktsepteerimine“, mille tunnusteks on inimtekkelise kliimamuutuse kindluse seisukoht, kuid ei pakuta sellele lahendusi. Peamised kõneisikud selles raamis on teadlased. Minu töö on üks esimesi omalaadseid Eestis, mistõttu on edasisi uuringusuundasid mitmeid. Uuringut saab laiendada nii, et see hõlmaks ka teisi artiklitüüpe peale uudise. Samuti saab uurida kliimamuutuse kajastust pikema perioodi jooksul. Lisaks saab uurida seda, kas siinses töös väljapakutud raamistus peab paika ka suurema valimi ja pikema ajaperioodi puhul.https://www.ester.ee/record=b5449645*es